Mäng, mängimine, mängud (2)

Mäng, mängimine, mängud

essee
Kaia Talve
TPS, lõ-11
2009-10-11
SISSEJUHATUS
Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lapse peale.
Laps on vara, mida ei saa asendada . Kui sa oled otsustanud endale lapse muretseda, siis peaksite läbi mõtlema kõik võimalused,et endast parim anda lapse kasvatamisel. Et suudaksite talle anda kõike, mida on normaalseks eluks vaja; korralik kodu, toit, haridus ja nii palju armastust,et laps seda kunagi küsima ei peaks. Iga vanema unistus on,et nende lapsed neid tulevikus austaks ja armastaks, nende eest hoolitseks ja neid toetaks. Austust ja armastust ei tohi aga enesestmõistetavana võtta, austus tuleb välja teenida ja armastama peab tahtest. Lapsest korraliku inimese kasvatamine on raske töö, see nõuab lapsevanemalt päeva ja ööd, kuid aluse selle lihtustamiseks, saab juba panna lasteaias.
Suur rõõm lapsele on mängida, see ei olene mängust ega mänguasjadest vaid olukorrast, kus ta saab avastada ja fantaseerida. Palju vanemad aga ei mõista mängu olulisust lapse arengus.
Kuidas vanemale mõista anda,et mäng ei ole ainult lõbustus sinu lapsele vaid oluline osa tema lapsepõlvest? Kui oluline on see,et laps saab ennast piisavalt väljendada? Ja kuidas ennast üldse väljendab üks pisipõnn? Kas on oluline õpetada lapsele maailma tundma läbi mängu ja kuidas saaksid oma ala professionaalid seda oma töös ära kasutada?
LAPSEVANEMA INFORMEERITUS
Mängu kui mõistet lahti seletada on väga keeruline. Seda on püüdnud mitmed teadlased ja oma ala proffessorid, kuid konkreetset seletust pole leitud. On aga selgeks tehtud,et mäng on tegevus, mis pakkub mängijale rahuldust ja lõbu, kuid ei oma kindlalt lõpp eesmärki. Ja seepärast võetaksegi mängu kui vabaaja tegevust.
Tänapäeval on väga levinud, Mäng – kui õpetamis meetod. See tagab lapse huvi teema vastu ja loob meeldiva keskkonna õppimiseks. Sest kui vanem on oma lapse lasteaeda pannud siis ootab ta,et seal valmistatakse ta laps ette kooliks. Eesti inimene on väga kärsitu ja loodab kohe näha muutusi ja arenemist oma lapses, kuid ise tehakse selleks väga vähe. Seega ei kiida lapsevanemad heaks kui õpetajad kasutavad mängimist kui õpetamist.
Mäng on oluline! Lapse huvi on palju suurem tegevuse vastu kui tingimused on lõbusad ja kergesti arusaadavad. Samuti on oluline,et laps saaks võimalikult palju ise mõelda ja olla aktiivne, see paneb teda veelgi innustavamalt õppima.
Kui selgitada lapsevanematele mängulise õppimise meetodit siis ei pruugi nad sellest aru saada. Hoopis parem viis on lasta vanematel läbi proovida kõik need harjutused ja ülesanded, millega nende lapsed päevad läbi tegelevad. Tulemused võivad olla üsna naljakad , võib juhtuda,et vanem jääb hätta ja ei oskagi lahendust leida või ei saagi aru,et on just uuesti tähestiku selgeks õppinud. Kui vanem mõistab mängu olulisust lapse arengus, siis saab ta hakata kasutama kodus samu meetodeid, sest lapse põhilised oskused ja olemus peaks tulema siiski kodust. Vanemad on meie igavesed õpetajad ja nõustajad. Mäng võib samuti aidat vanemal ja lapsel oma vahel paremaid suhteid luua, kuna lapsed on üldiselt kiindunud emasse ja isa jääb tihti kõrvale. Kuid kui isaga koos olles tehakse vahvaid ja lõbusaid tegemisi siis kasvab laps teadmisega ,et ka isaga on lõbus ja tema peale võib loota . See kogemus on minul endal, kuna oma terve lapsepõlve veetsin koos isaga tema töökojas. Siiamaani on mul isaga eriline suhe ja mõistmine, millest teised aru ei saa.
Lapsevanemal on kohustus oma lapsi toetada nii mängulises kui kasvatuslikus mõttes, ja mis oleks parem kui neid kahte asja oma vahel seostada . Sest ei ole just palju inimesi kellele meeldiks teiste targutamist kuulata ja seal samas midagi õppida , kui aga asjasse on segatud lõbu siis on ka õppimisest suurem rõõm.
LAPSE VÄLJENDUS VAJADUS
Lapse jaoks on mäng oluline väljendus vahend. Mäng arendab keelelist , füüsilist ja psüühilist poolt. Lapse ja noorte areng ning suutlikus täiskasvanuna toime tulla sõltub paljuski õpetusest koolis, õpetaja oskustest, avatusest ning soovist ajaga kaasas käia. Lastele on õpetatud,et koolis käiakse õppimas ja lasteaias mängimas. Tänapäeval aga nii kergesti hakkama ei saa. Kuna vanemad on nõudlikud ja soovivad oma väikestele juba noorelt parimat . Neil tuleb lasta aga ka mängida ja nautida oma lapsepõlve, sest lapspõlv on vaid kord elus.
