Haridus Soomes

rouk, loit

Haridus Soomes (3)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Heaoluriikide mudel

5 VÄGA HEA

Tallinna ülikool

Heaoluriigi mudel

Haridus Soome heaoluriigis

Sisukord

Heaoluriigi mudel 1
Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2. Hariduspoliitika Soomes 5
Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest 5
3. Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest. 7
7.Lõpetuseks 13
8.Kasutatud allikad 14

1.Sissejuhatus

Heaoluriik ,on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikas.. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega.
Samuti tagab ka inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika .
Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri – ja ajalootraditsioonid.
Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus , mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus – ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud .
Soome on sõjajärgsest ülesehitusperioodist saadik järjekindlalt järginud põhjamaise heaoluriigi poliitikat. Üks selle olulisi tunnusjooni on riigi aktiivne hoolitsus kõigi kodanike, ka ülalpeetava elanikkonna – laste, vanurite, haigete, töötute, töövõimetute – eest.
Heaolutervikusse on kuulunud tugev peretoetuste süsteem, millega on soovitud pere kasvades katta suurenevad kulutused. Sotsiaalse turvalisuse mudel on järginud universaalsuse põhimõtet, avaliku võimu pakutud eelised ja teenused on põhiseadusega tagatud kõigile varanduslikust seisundist sõltumata. Progresseeruv maksusüsteem on oma mehhanismiga taganud avaliku sektori rahastamise. Avaliku võimu elluviidav heaolupoliitika on nõudnud kõrgeid makse ja õigustanud riigi ning kohalike haldusüksuste suure planeerimis- ja haldusbürokraatia ülalpidamist.
Näiteks naised osalevad tööturul seda suuremal määral (st. suurema tööturuaktiivsusega, pikema tööaja ja pidevama osalemisega), mida parem on nende haridus ja seega konkurentsivõime tööturul Inimkapitali teooria kohaselt võib hariduse omandamist vaadelda kui investeeringut inimkapitali, millelt saadakse tulu hilisema tööelu ja elukäigu eri perioodidel . Inimene valib oma koolituse nii, et
kogu elu vältel oodatavat sissetulekut maksimeerida; investeeringut haridusse piiravad aga indiviidi või tema pere ressursid ja tõenäosus saavutada edu valitud õppimise- või ametialal.
Haridus ja konkurentsivõime võimaldab saavutada paremaid töötingimusi ja võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks. Teisalt on just konkurentsivõime tööturul see nö vahetuskaup, mille naine saab vahetada kodutööde koormuse ja koduse võimuvahekorra võrdsustumise vastu

2.Hariduspoliitika Soomes

Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest

Hariduspoliitika on olnud heaolupoliitika aktiivne osa.
Lähtekohaks on olnud arusaam, et haridus on iga kodaniku põhiõigus, mille tagamise eest vastutab avalik võim. Selle arusaama elluviimiseks on rakendatud kahesuguseid abinõusid: esiteks on vastavalt nõudmisele suurendatud koolitusasutuste arvu, teiseks parandatud koolituse kättesaadavust õppijale sotsiaalsete eeliste loomise, tasuta koolituse ja koolituse koolitatavale võimalikult lähedale toomisega .
Koolisüsteem on tasandanud klassivastuolusid ja takistanud klassivahede tekkimist. Võrdne õigus haridusele on võimaldanud ka talupidajatele, tööliste ja väiksepalgaliste ametnike peredest pärit lastel saada head haridust ja tõusta sotsiaalsel redelil. Saavutatud kõrget koolitustaset on põhjust pidada Soome imeks. Soome rahvusliku uhkuse allikas – kõrgtehnoloogia tooted – ei ole 1990.
aastate saavutus, edu on tulnud hariduse pikaajalise väärtustamise kaudu. Toimetulijatest on tänu sellele saanud ühiskonna edukad liikmed.
Võrdne õigus haridusele on pikka aega olnud Soome hariduspoliitika põhidoktriin. Iga uuendust hariduspoliitikas on hinnatud sellelt seisukohalt, kuidas see mõjub hariduse võrdõiguslikkusele.
Iseseisvusaja kõige tähelepanuväärsem ja tulemuslikum abinõu võrdõiguslikkuse tagamisel on olnud üleminek ühtluskooli printsiibil põhinevale põhikoolile, mis tagab kõigile koolikohuslastele tasuta 9-klassilise hariduse. Põhikooli uuenduses on võrdseid õigusi käsitletud üldjuhul materiaalsest vaatepunktist: koolitus on tasuta, koolisõit korraldatakse ja õppematerjalid jaotatakse samuti tasuta, pakutakse koolieinet, üritatakse hoida koolivõrk võimalikult tihe . Hariduse võrdõiguslikkuse seisukohalt on vähemalt sama suur tähendus sellel, et kõiki samaealisi lapsi õpetakse üheksa aastat põhimõtteliselt ühesuguste õppeplaanide järgi. Kõigil põhikooli lõpetanutel on võimalus astuda kõigisse teise astme õppeasutustesse.
Võrdsele haridusele on antud Soomes järgmisi tõlgendusi.

