Distsipliin koolis, õpetaja kui klassi juht ja suunaja (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Kutseõpetaja õppekava
Sandra Kesvatera , Marit Sepma
SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA
Referaat
Juhendaja Merle Taimalu
Tartu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin . 4
Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis. 5
Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga. 6
Õpetaja roll sotsialiseerija ja kasvatajana, õpetaja isiksuseomadused . 9
Õpetaja valmisolek tööks erinevas vanuseastmes lastega. 11
Õpetaja kui klassi juht ja suunaja 11
Ettevalmistav töö distsipliiniprobleemide vältimiseks. 12
Klassi käitumiskorra kavandamine ja juurutamine 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega?
Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted ( Johns , MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja poolt kavandatud ja hästi ettevalmistatud tegevusi, mis aitavad muuta keskkonna, milles lapsed viibivad nende jaoks turvaliseks ja arusaadavaks.
Järgnevate teemade käsitlused tuginevad peamiselt Edgar Krulli õpikule Peadgoogilise psühholoogia käsiraamat (TÜ Kirjastus 2000)

Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin.

Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu.
Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid , mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha?) Kuigi äärmusliku väärkäitumise korral, õpilaste väliseks suunamiseks või peatamiseks võib õpetajal vaja minna karistusega ähvardamist, ei saa ega tohi õpilaste käitumist rajada ebameeldivuste vältimise vajadusele, (biheivioristlik käsitlus). Teine seisukoht distsipliiniprobleemide käsitlemiseks on vaadelda distsipliini kui kasvatustöö tingimust ja tulemust, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õpioskuste kujunemise ja üldise sotsiaalse arengu. Sellest põhimõttest lähtudest on esikohal õppimine ja elu korraldamine klassis ning distsipliiniga ei tegelda spetsiaalselt. Empiirilised uurimused kinnitavad, et õpetajad, kes käsitlevad klassis töö korraldamist õppimiseks soodsa keskkonna loomise ja alalhoidmisena, osutuvad üldjuhul edukamaks kui autoriteeti- või distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid.
Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. (Nt. Klassis, kus lapsed istuvad hiirvaikselt, õpivad nad vähem, kui klassis, kus õpetaja lubab omavahelist töist vestlust)
/ Krull 2000/

Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis.

Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest.(Nt. Ei alluta korrale, õpetaja püüab alternatiivide abil saavutada distsipliini, raudne distsipliin ilma austuseta, austusest tulenev distsipliin) Individuaalsel tasandil kujundavad õpilaste valmisolekut distsiplineeritud käitumiseks praktiliselt samad tegurid, mis nende üldist õpimotivatsiooni. Kuid tugev õpimotivatsioon ei kindlusta veel õpilase distsiplineeritust. Kehtestamaks klassis vajalik käitumiskord, tuleks alati mõelda, kas rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele.
/ Krull 2000/

Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga.

Inimeste võime käituda kindlate reeglite järgi kujuneb sotsialiseerimise tulemusena, millele pannakse alus perekonnas. Koolis see areng jätkub, kus omandatakse üha keerulisemaid sotsiaalse käitumise, sh rutiinse ja tahtelise käitumise vorme. Kõik see toimub õppimise vahendusel ja tulemusena. Tänapäeval on hakatud distsiplineeritud käitumise põhiallikana üha enam tähelepanu pöörama koolile . Inglismaal avaldatud Eltoni raport (Department of….1989) kinnitab veenvalt , et õppetööks soodsa distsipliini kujunemisel ühes või teises koolis mängib otsustavat rolli koolis valitsev atmosfäär. See haarab kooli formaalse ja varjatud õppekava kõiki tahke ning suhteid laiema üldsusega. Vastavalt Eltoni raportile soodustavad üldise positiivse käitumise kujunemist koolis kõige enam

• Õpilaste ergutamise , (jõupingutuste) toetamise ja distsiplineerimise kord;
  
• Kooli personali koostöö ja jõupingutuste vastastikune toetamine ;
  
• Õpilaste probleemide käsitlemise viis;
  
• Õppekava iseloom ja õpetajate õpetamisstiil;
  
• Kodu ja kooli suhete iseloom.
  

