Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Milles on põhiline erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Kus on kaastunde ja õigluse mõõt?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Mida tähendab et õpetaja on alati väärtuskasvataja?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Milles see protsess seisneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Mida peab iseloomu kujundav kool tegema?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Kuidas seda teha?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Q: Kui seda terves koolis rakendatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Samblik, Taimi

Pedagoogiline eetika. Seminarid. (0)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogiline eetika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad?
Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle?
Milles on põhiline erinevus?
Kus on kaastunde ja õigluse mõõt?
Mida tähendab et õpetaja on alati väärtuskasvataja?
Milles see protsess seisneb?
Mida peab iseloomu kujundav kool tegema?
Kuidas seda teha?
Kui seda terves koolis rakendatakse?

SEMINARID
FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika
Prof . Margit Sutrop
2011/2012 sügissemester
11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus,
Rollimoraal.

küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad?
Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud :

Hea elu valikud . Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted . Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus . Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võimalik. Selle vastandiks on fundamentalism e. äärmuslus ja ükskõiksus. Mõlemad on kontrolli alt väljunud situatsiooni tulemused ja mõlemal juhul kannatab teine inimene. Üks võimalus väärtsvalikute tegemiseks ongi mitte toetada äärmusliku suhtumisega ja ükskõikse isiku teket ühiskonda. Pigem mõjutada kasvamist vastupidises suunas.
Identiteedi kujundamiseks olulised valikud ehk inimese arusaama kasvatamine iseendast. Sellesse suhtesse kuuluvad teised inimesed, seksuaalsed suhted, usk, väärtushinnangud, kultuurilised eripärad, teadus ja kunst , poliitika, soolised erinevused, teguviisid, hoiak ja veel mustmiljon detaili, mis ei kasva tervikuks sekundiga . Inimese kujunemine algab sünniga ja lõpeb surmaga, kuid põhiliseks identiteedi kujundamise ajaks jääb siiski kooliiga.

küsimus: Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle?
Õpetaja kutse-eetika kätkeb endas suuremat väljakutset, kui tavaametite esindajatel. Ta peab olema eeskujuks, nende käitumine ja tehtud otsused peavad olema eeskujuks. Proffessionaalsuse aluseks ei saa olla lihtsalt koodeksite lugemine vaid sisemiselt omaks võetud hoiakud. Iga õpetaja kujundab õpilase väärtushoiakuid kas siis teadlikult või vähem teadliklult. Õpetajate endi hinnangutest ja väärtushoiakutest oleneb nii õpi- kui hindamismeetodite valik. Kindlasti ka suhtlemisviis õpilaste, vanemate ja kolleegide vahel. Kui õpetaja ei sea õpilaste huve kahjustavaid reegleid või nõudmisi kahtluse alla, siis on ta käitunud ebaeetiliselt.
Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on inspireerida õpilasi saama teadlikuks oma väärtushinnangutest, toetada õpilaste moraalset arengut, nende isikliku moraalikoodeksi välja kujunemist ja anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ning arutleda.
Õpetaja ei ole väärtuskasvatuse põhimõtete edasi kandmisel üksiküritaja. Eduka väärtuskasvatuse huvides on võtmeküsimus see, kuivõrd ühtsena kollektiiv toimib. Õpetajatel peab olema harjumus analüüsida praktikat ja teooriaid eetika printsiipidest lähtuvalt. Mõtestada õpetajakutset, kui inimesena eeskujuks olemist, väärtustada õpilasi ning kolleegidevahelist koostööd. Näha kooli rolli ühiskonnas ja kogukonnas tervikuna , olla huvitatud kooli reeglitest, normidest ja eesmärkidest ja olla vastutav eesmärkide kujundamise eest.
3. küsimus: Palun võrrelge Eesti Õpetajate Liidu ja Eesti Haridustöötajate Liidu
koodeksit - milles on põhiline erinevus? Kas neis koodeksites on mõni punkt, millega Te ei saa nõustuda või mille täitmine on raskendatud, kuna see võib minna vastuollu koodeksi mõne teise punktiga ?
Eesti õpetajaeetika koodeksi II osas on antud väga selged juhised iseloomustamaks õpetaja eetilisi väärtusi: väärikas, aus, õiglane ja iseseisev. III osa aga on ülesseatud selliselt, nagu see võiks olla kõige paremates unistustes. Kiire selekteerimine oma mälus ja ma ei leia ühtegi tuttavat õpetajat, kes vastaks Eesti õpetajaeetika koodeksi juhiste III osa nõuetele. See nõuab üliinimlikke võimeid ja üliideaalset iseloomu. Julgen kahelda sellise inimese olemasolus. Erilise iroonoiana tundub viimane lause: „õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist.”
Põhimõtteliselt kattub see viimane lause Hannele Niemi „Hea elu” ideega, kuid on absoluutselt kontrollimatu . Missioonitunne on igal pedagoogil täiesti erinev ja erinevatel alustel reguleeritud: kes vajab õpilaste tunnustust, kes võimalust enesekehtestamiseks, kes palka elamiseks.
Õpetaja kutse-eetika on sõnastatud palju üldsõnalisemalt kandes endas põhilisi väärtusi, mis osalt kattuvad Eesti Õpetaja-eetika koodeksiga.
Keerulisemaks läheb lugu aga EI kutse-eetika deklaratsiooniga. Seda lugedes jääb mulje, nagu oleks õpetaja näol tegemist üli-inimesega, kelle võimuses on võidelda võrdselt rassismi ja kuritegevusega. Deklaratsioon sisaldab terve rea kohustusi kõigi ees (õpetaja kutse, õppurite, kolleegide, juhtivtöötajate ja lapsevanemate ees). Kohustusi õpetaja ees kirjeldab pisike lõik. Selgelt on reguleerimata riigi ja kodanike kohustused õpetajate ees.
Paljude punktide täitmine sinkohal on kontrollimatu ja selgelt reguleerimata. Nn „õige mõõt” on tihti iga indiviidi (õpetaja) enda sisetunde küsimus. Näiteks: „Haridustöötajad on oma võimu rakendades õiglased ja kaastundlikud.” Kus on kaastunde ja õigluse mõõt?
16.12.2011 II SEMINAR Väärtuskasvatus koolis. Õpetaja kui väärtuskasvataja.

Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile ? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama ? Takistused? Arvamus ja põhjendus.
Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese kasvatamine loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates situatsioonides . Rõhk on ka koolikultuuri uuendamisel koostöö suunaliseks õpetaja-õpilase vahel, vanema ja õpetaja vahel ja vanema ja lapse vahel ning ka õpilaste endi vahel.
Õpitava seostamine reaalse eluga, kujundav hindamine kannab väärtusi ja aitab seoseid luua. Areneb õpilase enesehindamise oskus kartmata „karistust” halva hinde näol. Teadmised muutuvad tähenduslikuks
Üks oluline element, mis RÕK kohaselt soodustab väärtustekeskset hoiakute kujunemist on „üldpädevuste” sisse toomine, mis on aine ja valdkonnaülesed st, et kujunevad kõigi õppeainete kaudu ja ka koolivälise tegevuse kaudu. Nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
Teine tähtis osa on põhikooli riiklikus õppekavas on individuaalsel lähenemisel, arvestades õpilase taju ja mõtlemise eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta , terviseseisundit huvi ja kogemusi. Nõue arvestada ülesannete ea- ja jõukohasust ning anda aega piisavaks puhkuseks ja huvitegevuseks on igati lapse arengut toetav .
Põhikool peab kasvatama lapsest õppimisele motiveritud indiviidi, kellel on kriitiline mõtlemisvõime, huvi õppida ja julgus ennast väljendada.
Takistavaks asjaoluks võib siinkohal saada iganenud väärtused koolides . Õpetaja on väärtuskasvataja koolis – niikaua, kui on koolides nn „nõukogude aja pärand” on raskendatud väärtustepõhine õpetus koolis, mis on suunatud reaalses elus hakkama saamisele mitte tuubitud teadmiste kogumile. Õpetajate suhtumiste ja hoiakute muutumine õpilasekeskseks on siinkohal sama oluline, kui uutsete hoiakute kujundamine põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas.

Mida tähendab, et õpetaja on alati väärtuskasvataja? Õpetaja kujundab oma õpilase ja tervikuna ka klassi hoiakuid ja hinnanguid väärtuste osas. Õpetaja peab mõistma teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute rolli õpilase igapäeva elus nii „siin ja praegu”, kui ka tulevikus. Isegi, kui õpetaja tahab olla ainult mingi aine õpetaja, annab ta paratamatult eeskuju oma hoiakuga teatud küsimustes.
Näiteks õpetaja:

avaldab OMA arvamust
hindab kellegi teguviise
tõstab esile kindlaid hoiakuid
annab eeskuju oma käitumisega

Seega, minumeelest ei pääse õpetaja väärtuskandja rollist isegi siis mitte, kui ta seda väga tahab. Paratamatult omaenda käitumisega annab ta eeskuju ja on seega väärtuste kandja. Õpetaja peab suutma panna õpilase endasse uskuma enesehinnangut hävitamata.
Hannele Niemi ütleb: „Argipäev koosneb väikestest hetkedest ja olukordadest, mis ei ole üksteisest lahus ega sõltumatud. Õpilase oma mina, eneseusaldus ja vastutustunne rajatakse vähehaaval ja pika aja jooksul. Iga õpetaja jätab oma jälje õpilase minasse. Õpetaja on kasvataja igal hetkel.”
Tema sõnad kattuvad minu arvamusega õpetajast, kui väärtuskandjast.

Miks on Graham Haydoni meelest väärtuste edastamise mudel väärtuskasvatuses ebaadekvaatne?
Haydoni järgi on väärtuste edastamine hariduse kaudu kõige mugavam mudel, mida ollakse harjunud järgima. See ei selgita väärtuskasvatuse protsessi kui sellist vaid on kõigest viis sellest rääkimiseks. Vääärusi edastatakse vastuvõtja poolse passiivsusega mis võib viidata indoktrinatsioonile ( inimene võtab omaks millegi, mida ta ise ei ole võimeline loogiliselt analüüsima). Õpetajal on õpilasele piiratud mõju, kuna ta peab võistlema nii paljude mõjuteguritega, mistap ei saa pidada sellist väärtuste õpetamist heaks ega ka analüüsivat mõtlemist arendavaks.
Kindlasti toimub siin mingi takerdumine arusaamistesse. Kui õpetaja edastab materjali, mida tema valdab ja millest õpilane ei pruugi sarnaselt aru saada, nii, et õpilane hakkab sellest aru saama ja suudab ka demonstreerida, kuidas õpitut kasutada, siis on õpetaja oma töö hästi teinud. Väheusutav, et probleem tekib edastamise kuivõrd väärtuse enda tõttu. Väärtused kui sellised ei ole tervikuna kompaktselt edastatavad nagu on seda faktiteadmised.
Kui rääkida aga õpetaja eeskujust kui väärtuste edastamise mudelist, siis konkreetselt edastamine, kui selline satub kahtluse alla. Asjaolu, et väärtused ei ole nii selgepiirilised, on üks põhjus, miks edastamise mudeliga on raske töötada. Teiseks põhjuseks on väärtuste mitmekesisus . Kui väärtuste kogum on ebamäärane, siis on keeruline sellest midagi konkreetset edastamiseks välja valida.
20.01.2012 III SEMINAR Väärtuskasvatuse erinevad mudelid ja
praktilised strateegiad.
1. Küsimus: Väärtusselituse (valueclarification) edaspidi VS meetodi eestkõnelejad väidavad, et see seisneb protsessi õpetamises. Milles see protsess seisneb? Palun kirjeldage ka õpetaja rolli selles protsessis Barry Chazani artikli „Kõlbluskasvatus värtuste selitamisena” põhjal.
VS on pidevalt täienev hariduslikke väärtusi kirjeldav eelduste kogum, mis võib, kuid ei pruugimoodustada terviklikku teooriat. VS-i toetajad on vastu 1) sellise sisu juurutamisele, millel puudub täielik konsensus ja 2) indiviidi allutamisele grupile väärtuste valdkonnas. VS Protsess ise seisneb: väärtuste seotuses isiklike huvide, mõtiskluste ja valikutega ilma et mingi väline mõju seda sfääri kahjustaks ( religioon , sotsiaalsed institutsioonid , teadus, mõistus, traditsioonid jm). Ehk siis indiviidi keskne koht väärtustamisprotsessis.
Laialt jagatuna kolmeks põhiosaks: MÕTLEMINE (mõtlemine eri tasanditel, kriitiline mõtlemine, moraaliarutlus kõrgemal tasandil, lahknev e. loov mõtlemine), TUNDMINE (oluliseks ja kalliks pidamine, enda suhtes kindlalt tundmine, oma tunnetest teadlik olemine), VALIMINE (alternatiivide vahel, tagajärgi arvestades, vabalt, tulemust ette planeerides), SUHTLEMINE (oskus edastada selgeid sõnumeid, empaatia – kuulamine , kaaslase taustsüsteemist lähtumine), TEGUTSEMINE (korduvalt, järjepidevalt, oskuslikult).
Õpetaja roll protsessis on selles protsessis anda õpilastele süsteem, mida nad saavad kasutada omaenda väärtusteni jõudmiseks. Ta korraldab õpisituatsioone, mis võimaldavad väärtustamise põhilistel alamprotsessidel areneda. Õpetaja on spetsialist, kes soodustab rea tehniliste oskuste arengut. Põhitähelepanu nõuab siinkohal väärtustamine, mitte väärtused ise. Protsessi õpetamisele läheneb õpetaja
A. läbi terapeutilise mudeli – mil aidatakse arendada abivahendeid ja oskusi, et õpilane tuleks toime tulevikus sündmustega, mis juhtuma hakkavad.
B.läbi distsiplinaarse mudeli – arendades teaduslikku ja filosoofilist mõtlemist.