Võrdväärsed õppimisvõimalused – inimese sünnipära, elukoht, sotsiaalne positsioon, sugu, rass , majanduslik olukord ei takista õppimist.
Võrdväärne koolikorraldus ja õppeviis. Koolide tegevus korraldatakse nii, et see edendab hariduslikku võrdsust.
Võrdväärsed õpitulemused – erinevad õpilased saavutavad baasoskustes võrdväärsed tulemused.

1970. aastatel taotleti Soome hariduspoliitikas õpilaste võrdseid õigusi kõikidel tasanditel. Kaheharuline koolisüsteem likvideeriti ja mindi üle ühtsele 9- aastasele põhikoolile, millele koostati ka ühtne õppekava. Võrdsuse nimel muudeti õpetamine, õppematerjalid, õppimisraskustega õpilaste eriõpe, koolitoit , üle 5 kilomeetri pikkune koolisõit õpilasele tasuta teenusteks. Soomlaste radikaalne võrdõiguslikkuse tõlgendus viis välja võrdsete õpitulemuste nõudeni. See tähendas, et põhikoolis pidid saavutama õppe põhieesmärgid kõik õpilased. See tekitas laialdase poleemika nii õpetajate, haridusametnike kui ka teadlaste hulgas. Taotlust peeti ebarealistlikuks ja õpilaste individuaalseid erinevusi alahindavaks. Hilisem areng, näiteks PISA 2000 ja 2003, aga näitab, et võrdõiguslikkuse radikaalne tõlgendus on taganud Soome koolile märkimisväärse edu.
PISA raport 2005

3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.

Matemaatika Lugemine Loodusteadused Probleemi -lahendus
1 Hong Kong - China Finland Finland Korea
2 Finland Korea Japan Hong Kong-China
4 Netherlands Australia Korea Japan
5 Liechtenstein Liechtenstein Liechtenstein New Zealand
6 Japan New Zealand Australia Macao-China
7 Canada Ireland Macao-China Australia
8 Belgium Sweden Netherlands Liechtenstein
9 Macao-China Netherlands Czech Republic Canada
10 Switzerland Hong Kong-China New Zealand Belgium
Konkreetsemalt toimus see järgmiselt.
- Põhikoolis määratleti üsna täpselt nõudmiste tase, mille saavutamist õpilastel igal klassiastmel eeldati. Sellele vastavalt juhendati koole ja õpetajaid.
- Asuti kujundama uut pedagoogilist kultuuri – noori selekteeriva ja kihistava kultuuri asemele pidi tulema võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse vastutuse kultuur.
- Suunati ressursse õpiraskustega õpilaste eriõppesse, et saavutada õpitulemuste võrdväärsus.
Ehkki koolireformi alustasid uusvasakpoolsed poliitikud , rakendati eelkirjeldatud hariduspoliitilised ja pedagoogilised põhimõtted ellu tsentristlike liberaalide juhtimisel. Lõpuks olid ka poliitilised parempoolsed sisuliselt selle reformi taga.
Soome sukeldus 1990. aastate alguses OECD -maade sügavaimasse majanduskriisi. Riigi võlg kasvas plahvatuslikult, kuigi kulusid püüti kärpida. Lastega perede positsioon tulude jagamises nõrgenes 1990. aastail oluliselt. Neisse peredesse kuuluvate inimeste arv kasvas kahes kõige väiksemas tuluklassis, nende arv keskmises ja suures tuluklassis vähenes.
Koolituses on teatud märke piirkondlikust kihistumisest, koolide õpitulemustes on märgatavaid erinevusi, aga koolikorraldus on suhteliselt hästi säilitanud oma universaalse olemuse. Võrdõiguslikkust ähvardavaid riskitegureid on siiski veel rohkesti.
Muutunud ühiskondlikes oludes sai hariduspoliitika põhiküsimuseks, kuidas tagada “väikese maa” rahvusvaheline konkurentsivõime globaliseeruvas maailmas. Soomlaste vastus oli: hea haridusega.
Kogu elanikkonna haridustaseme üldine tõus on olnud keskne taotlus kõikides viimase 15 aasta hariduspoliitika dokumentides. See on puutunud nii põhikooli, kõrgkooli kui ka täiskasvanute -õpet. Näiteks põhikooli 1994. a õppekavas, mis valmis Soome majanduskriisi kõige süngematel aastatel, oli ühemõtteline eesmärk – kogu eaklassi haridustaseme tõstmine (OPS1994 ja KESU 2004). Ehkki 1990. aastatel siirdus Soomes paljude avalike teenuste osutamine riigilt teistele organisatsioonidele, jäi koolitus-ja hariduspoliitika endiselt riigi erilise kaitse alla. Kõrge haridustaseme ülalpidamine ja rahva haridustaseme tõstmine kõikides koolitussektorites on olnud keskne taotlus, mille üle ei ole tingitud. Ehkki 1990. aastatel vähendati avalikke kulutusi oluliselt, ei puututud üldse hariduskulusid, need olid kogu aeg üle 6% sise-majanduse kogutoodangust ning on olnud Rootsi ja Taani kõrval Euroopa Liidu maade hulgas kõige suuremad.
4. Finants - ja inimressurss