Seda loetelu tuleks käsitleda soodustava , mitte distsipliini kindlustava tegurite kogumina. Näiteks kinnitas P. Harti, A. Wearingi ja M. Conni (1995) uurimus, et üldjuhul on kooli üldise töökorralduse ja distsipliinipoliitika ning õpilaste korrarikkumiste ja sellest tingitud õpetajate stressi seos võrdlemisi tagasihoidlik . Töine õhkkond koolis on õppimiseks ja käitumiseks soodsa keskkonna loomise eelduseks kuid tegeliku õppimise ja käitumise korra kindlustab klassis ikkagi õpetaja.
Kuigi õpilase valmisolek järgida kindlaid käitumisreegleid klassis eeldab enamat kui vaid üldise õpihoiaku olemasolu, formeerib käitumiseoskusegi õpilaste põhitegevus koolis – õppimine. Kui õpetaja antavad ülesanded, nende töötulemuste hindamine ja võimaldatav autonoomia sisendavad õpilastesse usku iseendasse ja eneseväärikust, õpivad nad meeleldi ning on valmis ka ainekavaväliseks tegevuseks selle õpetaja käe all. Individuaalsel tasandil kujundavad õpilaste valmisolekut distsiplineeritud käitumiseks praktiliselt samad tegurid, mis nende üldist õpimotivatsiooni. Ometigi ei tähenda see, et tugev õpimotivatsioon kindlustaks alati õpilase allumise koolikorrale. / Krull 2000/
Töö korraldamine klassis peaks algama õppekeskkonna füüsilisest kujundamisest.
Klassiruumi ja õppematerjalide ettevalmistamine võib esmapilgul tunduda distsipliini
kindlustamise seisukohast üsna teisejärgulisena. Ometi põhjustavad just materiaalsed olud, nagu koolipinkide ebasobiv paigutus , õppetehniliste vahendite ettevalmistus, õppematerjalide tülikas kättesaadavus jms, korrarikkumist, sest õpetaja tähelepanu koondub tehniliste probleemidega tegelemisele. Näiteks võib paljudes tundides näha olukorda, kus õpetaja raiskab mõttetult aega kontrolltööülesannete või illustreerivate skeemide tahvlile kandmisega, samal ajal kui on olemas ka grafo- või arvutiprojektor.
Toetudes E. T. Emmeri (1997), T. Goodi ja J. Brophy (1995) töödele on E. Krulli õpikus toodud välja olulisemad probleemid, millega õpetaja puutub kokku klassi materiaalse keskkonna kujundamisel.

• Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele. Arvestada tuleb
  

kahe asjaoluga. Esiteks annavad õppemeetodid parimaid tulemusi, kui õpilased on
paigutatud sobivalt istuma. Teiseks peaks õpilaste paigutus olema selline, et see tagaks
õpilaste maksimaalse tähelepanu ka muudaks võimaluse tundi segada minimaalseks.

• Jätke pinkide ja pingiridade vahele piisavalt liikumisruumi, et oleks tagatud vaba
  

väljapääs vahetundi minekul ja normaalne ligipääs ühiselt kasutatavatele
õppevahenditele. Igati tuleb vältida ummikute tekkimist, et õpilastel poleks põhjust
trügida ja ärrituda.

• Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks jälgida hõlpsasti kõiki
  

õpilasi. Õppetöö korraldamisel on õpetaja jaoks oluline olla kursis, millega õpilased
tegelevad.

• Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste
  

iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele. Selleks peavad õppevahendid, õpilaste
isiklikud esemed ja majapidamisvahendid olema paigutatud nii, et tagada õppetöö
käigus maksimaalne iseseisvus ja vastutus.

• Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hästi
  

jälgitavad. Õpilased peavad nägema oma kohalt klassitahvlit, ekraani ja õpetajalauda
ilma, et nad peaksid toole nihutama ja kaela väänama. Mis tahes raskused esituse
jälgimisel annavad õpilastele alati ajendeid korrarikkumisteks.

• Mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule. Eriti oluline on ette
  

valmistada varuvariandid plaanitakse rakendada kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Nt
puudub internetiühendus, arvuti tõrgub vms. / Krull 2000/

Õpetaja roll sotsialiseerija ja kasvatajana, õpetaja isiksuseomadused.

Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Õpetajat kui head sotsialiseerijat iseloomustab lapsevanemlik võime aktsepteerida lapsi sellisena nagu nad on;

• seada rangeid, kuid paindlike piiranguid laste käitumisele- et kindlustada õpilaste normaalne sotsiaalne areng peab õpetaja seadma klassile selged käitumisreeglid, nõudma järjekindlalt nende täitmist, kuid olema reeglite rakendamisel piisavalt paindlik. Kehtestatud reeglite osas tuleb piirduda hädavajalikuga ning ettekirjutusi käitumisele tuleb vähendada kohe, kui õpilaste eneseregulatsioonioskus võimaldab neil iseseisvalt toime tulla.
  
• läheneda õpilastele alati positiivsete ootustega – enamasti tuleb vanemate positiivne hoiak lapse arengule kasuks. (mõnikord takistab vanemate kindel usk oma lapse seisundi parenemisse õppimise normaliseerimist). Õpilasega suheldes tuleb alati lähtuda positiivsest ootusest, kohelda neid viisil, et nad juba ongi sellised, nagu õpetaja tahaks neid näha või nagu nad ise püüavad olla.
  
• põhjendada oma nõudeid- nagu hea lapsevanem , peab ka hea õpetaja oluliseks reeglite ja nõudmiste tagapõhja avamist . Õpetajal tuleb omaks võtta hoiak, et õpilased soovivad tõepoolest käitumisprobleemides orienteeruda ja neist aru saada. Kõik see aitab kaasa õpetaja ja õpilaste usaldusliku vahekorra kujunemisele ning õpilaste eneseregulatsioonioskuse arengule.
  
• eeskuju andmine – autoriteetse õpetaja sõnad ja teod on kooskõlas. Õpetajana on raske töötada inimesel, kellele on vastuvõetamatud ühiskonnakasvatus- ja haridusideaalid.
  
• aktsepteerimine- lastel, keda vanemad võtavad omaks sellisena nagu nad on, kujuneb üldine usaldus teiste vastu, positiivne enese kontseptsioon ning jaatav hoiak teiste inimeste ettevõtmiste suhtes. Ka õpetaja soovides võita õpilase usaldust peab austama tema isiksust ja looma tingimused maksimaalseks arenguks. / Krull 2000/
  

Praktika kinnitab, et edukaks õpetajatööks on vajalikud kindlad isiksuseomadused
/ Krull 2000/
Õpetaja kutsestandardi kohaselt on õpetaja isiksuseomadusteks ja võimeteks:
kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus , tolerantsus ja vastutustunne .
Seega saab  järeldada, et õpetajal peab olema kõrge eetiline tase, kuna inimene ei saa teiselt nõuda enamat, kui ta ise suudab  täita.
 
/ http://www.teatoimeta.ee/Opetaja_isiksus_ja_enesehinnangu_81.htm/
edukaks tööks õpilastega peab õpetajal olema küllalt tugev isiksus:

• jääma rahulikuks kriisi olukordades
  
• teisi ära kuulama ilma kaitsepositsiooni sisse võtmata
  
• vältima konflikte
  
• püüdma lahendada probleeme ka pärast ebaõnnestumisi, ilma kedagi süüdistamata, hüsteerika ja üle reageerimiseta.
  

Lisaks neile omadustele on hea õpetaja reeglite rakendamisel järjekindel, õpilastele eeskujuks ja näeb oma põhilise kasvatusülesandena õpilaste eneseregulatsiooni võime arendamist .
/ Krull 2000/

Õpetaja valmisolek tööks erinevas vanuseastmes lastega.

Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isikuomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe ja kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastme klasside sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste kasvatusprobleemide ja – raskustele. Kooli vanem aste on kohane neile, kes näevad end pigem ainespetsialistide kui kasvatajatena.
/ Krull 2000/

Õpetaja kui klassi juht ja suunaja

Edukaks õpetajatööks on vajalik õpilastega isiklikumal pinnal suhteid kujundava
lähenemisviisi ehk strateegia teadvustamine . Üldist lähenemist klassi juhtimisele ja
suunamisele nimetatakse õpetaja juhtimisstiili valikuks .
Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel:

• hoolimatu stiil- õpetaja annab suure vabaduse, varustab neid informatsiooniga ja loob materiaalsed tingimused õppimiseks, kuid ei tunne muret õppimisekäigu ega tulemuste pärast.
  
• Autoritaarne stiil- autokraatne õpetaja kehtestab õpilastele ranged käitumisreeglid ja nõuab nende vastuvaidlematut täitmist ja kuulekust.
  
• Demokraatlik stiil- sellise juhtumistiiliga õpetaja laseb õpilastel otsustada õppetöö korraldamise viiside üle, kuid nõuab neilt ka vastutust tehtud otsuste eest. Autoriteetne õpetaja kehtestab oma varasematest kogemustest tulenevalt klassis käitumiskorra, mis kindlustab õpilaste normaalse õppimise ja arengu.
  

Praktika kinnitab, et kõige paremaid õppetulemusi saavutavad autoriteetsed õpetajad. Kõige kesisemateks osutuvad hoolimatu juhtimisstiiliga pedagoogide tulemused.
Õppetööd on üldjuhul hõlpsam korraldada positiivselt häälestatud ühtekuuluvas klassis. Väljakujunenud õpilasrühmadega klassis tuleks klassi juhtimiseks saavutada koostöö rühmaliidritega. / Krull 2000/

Ettevalmistav töö distsipliiniprobleemide vältimiseks.

Klassi käitumiskorra kindlustamiseks tuleb teha ettevalmistusi. Valmistumisel tööks klassiga tuleb õpetajal jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab ta õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ära kasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi.
http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf

Klassi käitumiskorra kavandamine ja juurutamine

Lisaks üldise õpetamis- ja õpilaste juhtimise stiili valikule ning klassi füüsiliste olude
korraldamisele tuleb õpetajal enne klassiga tööle asumist mõelda detailsemalt, millised
peaksid olema klassi käitumise kord ja protseduurireeglid. Klassile kehtestatavad
käitumisnormid peaksid tulenema kavandatava õppetöö vajadusest.
Kuigi koolides kehtivad üldised käitumisreeglid, on otstarbekas neid täpsustada. Õpetaja
peaks seejuures piirduma kõige olulisemaga ja kehtestama 5-8 konkreetset ning eluliselt
vajalikku käitumisreeglit.
http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf
Esimeseks võimaluseks õpilaste vastutustunde arendamisel klassi moraalse distsipliini eest on nende kaasamine klassi reeglite koostamisse. Kui õpetaja ja õpilased sõnastavad reeglid koos, siis juba reeglite loomine ise on oluline ühistegevus, mis tõstab iga klassi õpilase vastutust nende täitmise eest.
Heakskiidetud reegleid on vajalik tingimata säilitada, selleks et edaspidi kontrollida nende väärtust. Kuidas nad töötavad? Kas mõnda oleks vajalik muuta?
Õpetajad arvavad mõnikord, et palju lihtsam viis on ise reeglid seada ja õpilastelt nende täitmist nõuda. Levinud on arvamus, et kuna nooremates klassides on õpetaja mõju lastele vägagi määrav, on igati õigustatud, kui kõik klassi ellu puutuvad küsimused lahendab õpetaja ainuisikuliselt.
/www.tlu.ee/

Kokkuvõte

Hea õpetaja on kui aednik , kes tunneb nii maaviljeluse kui botaanika põhitõdesid ehk inimühiskonda ülekantult valdab suhtlemise põhialuseid, tunneb inimarengu protsesse ja seaduspärasusi, oskab mõista laste hingeelu ja vajadusi ning orienteerub ka grupiprotsessides. Muidugi peab ta ka oma ainet valdama. Kuid viimane ilma eelnimetatuteta ei kanna soovitud vilja. Õpetaja on ka ehitaja, kes oma hoiakute ja suhtumisega kujundab laste mina-pilti, identiteeti, uskumusi, väärtusi ja käitumisviise.

Kasutatud kirjandus

E. Krull Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat 2000
http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf
www.tlu.ee