Küsimus: Palun valige välja üks MaxineCooperi jt artiklis toodud tegevus ja arutlege selle põhjal, millised on väärtusselituse meetodi tugevused ja nõrkused (kui võimalik, proovige seda enne oma õpilaste peal).
Tegevus 5 Tulevik: tõenäoline, võimalik ja eelistatav.
Kogu tegevuse suureks plussiks on mõtlema ergutamine pikemas perspektiivis, samas annab see grupitööna suurepärase võimaluse grupisiseseks suhtluseks ja nn. sotsialiseerumiseks. Tegevuse tugevuseks on ka arutelu laiendamine erinevatele tegevustele (uuroimustöö, mida arvavad teised, robootika, arhidektuur , transport) või siis siduda tulevikuvisioonid mõne ainetunniga (füüsika rakendamine 2025, kirjandus, bioloogia , geneetilised mutatsioonid kahju vs kasu jne. Vastavalt fantaasiale). Positiivne on nn „kaardisüsteem” konkreetsete väidetega ja kogu tegevuse konkretiseerimine mingile ajaühikule.
Tegevus annab õpilastele võimaluse mõelda ühiskonna toimimise seaduspärasuste ja põhjus-tagajärg seoste üle ning arutleda, millise stsenaariumi juures on juhtuma hakkav kõige tõenäolisem, kui võimalik ja eelistatav.
Miinuseks on ebaselged juised õpetajale järelduste tegemiseks ja saadud informatsiooni analüüsiks-hindamiseks. Ka võib mõnes ainetunnis teemaga töötades tekkida probleeme distsipliiniga – grupitööd, eriti kooliealiste seas võivad teinekord võtta väga lärmaka pöörde ja arvamused eri gruppides tekitada pingeid. Kui jagada nt 30 õpilasega klass 2 liikmelistesse gruppidesse , siis ei pruugi ühe tunni sees ajaliselt välja tulla kõigi rühmadega võrdselt tegelemine.