Laps vajab aega, et uurida, katsuda ja torkida,et hakata asja usaldma, sest lapseks olemise suur rõõm on just see,et paljud igapäevased asjad on talle uudsed ja huvitavad. Minu õe-poeg, kes on 1,9 aasta vanune tunneb suurimat rõõmu just pesulõksudest ja supikulbist, nendega mängimisel on tuhat erinevat võimalust. Sellised asjad annavad lastele võimaluse olla loovad ja tunda ennast avastajatena. See,et laps väljendab ennast nii kuidas talle meeldib on oluline. Vahest peab laskma lapsel lusikaga vastu põrandat kopsida ja sokke jalast ära kiskuda ja neid 10 korda tagasi panna, täiskasvanu ei pruugi sellest aru saadagi, aga lapse jaoks on sel tohutu tähtsus.
Samuti on loomulik,et teatud reeglid on paika pandud, Hiina vanasõna ütleb: ” Kui sa mängima pead otsusta kõigepealt kolmes asjas; mängu reeglid, mängu panus ja mängust loobumise aeg”. Väikeste laste puhul õnneks see viimane kriteerium on kerge täita, sest juba 10 minutit on piisav aeg,et tegevusest tüdineda ja uude tegevusse süveneda.
Eneseväljendus puudujääk võib osutuda lapsele väga problemaatiliseks. Tihti peale on vägivaldsed ja probleemidega lapsed just need, kes on allasurutud või tähelepanust ilma jäänud. Nende tagajärgede vältimiseks tuleks lasta lapsel ennast võimalikult palju ja tema vajadusi arvestades väljendada.
Lapse eneseväljendus on sama tähtis kui meie igapäeva vajadused kellegagi rääkida või süüa. Kui sa oled 1 aastane pisipõnn, siis mis muud sa oskadki tähelepanu saamiseks teha kui asju laiali loopida ja siis meile suurelt selle peale naeratada.
MÄNG õPETAJA TÖÖS
Lapse õige arengu loomine lasteasutuses nõuab meeskonnatööd, kus õpetajad on suunajad, toetajad ning meeldiva keskkonna loojad .
Laste õppetegevuse korraldamisel tuleb arvestada laste individuaalsuse, võimete ja huvidega . Lapse meeleseisund peaks olema motiveeritud ja mängulises meeleolus. Sellises keskkonnas töötamine on meeldiv nii lapsele kui ka pedagoogile.
Lasteaedade õppekava, uuendatud 2009, on kirjeldatud palju õppetegevusi läbi mängu. See soodustab laste motivatisooni ja tahet õppida, mida me loomlikult igalt lapselt ootamegi.
Palju õpetajad, kes on kinni oma meetodites ei pruugi seda mängulisust õpetamist õigeks pidada, kuid kindel on see,et kui tegeleme millegagi, millesse suhtume kirglikult ning väljendame selle kaudu iseennast , saab juba iseenesest nimetada mänguks.
Olles jälginud mitmeid õppetegevusi, läbi mängu, oma praktika päevadel, siis võin kindlalt öelda,et hetkel ei ole paremat meetodi lastele õpetamises välja mõledud. Kõik need tegevused on põnevad ja annavad lapsele võimalust olla nemad ise ja arendada ennast piiramatul viisil. Lapsele on oluline olla indiviid.
Näide: Sõimerühm, 1,5 ja 2 aastased lapsed. õpetatkse suurel ja väiksel vahet tegema. õpetajal on abiks korv , käbid(suured ja väiksed) ja karu. õpetaja paneb lapsed ritta istuma ja võtab karu sülle. Kõigepealt tutvutakse karua, mis on nimi ja kus elab, õpetaja laulab karu häälega m6mmi laulu ja teeb igale lapsele käpaga pai. Kui tutvustamine on möödas räägib õpetaja jutu,et karul on vaja talveks korjata suuri ja väikseid käbisid. Laotatakse kõik käbib põrandale ja lapsed peavad ükshaaval käima ja käbid vastavalt suurusele korvidesse jagama . kui kõik käbid on korvides tänab karu lapsi ja lahkub tantuliselt teise tuppa . õpetaja tuleb tagasi ja küsib lastelt üle, millised on suured käbid ja millised on väiksed käbid.
Meil ei ole sageli aega õpetada lastele elust rõõmu tundma, kuna meil endil pole selleks aega. Kuid tuleb leida aeg, mil sa keskendu lõbutsemisele ja hetkele, mõtlemata mis tuleb homme ja millised on meie probleemid. Mäng on lõõgastav - ja hea on teada,et seda saab kasutada ka õpetamises, sest tahame ju ainult parimat oma lastele.
Kasutatud kirjandus:
”Laste arengu mõistmine” (neljas väljaanne) – Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades
õpetajate Leht - 2004 18 juuni, nr. 24-25 Maria Tilk ” Lapsepõlv ei ole kadumas ” ü