PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005).
.............................................................. 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA .................................
reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes.
ruumipunktist teise ja tagasi. Laps on isa või ema juures kõrvaljooksjaks, kes aitab maha kukkunud linnusulge panna tagasi taldrikule. (101 Mängu Noortele, mäng nr 36, lk 12) Käsklus: „ Lennukat sulejooksu! Tähelepanu, valmis olla start!“ ALGAB TEATEJOOKS sõime rühmale „Kuum muna“ lusikal 8 Korraldus- Lapsevanem jookseb „ Kuum muna lusikal“ ja oma lapsuke aitab kukkunud „muna“ tagasi lusikale panna. Mäng on kohandatud vastavalt vanusele (101 Mängu Noortele, mäng nr 79, lk 25). SÕNALINE OSA: Kas teate lapsed, et tsirkuses jooksevad ja hüppavad loomadki läbi rõnga. Ma usun, et meiegi oleme osavad seda tegema. Korraldus – Selleks palun kõigil lastel koos rühmaõpetaja abiga rivistuda kolonni lipuvärvide järgi. Iga lapsevanem aga loendab, mitmes on tema võsuke kolonnis ja otse loomulikult jätab numbri meelde ning rivistub vastaskolonni,
põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget
vastavus vajadusele, mitmekesisus. Toidupüramiid aitab neid põhimõtteid järgida.Toidupüramiidis on kõik toiduained jaotatud rühmiti neljale põhikorrusele, lisaks on püramiidil on põhi ja tipuosa.Toidupüramiid annab piltliku ülevaate päevaks vajalikest toiduainete kogustest ja vahekorrast toiduainete rühmade kaupa. 4 Edasi on esitatud tervislikku toitumise mängud, mis toetavad ka liikumist. 1.Toidupüramiid. Mängu eesmärk: kinnistada oskust rühmitada toiduaineid ja saada teavet, milliseid toiduaineid tuleks süüa rohkem ja milliseid vähem; arendada kujutlus ja üldistamisvõimet. Mäng: Lauale on segamini asetatud kõik toiduainete kujutised. Lapsed täidavad erinevad ülesandeid, seotud ladumisega magnetpüramiidi alusel erinevate toiduainete kujutisi. 2.Sõbrad, kes elavad toidu sees.
Kõik kommentaarid