Laps waldorflasteaias (0)

Laps waldorflasteaias
Milline on waldorflasteaed?
Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega . Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab . Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. ( Wilkinson 1996)
Kuidas areneb väikelaps?
Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt:
Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine vastavalt individualiteedile. Teiseks oluliseks sammuks on mehhaanikaseadustega tutvumine . Laps hakkab harjutama haaramist ja püstiajamist. Järgmise sammuna õpib laps käima. Püstitõusmisel ja käimaõppimisel võtab laps oma ümbruse eeskujuks ja aimab näiteks oma vanemate, oma õdede-vendade kõnnakut järele.
Järgnevalt siseneb laps rääkimaõppimise kaudu oma rahva „keeleruumi“. Siin toetub ta helidele, mida ta oma ümbruses kuuleb ja järeleaimamisele. Kõigepealt seob ta järeleaimatud häälikutega ainult tundeid. Selle kolmanda sammu jooksul arendab laps keele abil suhtlemisega oma mõtlemist.
Lapsepõlve esimene faas lõpeb umbes kolmanda eluaastaga. Laps võib nüüd ruumis vabalt liikuda , kõne kaudu oma ümbrusega kontakteeruda ja oma esialgu veel piltliku mõtlemisega välismaailma mõista. (Kügelgen 1994)
Lapse arengu selle faasi kohta on Jean Piaget väitnud et varane lapsepõlv on vaimse arengu jaoks põhjapaneva tähtsusega. See moodustab baasi igasugusele konstruktiivsele vaimsele tegevusele (Piaget 1960).
Järgnevad autorid väidavad, et umbes nelja aasta vanuses areneb aktiivselt lapse tundeelu , siis väljendub lapse loov fantaasia kõige tugevamini. Kuuenda eluaasta paiku hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, see annab ühtlasi märku kooliküpsuse saabumisest. (Hirsjärvi & Huttunen 2005)
Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung. Matkimise kaudu võtab laps omaks mitte ainult nähtavad teod, vaid ka teda pidevalt ümbritsevate inimeste mõttelaadi. Seitsmenda eluaasta ümber tärkab tung õppida. Laps tahab kooli minna. Laps hakkab vajama autoriteeti. Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992)
Jäljendamine on lapse põhiline õppimisviis (Tõugu & Soans 2005).
Kuni seitsmeaastase lapse kasvatuses on kõige tähtsam eeskuju ja jäljendamine, keskkond, kus laps viibib ja inimesed, kes lapse läheduses tegutsevad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. (Gustavson 2004)
Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid, kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab. (Vabadusekasvatus 1992)
Waldorflasteaia vanuselistes segarühmades elavad lapsed koos nagu ühes suures perekonnas. Lapsed saavad nii õppida üksteiselt ja aitavad üksteist. Kolmeaastased saavad kogeda, et kuueaastased tohivad teha asju, mis neile ei ole veel kohased ning et kuueaastastel ei sobi teha nii mõndagi, mida kolmeaastaste juures veel pahaks ei panda. (Kügelgen 1994)
Autor rõhutab et viis, kuidas laps elult õpib, ilmneb tema tungis ümbruskonna kõigist tegevustest ja sündmustest osa võtta, ise vahetult kaasa tehes või neid mängus imiteerides. See saab võimalikuks aga ainult siis, kui laps saab tegevusi pealt vaadata saab ja neid elulises seoses läbi elab. Siin avaldubki, et kasvataja ülesanne on võimalikult palju igapäevaselt vajalikke töid lülitada lasteaia plaani, nagu näiteks kodused tööd – keetmine, küpsetamine, nõudepesu, pesu pesemine, triikimine, lillehooldus. Mänguasjade valmistamise ja hooldamise juurde kuuluvad tööd on: saagimine, viilimine , nikerdamine, liimimine , igat liiki parandustööd, õmblemine. Väga olulised on aiatööd: kaevamine, külvamine, istutamine, kastmine , rohimine, niitmine , koristamine. Siia lisanduvad veel jalutuskäikude elamused : prügiautod, teetöölised, korstnapühkijad.(ibid, lk 59-60)
Oluline on, et lapsel tekiksid mõisted just läbi isiklike kogemuste. Lapsel tuleb võimaldada kogeda nii enda tegusid, nende tegude tagajärgi kui ka pakkuda neid rikkalikke kogemusi, mida nad saavad täiskasvanuid jäljendades. Tegevuse läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei ”organiseeri” lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. (Gustavson 2004)
Waldorfmetoodika põhimõtteks on, et maailm on hea, lapsepõlv on tähtis mänguaeg, igal lapsel on käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad ( Reier 2012).
Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. ( Erakool Läte)
Kasutatud kirjandus:
Gustavson, M. 2004. Laste aeg – laste aed. Tallinn: PreMark.
Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:AS Medicina.
Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992. Eesti Õppekirjanduse Keskus.
Kügelgen, H. 1994. Eluteadus eelkoolieas - Rmt: Waldorf -lasteaed. Tallinn:Librarius, lk 44-57.
Kügelgen, H.1994. Kasvatus erivanuseliste laste rühmas - Rmt: Waldorf-lasteaed.Tallinn:Librarius,
lk 59-65.
Piaget, J. & Inhelder, B. 1960. Psychologie der frühen Kindheit. - In: Katzi, D.& R. (Hrsg), Handbuch der Psychologie, Stuttgart, s 50.
Tõugu, A., Soans, K. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker .
http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/turi/haridus/turi-lasteaednikud-kaisid-saksamaal.d?id=64622000&l=fplead 30.11.2012)
http://www.late.ee/lastehoid (02.12.2012)