Ostujõu pariteedist lähtuvalt kulutavad õpilase kohta kõige enam USA ja Šveits (aastas 12 000 dollarit õpilase kohta). Kokku kulutatakse ühe õpilase kohta algkoolist gümnaasiumini
100 000 dollarit Austrias , Taanis , Islandil, Itaalias, Norras, Šveitsis ja USAs. Kõige madalamad on kulud õpilase kohta Tšehhis, Poolas, Slovakkias, Venemaal (alla 4000 dollari). Samal ajal on nimetatud riikides suhteline kulu haridusele kõrgem, st. siin kulutatakse sisemajanduse kogutoodangust suhteliselt rohkem haridusele kui OECD riikide puhul keskmiselt.
Selgub , et väiksemad kulud haridusele ei pea tingimata kaasa tooma kehvi õppetulemusi. Nii on Korea ja Hollandi kulud haridusele alla OECD riikide keskmise ( 7500 dollarit), kuid nende õpilased kuuluvad PISA-uuringus parimate hulka. Seevastu USA kulud haridusele on ühed kõrgemad maailmas, kuid tulemused on OECD keskmised.
Paljudes riikides on alg- ja keskharidusele suunatud kulud õpilase kohta viimase kümnendi vältel tõusnud ca 30%. Samal ajal on need püsinud samad või isegi vähenenud kutse- ja kõrgharidussektoris. Eelkõige on see seletatav õpilaste-üliõpilaste arvu tõusuga nimetatud sektoris, rahastamisskeem pole sellele järele jõudnud. Piiratud ressursside juures on paljude riikide teadlik valik pigem suurendada alus- ja alghariduse finantseerimist kui toetada massilist kõrgharidust.
Keskeltläbi 15% on kulutused suuremad kutsekoolidele, võrreldes üldhariduslike keskkoolidega. Silma paistavad traditsiooniliselt tugeva kutseharidusega riigid Saksamaa, Austria, Holland , Šveits, kus toetatakse duaalsel süsteemil põhinevaid õpipoisiprogramme.
Eraõppeasutuste osatähtsus on endiselt suurem gümnaasiumiastmes (20% õpilastest), väiksem põhi- ja algkoolides (vastavalt 15% ja 11%).
5.Lugemisoskusest

