50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
logartos
Õppematerjali autor
eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides
arenguvõimaluste määratlemine Meetodi rakendamine: 1. Projektülesande (probleemi) püstitamine ja eesmärkide sõnastamine. 2. Projekti planeerimine. Projektigrupist kujuneb organisatsioon - tõuseb esile projektijuht, moodustuvad all-lülid, võetakse rollid. Toimub tööde jaotuses, ajakavas ja mängureeglites kokkuleppimine, väikerühmade või üksikliikmete ülesannete planeerimine, vastutuse andmine, liikmete koolitamine ja juhendamine. Määratletakse ka ressursid: inimesed, raha, ruumid, seadmed jne. 3. Projekti arendamine. Selles etapis täpsustatakse eesmärgid, sõnastatakse osaeesmärgid, koostatakse üksikasjalikud plaanid, pannakse paika täpsed töögraafikud. Selles etapis oleks vaja anda ka protsessile kriitiline vahehinnang (SWOT-analüüs). 4. Projekti rakendamine Projektitöö käigus toimub pidev informatsiooni hankimine,
lahendamisega. Konstruktivismi pooldajad leiavad, et õppimisel on tunnetus olukorrapõhine (situatiivne) ning see seostatakse alati olude, eesmärkide ja täidetavate funktsioonidega (ülesannetega), mille pärast see tunnetus käivitus (Pressley, McCormick, 1995). Et õpitud teadmisi rakendada, tuleb need selgeks õppida loomulikes tingimustes. Kõige paremaks näiteks on ametit omandava õpipoisi eriala, mille õpetamine sellisel kujul oli näiteks käsitööliste õpetamisel juba sadu aastaid tagasi. Nüüdisajal on väidetavalt sellisel viisil ameti omandamiseks puudujääk raskuste näol, mis on seotud teooriapõhiste teadmiste kujundamisega. Nõnda on toimunud ebaõnnestumisi õpetajakoolituse üliõpilaste koolitamisel, kui tudengite pedagoogiline ettevalmistuse sisu on suunatud vaid praktilisele õpetamisele kogemustega õpetaja juhatusel. (Krull, 2000)
Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Koostanud: Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Toimetanud: Inga Vau, Aulika Riisenberg Keeleline korrektuur: Inga Kukk / OÜ Bossa Kujundus: Kiige RB OÜ Trükk: Actual Print OÜ Käesolev juhend on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Täiskasvanuhariduse arendamine” programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Juhendi (varaline) autoriõigus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile aastani 2018 (kaasa arvatud) Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti http://www.hm.ee/index.php?0252 Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Sisukord Peamised mõisted .........................................................................
(Baker, 2005, 212-242.) Selleks, et tagada vähemus õppekeelega kutsekoolide õppijatele enamuskeelsetega võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks, on vaja pöörata suuremat tähelepanu keeleõppe ja ainesisu integreerimisele. Eesti üldhariduskoolides rakendatakse keeleoskuse ja aineteadmiste omandamiseks kakskeelse hariduse erinevaid vorme. Peamiselt on siiski kasutusel keelekümblus. Varajane täielik keelekümblus on kõikide ainete õpetamine teises keeles (tavaliselt lasteaias või 1. klassis), mille järel järk-järgult suureneb emakeeles õpetamise maht, ulatudes 20% teise või kolmanda aasta lõpuks ning jõudes umbes 50% põhikooli kolmandas kooliastmes. Keelekümblusele on omased teatud põhimõtted, mis on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õpetus toimub teises keeles, mis tähendab, et õpetuskeeleks on teine keel, ja kui mingit õppeainet õpetatakse selles keeles, siis õppijate emakeelt tunnis ei kasutata. 2
G. Jungi isiksuseteooriatele) toetuvad stiiliteooriad. Teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem (J.Royce): Ratsionaalne stiil Empiiriline (kogemusel põhinev) stiil Metafoorne (piltliku, ülekantud tähendusega) stiil Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooniteooriatel põhinevad stiilisüsteemid F. Marton: Süvakihtidesse tungijad Pinnapealselt õppijad Õppima õpetamine Kui õppima õppimine on õppija tegevus, siis õppima õpetamine on õpetaja ülesanne. Õpetajal on õppima õpetamisele võimalik läheneda 2 viisil. Õpetaja õpetab täpselt, kuidas teatud aines, teatud teemade ja ülesannete puhul tuleks tegutseda ning laseb seejärel õpilastel praktikas proovida. Õpetaja julgustab õppijat ise eesmärke seadma, omandama õpioskusi ja -strateegiaid,
sportlase võimekamaks. Negatiivne ülekanne: negatiivne võib ka hiljem minna üle positiivseks. Näiteks, kui tennisemängija otsustab sulgpalli mängima hakata, siis ta löögid võivad esialgu olla liialt tugevad, kuid hiljem kõik laabub. Positiivse ülekande ulatus oleneb kahe oskuse sarnasustest ja oleneb ka eelmise oskuse omandamise tasemest. Oskuse progresseeruv õpetamine Keerulised tehnikaelemendid võiks jaotada osadeks astmeliselt. Õpetada vastavas järjekorras ja nim. progresseeruvaks õpetamiseks. 1, 1+1; 1+1+1 jne. Uus osa liidetaks eelnevale jne. Kui aga osadena pole võimalik liigutust õpetada, muudetakse see lihtsamaks ja kasutatakse kergemaid, kuid sarnaseid liigutusi. St. iga järgnev liigutus (sooritus) on eelnevast keerulisem. Viga oskuse autasuna Sooritades liigutust reeglitevastaselt (nt
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid