Taasleitud käitumine (2)

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

Käitumisraskused

 Emotsionaal ja käitumisraskused (EKR) on koolis kasutatav üldmõiste õpilase kohta, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljapoole õpilaste käitumise ,,normaalsuse piire". Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded.  Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida

Erivajadustega õppija

5

docx

Raamatute kokkuvõte, erivajadusega laps

RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele,

Eelkoolipedagoogika

2

doc

Juhend käitumise tugikava koostamiseks

Käitumise tugikava koostamine Astra Schultsi koostatud materjali järgi Sõnastage probleem (1 p) Milline konkreetne käitumine teid häirib? Millistes olukordades probleemne käitumine ilmneb? Millise tegevuse ajal? Kes on juures? Kas päeva lõikes on erinevusi? Kas nädala lõikes on erinevusi? Milline on probleemse käitumise sagedus, intensiivsus? Millised on olnud teie senised tegevused probleemse käitumise lõpetamiseks, ennetamiseks? Mis on käitumise tugikava eesmärk? (2 p) Otsustage, millised käitumisviisid (üks kuni kolm) esimesena korrigeerite. Valiku tegemisel on oluline lähtuda kahest kriteeriumist:

Eripedagoogika

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1  Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4

Psühholoogia

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida. 3) Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine). 4) Kahjulik kellegi varale- asjal võib olla emotsionaalne väärtus. Ebakohase käitumise 4 ekslikku eesmärki: 1) Tähelepanu saamine- isikliku küsimuse esitamine nt. Kas tahetakse saada õpetaja või õpilaste tähelepanu

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

13

docx

Paranduskasvatus referaat

(Sutherland jt, 2008:223) Sutherland jt. Leidsid oma uurimuses, et õppimis- ja käitumisprobleemide koosesinemine võib õpetajatele efektiivse õppetöö juhendamise raskeks teha. Ühest küljest võivad tüüpilise emotsionaal- ka käitumistaskustega õpilase akadeemilised puudjäägid olla niivõrd olulised, et nõuavad intensiivset sekkumist, kuid teisest küljest teevad õpilase motivatsioonipuudus, pidev vahelesegamine ja agressiivne käitumine selle õpetaja jaoks ülimalt raskeks ja keeruliseks. Seda eriti olukorras, kus klassis on rohkem kui üks õpilane, kel õpi- ja käitumisraskusi. (Sutherland jt, 2008: 223) Uurijaid on juba mitmed aastakümneid huvitanud käitumisprobleemide ja käitumisraskuste vaheline seos. Mõned uurijad väidavad, et õpilase käitumine mõjutab tema õpiraskuste tekkimist, samas kui teised uurijad arvavad, et hoopis õpiraskustel on oluline osa käitumisprobleemide tekkimisel. (Sutherland jt. 2008:224)

Eripedagoogika

12

doc

Paranduskasvatus referaat

vastupidi. Kõigi harjutuste üks eesmärkidest on vähendada agressiivset käitumist kui väga sageli levinud viha väljendusviisi EKR-õpilaste juures ja seeläbi suurendada prosotsiaalset käitumist. Viha juhtimise programmid püüavad vähendada agressiivset käitumist, vähendades kognitiivset, käitumuslikku ja psühholoogilist reageerimist, mis on seotud agressiooniga, samal ajal tõstes mitteagressiivset, sotsiaalselt sobivat reageerimist. Noori õpetatakse asendama agressiivne käitumine prosotsiaalsete oskustega ja julgustatakse samm-sammu haaval neid uusi oskusi kasutama ja abistatakse nende täiustamises. (Kellner jt, 2008) Programme ja harjutusi on mitmeid ning need sisaldavad sotsiaalsete oskuste ja empaatia õpetamist, impulsside ja viha kontrollimist, ratsionaalselt emotsionaalseid strateegiad, positiivseid suhtlemisoskusi, kognitiivlõõgastus strateegiad, sotsiaalset probleemilahendusoskust, positiivset mängimist ja stressijuhtimisstrateegiaid

Pedagoogika

6

docx

Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes

Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele

Pedagoogika

Kommentaarid (2)