Enamikus kõrge lugemisoskusega maades on koolide erinevused õppetulemustes väiksed. Soome 10% nõrgemaid koole saavutas tulemuse, mis oli peaaegu 100 arvestuspunkti kõrgem OECD keskmisest. Samas on 10% parimaid koole ka vaid umbes 97 arvestuspunkti võrra ees madalama saavutusega koolidest . Arvestades eeltoodud 79% kõrge lugemisoskusega õpilasi, millele lisanduvad ka head teadmised matemaatikas ja loodusainetes, võibki laias laastus pidada ca 80% Soome koolide õpilasi edukalt edasijõudjaiks. Selline suhtarv näitab ka eluks vajalikuks ja tähendust omavaks tunnistatud teadmiste ning oskuste väärtustamist.
Soome õpilased oskasid väga hästi infot leida ja seda interpreteerida, mõnevõrra halvemini suutsid nad teksti mõtestada ja hinnata.
Õpilaste lugemisoskust hinnati viiel oskustasemel (madalaim tase 1 – minimaalne toimetulek ). Kõrgeimal, viiendal tasemel oli Soome õpilastest 18%, veelgi rohkem oli neid Uus- Meremaal – 19%. Neljandal tasemel, mida nimetatakse suurepäraste (excellent) oskuste tasemeks, oli Soomes 32% õpilasi, kolmanda taseme õpilasi oli 29%.
Seega oli Soome õpilastest 79% nn kolme kõrgema taseme lugemisoskusega, mida loetakse piisavaks, et tulla toime tänapäeva õppivas ühiskonnas ja töömaailmas. Kahe alumise taseme lugemisoskusega oli Soomes vastavalt 14% ja 7% õpilastest.
Selline tulemus kõneleb eelkõige õppetöö ühtlaselt kõrgest tulemuslikkusest ja ühtluskooli printsiibi targast rakendusest koolipraktikas. Soome hariduspoliitikas on pikki aastaid (alates 1970-ndatest) järgitud võrdsuse printsiipi , mis tähendab , et kohustuslik üldhariduskool peab andma ning saabki anda võrdselt hea lugemisoskuse ja muu hariduse üle kogu riigi. Hea lugemisoskus tähendab eelkõige suutlikkust teksti mõista ja see oli üks lähtealus ka matemaatika ja looduslooülesannete lahendamisel.
Oluline oli nn viletsate lugejate (1. tase või alla selle) madal protsent. Soomes on neid vaid 7%, samas kui OECD riikides keskmiselt 18%.
6.Kõrgharidus

Keskmise õpilase/üliõpilase haridustee on viimase kümnendi jooksul pikenenud ligi kahe aasta võrra. Haritud töötajaskonna kasv ei ole aga viinud keskeri - ja kõrghariduse devalveerimisele ega kvalifikatsioonide „inflatsioonile” tööturul. Pigem vastupidi, riigid, kus aktiivses tööeas (25–64 eluaastat ) inimeste haridustase on tõusnud, on oluliselt kasvanud ka keskeri- ja kõrgharidusega töötajate palgad .
Ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides jätkas 2006. a seisuga keskmiselt 53% vastavast eagrupist. Võrreldes neli aastat varasema perioodiga, on üliõpilaste nii absoluut - kui ka suhtarv oluliselt kasvanud. Rootsis ja Islandis jätkab ülikoolis 80% eagrupist, Türgis aga 25%. Skandinaavias, Šveitsis, Türgis, Austrias, Prantsusmaal domineerivad riiklikud ülikoolid (90% ja enam). Traditsiooniliselt on erakõrgkoolide osakaal kõrge Iisraelis (89%), Koreas (77%), Jaapanis (75%) ja USAs (30%).
Erakordselt kõrge on ka ülikoolis ebaõnnestunute osakaal, eriti pikema (viis ja rohkem aastat kestva) õppetsükli puhul. Keskeltläbi 30% üliõpilastest ei lõpeta alustatud õpinguid. Eriti kõrge on see näitaja USAs, madal või peaaegu olematu konfutsianistliku hariduskultuuriga maades.
2003/2004. õa oli seitse OECD riiki (Tšehhi, Taani, Soome, Island , Norra, Slovakkia , Rootsi), kus avalik-õiguslikes ülikoolides õppemaksu ei küsitud. Kõrgeimad keskmised õppeteenustasud aastas on Austraalias (5300 USA dollarit), USAs (4560), Jaapanis (3750). Erakõrgkoolidest olid liidrid 2003/2004. õa Ameerika Ühendriigid (17 780), Austraalia (13 420), Türgi (9300) ning Korea (6950).
Ülikooli kraadide omandamine regioonide kaupa 2006
Õppimise regioon
Kokku
Mehed
Naised
Uusimaa
6,775
2,958
3,817
Varsinais-Suomi
2,349
739
1,610
Satakunta
259
96
163
Kanta -Häme
120
24
96
Pirkanmaa
2,352
1,002
1,350
Päijät-Häme
11
3
8
Kymenlaakso
39
10
29
South Karelia
539
335
204
Etelä-Savo
297
60
237
Pohjois -Savo
816
242
574
North Karelia
978
329
649
Central Finland
1,931
599
1,332
Ostrobothnia
729
229
500
North Ostrobothnia
1,555
675
880
Kainuu
133
17
116
Lapland
527
129
398
Total
19,410
7,447
11,963
Allikas : Education Statistics. Statistics Finland
Põhjamaade heaoluriigi eripäraks on traditsiooniliselt olnud väike tööpuudus, naiste suur tööhõive ja suurem tööhõive avalikus sektoris võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Samas iseloomustas varasemat haridussüsteemi unifitseeritus ja riigikesksus ning võrdsete võimaluste tagamine kõigile
sõltumata perekonna sissetulekust. Soome riik on süstemaatiliselt investeerinud hariduse arendamisse ning selle tulemusena on Soome elanike haridustase praegu üks OECD riikide kõrgemaid.

