Ka täiskasvanud. Tänapäeval on kuritegevus üsna suur probleem linnades. Politsei ei jõua igale poole, kus midagi toimub ning nõrgemad jäävad kannatajaks selle tõttu. Sellest tulenevalt on ka lastevanemate poolt pandud paljudele lastele piirid, mis ei luba õhtuti väljas olla, poistega suhelda, sest tänapäeva poisid nö kasutavad tüdrukuid ainutl ära ja palju teisi piiranguid. Laste isiksus jääb aga poolikuks selle tagajärjel. Minu enda kogemuse põhjal võin ma õelda, et kuna mulle ei ole kunagi pandud piire peale mitte millegi ees, tunnen ma, et ma olen mina ise ja jään selleks ka seltskonnas viibides. Mitte minna kaasa suitsetamisega, olgugi, et sõbrad teevad jne ja ikkagi seltskonda sobides näitab, kui tugev suudab inimene olla. Paljud seda aga ei suuda, mis minu arvates seisneb koduses kasvatuses. Keelates kõike halba, tekitab automaatselt inimeses tahte seda proovida. Nii ka lastes
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad)
Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.
Eksamiküsimusi – Kasvatusteaduse alused 1.Kuidas määravad inimesega seonduvad põhiküsimused ära kasvatuse sihid ja eesmärgid? Kes inimene on? Milline peaks inimene olema? Kõige selle mõjutamine kuulub kasvatuse võimkonda. Tuginedes normi, väärtuste ja eetikale. Oleneb millist kasvatust peetakse oluliseks. Mis on kasvatajale oluline ja mida tema väärtustab. Millised on tema moraal, väärtused, normid ja eetika. Kasvatus on inimese kasvamise ja arengu reguleerija 1. Kirjeldage lühidalt kasvatuse erinevaid määratlusi. Mis siit on täna eriti ajakohane? Põhjendage. • kasvandikus peituvate instinktide ja pürgimuste harmooniline arendamine • ...isiksuse kõlbelise iseloomu kujundamine • ...kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale • ...inimlik toiming, et luua eeldused inimese mitmekülgsele arengule • ...inimese kasvamise ja arengu reguleerija
Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele olla saatjaks kasvatamise teekonnal ning siis suhete loomine koos kasvandikuga kõigesse, millega elus tuleb kokku puutuda, ka suhete loomine iseendaga. Kasvatuse sügavaim mõte on see, et mõista seda, mis ümberringi on ja kes ise ollakse. Inimese paratamatus on olla teel, õppida, areneda, muutuda. Inimesel on lastud liiga vähe ära tunda seda, mis võiks olla väärtuslik ning liiga palju on teda muudetud ja normeeritud kellegi poolt
SISSEJUHATUS Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga kui ka motivatsiooniga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Selles töös käsitlen õppimise teooriat ja seletan samuti mis on õppimine minu jaoks õppija rollis. 3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel
Selleks, et muuta meie elu ja teha seda paremaks igaüks peab tegema eneseanalüüsi. Ainult siis, kui me teame anda nõrgad ja tugevad küljed me oleme avatud õppimiseks. Iseenda edukaks arenemiseks vaja koostada endale plaani edasi liikumiseks ja määrata eesmärke saavutamiseks. Nende küsimuste vastused aitavad määrata kasvatuse eesmärgid, kuhu vaja pöörata rohkem tähelepanu, missugused küljed vaja arendada inimestel ja kuidas suunata inimese kasvatust sellise kvaliteedi poole, mida ühiskonnas nimetatakse inimlikkuse ideaaliks või täiuslikuks inimeseks. Filosoofilise antropoloogia toetajad usuvad, et inimene saab kasvada nagu tema kaaslased, ehk olla kasvatud liigikaaslastega taoliselt. Kuidas siis kasvatada “ideaalset inimest”? - Peame otsima täiusliku inimese rollid, küljed ja eesmärgid, aga sellest mõeldes tekivad teised küsimused: Kas võib inimese ideaal muuta ajajooksul? Kuidas erineb inimese ideaal konkreetsetel aegadel
Ehk kas leidub Eestis koolilõpetajat, kes läheb kirjandi riigieksamile soovist oma esseistivõimeid proovile panna." ,,Haridusse pühitsetud haridusbojaaridele on jumal andnud nii palju mõistust, et nad olulistes küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu." Kas maa võib teada, miks tal on janu? Saksa keeles on hariduseks ja kasvatuseks erinevad sõnad, inglise keeles tähendab education aga nii haridust kui kasvatust, mida eestlased paraku ainult hariduseks tõlgivad. ,,Kasvatusteadus avastab nimetuid, aga toimivaid ilminguid, nimetades need siis näiteks variõppeks, indoktrinatsiooniks koolitunnis, kooli aura purenemiseks jne. Kasvatusteaduste sihiks on senisest enam valgustatud pedagoogika." ,,Kaob mitmekesisus, dialoogivõimalus, valitsema jäävad monopoolses seisundis paradigmad ning teiselaadsete mõttesuundade esindajail jääb üle minna siit ära."
Kõik kommentaarid