Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde (0)

Väliseestlaste koolid
Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist.
Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast:
1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased.
2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased.
3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991.
Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon .
Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), täiendõppe koolid, põhikoolid (üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Ukrainas, Venemaal ja Abhaasias), eelkoolid (lasteaiad) ja gümnaasiumid (Petseri Lingvistline gümnaasium, mis oli 2005 aastani eesti õppekeelega keskkool, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles).
Algul peeti pagulaspõlve ajutiseks nähtuseks ja seetõttu oli emakeelse alg- ja keskhariduse jätkamine oluline selleks, et lapsed kodumaale naastes saaksid teistega koos õpinguid jätkata. Samuti oli oluline kontakt teiste eestlastega, et peletada koduigatsust. Igas keskuses, kuhu vähegi suuremal arvul eestlasi elama jäi, asutati eesti seltsid ja muud organisatsioonid , nende juurde ka koolid. Kui päevakoolide asutamise mõtteks oli haridustee jätkamine, siis täienduskoolide asutamise ainsaks motiiviks oli eesti lastele välismaal eesti keele ja kultuurialgmete õpetamine. Eesti täiendkool on oma iseloomult vabatahtlik. Sunduslikkuse puudumise tõttu on eesti täiendkooli püüdeks olla kindla korra ja nõudlikkusega kasvatus- ja õpetusasutus, kus arvestatakse võimalikult iga õpilase võimete, huvialade ja edasipüüdlikkusega ega unustata, et õpetust ja eesti ühiskonda kuulumist tuleb lastele nii huvitavaks ja meeldivaks teha kui vähegi võimalik. Eesti täienduskool ei ole ainult õppeasutus, vaid rahvusliku kasvatuse keskus, mis taotleb oma kasvandike isiksust kujundada nii, et nad oleksid suutelised eesti kultuuriväärtusi omandama, säilitama ja edasi arendama. Täienduskoolides on rühmad koolieelikutele ja kooliealistele. Lisaks vanuselisele jaotusele on õpilased jaotatud vastavalt keeleoskuse tasemele . Täienduskoolis õppimine toimub paralleelselt teises õppeasutuses õppimisega.
New Yorgi Eesti Kooli asutamise koosolek toimus 62 aastat tagasi, 18. oktoobril 1939. New Yorgi Eesti Kool on täiendõpet pakkuv kool. Kooli põhieesmärgiks on eesti keele oskuse arendamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Õppekavas on eesti keel (lugemine, sõnavara täiendamine, grammatika), kodulugu, ajalugu, rahvatants ning laulmine. Õpilased on koolis jagatud rühmadesse vastavalt õpilase vanusele ja keeleoskusele. Eel-lasteaia rühma kuuluvad lapsed, kelle vanust vähemalt kaks ja pool aastat. Kooliealised õpilased on jagatud üheksasse klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust.
Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass. Igas klassis on 15-20 õpilast, koolis on kokku umbes 180 last.
Koolis toimub õppetöö rootsi õppeplaani alusel, vanemates klassides kulgeb õpetus põhiliselt rootsi keeles, kuid kogu kooli õppetegevus on tihedalt seotud Eesti, selle keele ja kultuuriga. Koolis õpivad kõik eesti keelt, kuigi eri gruppides, vastavalt oma eelteadmistele (alles Eestist saabunutest algajateni välja). Eesti-teema on aktuaalne ka teistes ainetes, eriti muusikaõpetuses ja ajaloos. Kooli koor on esindatud Eestis laulupidudel, 5. klassi ekskursioon toimub alati Eestisse. Enamusel õpilastest on mingi side Eestimaaga, kuid kool on avatud kõigile, kes on valmis õppima tundma Eestit.
Eesti toetab välismaal elavaid eesti juurtega inimesi eelkõige Rahvuskaaslaste Programmi kaudu. Eesti Instituudi kaudu ja Haridus - ja Teadusministeeriumi rahastamisel saadetakse õppevara välismaal tegutsevatele Eesti koolidele ja seltsidele. Samuti on asutud toetama Rahvuskaaslaste Programmi raames välis-eesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt. Kord aastas (suvel) korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja Archimedesega eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid. Lisaks on saadetud Eestist õpetajaid Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Ülem-Suetuki Põhikooli, Riia Eesti Põhikooli ja
Aleksandrovka Keskkooli (Ukrainas Krimmis).