7.Lõpetuseks

Hõimuvendade edusammude üle võib vaid rõõmu tunda. Ütleks, et ka kadedust, aga see poleks õige. Meil on lihtsalt teel heaoluriigini hulk aastaid vahele jäänud. Ja kui üldine heaolu juba uksele koputab, on meil hea naabritelt mõõtu võtta. Sest, kui peaministrit uskuda -ja miks me ei peaks uskuma oma peaministrit – pole see enam kaugel.
PISA-testi tulemused olid meie jaoks lootustandvad, katsume siis uutes (heaoluriigi) tingimustes
raha õigesti jagada, et haridus enam vaeslapse ossa ei jääks. Hea eeskuju – nagu ülemalt selge – on olemas.

8.Kasutatud allikad

www.pisa.oecd.org

http://www.sttk.fi/File/842f0baf-c602-4453-9c19-dee0c65bfa99/ulkomopasviro.pdf

„Õpetajate leht” 6. august 2004 „ Soome edu PISA uuringus”

http://www.hm.ee

http://www.maaleht.ee

www.stat.fi

http://tilastokeskus.fi/index_en.html

ec.europa.eu/ eurostat

www.haridus.ee

ww.edu.utu.fi/hankkeet/suviko/ee/valjaanded/

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 73 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

loit rouk Õppematerjali autor

Aines Heaoluriigi mudel essee eest saadud A
Heaoluriigi mudel; Haridus Soome heaoluriigis

heaoluriik soome haridussüsteem avalik sektor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)

Pedagoogika alused

docx

Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

demokraatlik Lahtikaubastamine Madal Keskmine Kõrge Stratifikatsioon/ Duaalne: turgude Kõrge: staatusest Madal:võrdsusele Kihistumine toetamisele suunatud lähtuvad erinevad suunatud poliitikad poliitikad võimalused Näidisriigid USA, SB; Uus- Saksamaa, Šveits, Rootsi, Soome, Norra Meremaa, Iirimaa Prantsusmaa, Austria Tabel 2 Esping-Andersen + Ferrera HR mudelid Liberaalne Sotsiaal Konservatiivne Rudiment. (Anglosaksi) Demokraatlik Mandri- Vahemere Euroopa Keskne inst

Heaoluriigi mudelid

odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.

Inglise keel

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul

Sotsiaalpoliitika

doc

Ühiskonnaõpetus II

Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3

Ühiskonnaõpetus

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

doc

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

5% 9.7% Põllumajandus 67.6% 62.3% 7.8% Tervis ja heaolu 76.1% 73.5% 3.4% Teenindus 77.7% 68.8% 11.5% Allikas: ,,Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes", Praxis 2005 Eelpool toodud info põhjal võib välja tuua neli õppevaldkonda, kus omandatud haridus annab tööturul mõnevõrra nõrgema positsiooni: sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus ning teenindus. Uuring ei anna vastust küsimusele, miks väljatoodud õppevaldkondades hariduse omandanutel on läinud tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist. Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Rohkem sarnaseid