Ülesanne: Kuidas põhjendab Thomas Lickona seda, et kool peaks tegelema ka õpilaste iseloomu kujundamisega ja mida peab iseloomu kujundav kool tegema?. Kas tema poolt pakutud mudel võiks töötada ka Eesti koolis? Palun põhjendage!Palun lugege tekst läbi ja vastake järgmisele küsimusele:
(Thomas Lickona „Tehke oma koolist iseloomu edendav kool“ – Põder, M.; Sutrop, M.; Valk, P. ( koost .) Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, lk 254–286).
Iseloomukasvatus tähendab, et luuakse iseloomu edendav kool. Koht, kus iseloom on kõige tähtsam. Kuidas seda teha?
Looge kooli mõõdupuu. So. Moto või teguviis , mis väljendab kõigi kooli kogukonna liikmete ühiseid püüdlusi, sihte ja väärtuseid. Mõõdupuu võib olla püsiv suuna näitaja.
Looge iseloomupõhine moto. So. Veendumuse väljendus mõõdupuus.
Taotlege koolijuhi toetust, et teha iseloomust prioriteet . Koolijuhi prioriteedid on tavaliselt ka töötajaskonna prioriteedid. Koolijuht on meeskonna liige, kes osaleb.
Moodustage juhtrühmad. Iseloomu edendavaks kooliks saamine eeldab juhtrühma olemasolu, kes kavandaks ja hoiaks töös programmi rakendumist. Juhtrühma võimuses on kasutada kooli olemasolevat infrastruktuuri, moodustade erinevate ülesannetega komiteesid kus oleks kõik huvirühmad esindatud . Juhtrühm peaks kaasama kõiki, ka neid, kes muidu võibolla keelduksid.
Kujundage teadmiste baas. Juhtrühm peab omandama baasteadmised iseloomukasvatuse kohta. Raamatud, koolitused , võrguinfo, seminarid, kogemustevahetused teiste koolidega.
Tutvustage iseloomukasvatust tervele töötajaskonnale. Et asi saaks toimida, peavad kõik teadma, millest jutt käib.
Mõelge:”Millisteks inimesteks me tahame õpilased kasvatada?” Iseloomu kasvatusel on kolm eesmärki: hea iseloomuga inimesed, iseloomu edendavad koolid, ja iseloomu edendav ühiskond.
10 põhivoorust (tarkus, õiglus, meelekindlus, enesekontroll , armastus, positiivsus , töö, moraalne terviklikkus , tänulikkus, alandlikkus ), nende lisavooriused ja nende kui terviku arendamine. Iseloomukasvatus on teadlik püüe arendada voorusi, mis aitavad meil elada rahuldustpakkuvat elu ja ehitada paremat maailma.
Mõelge: „Mida tähendab iseloomukasvatus minu jaoks?” Läbi tegevuste eneseanalüüs. Iseloomukasvatuse sisu lahti mõtestamine iseenda jaoks.
Mõelge: „Kuidas näeb iseloomukasvatus välja, kui seda terves koolis rakendatakse?” Kui kooli töötajaskond tunneb ennast mugavalt sellle taustal, mida tähendab iseloomukasvatus nende individuaalses töös, siis on nad vaölmis mõtlema ka sellele, mida tähendab see koolile tervikuna. Selleks on soovitav tutvuda sarnaste koolide edulugudega, kus läbi iseloomukasvatuse on paranenud õpitulemused, õpilaste käitumine ning tõusnud töötajaskonna moraal .
Analüüsige kooli moraalset ja intellektuaalset kultuuri. See on vältoimatu samm iseloomu edendavaks kooliks saamise tee.
Valige kaks koolikultuuri parandamise prioriteeti. Mõtlemisele peavad järgnema teod. Tuleb luua tegevusplaan, kus keskendutakse 1-2 probleemile, mis analüüsist esile kerkisid.
Küsige: „Kas me peaksime püüdma saada iseloomu edendavaks kooliks?” Kui kõik eelnevad etapid on edukalt läbitud, siis on suur tõenäosus, et töötajas kond arvab : „jah, me peaksime saama iseloomu edendavalks kooliks.”
Kavandage kvaliteetne iseloomukasvatuse programm. Tähtis on sisu, milles sisalduks kõik kvaliteetse iseloomukasvatuse komponendid (20 levinud komponenti isel. Kasvatuses vt artiklist ).
Valige vooruste edendamise strateegia. Siin peaks töötajaskond mõtlema, kuidas iseloomukasvatuse programmi porganiseerida. 10 korraldamise strateegiat vt artiklist.
Muutke hindamine kava kindlaks osaks. Töötajaskonna motivatsioon ja vastutustunne on oluliselt suurem iseloomukasvatuse läbi viimisel, kui hindamiseks on olemas konkreetne kava. Hindamine näitab, kuivõrd tulemuslik on programm.
Kujundage tugev täiskasvanute kogukond . Iseloomukasvatuse programmi edukus sõltub suuresti sellest, kui hästi töötajaskond teineteist tunneb, austab ja toetab. Kuuluvus- ja kogukonnatunne annab teadmise, et neid hinnatakse. (Näiteks: ümbrikud ja tänukirjad, märka head tegu.)
Leidke iseloomule aega. Kool peab leidma aja, mida saaks tõhusalt kasutada iseloomukasvatuse programmi eesmärkide täitmiseks. Üksteise ja kooli, kui terviku arengu toetamine .
Hea iseloomu arendamine on õpetamise tuum ja oluline osa sellest, mida tähendab olla inimene.
Iseloomu edendava kooli idee arendamine on võimalik ka eestis, kuid siin on mõningad takistused:

Koolitöötajate vähene motiveeritus palga näol
Stagneerunud õpetajaskond.

Kaadri vahetumine uuenduslikult mõtlevate noorte õpetajatega loob protsessiks kindlasti soodsad tingimused.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 117 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

117 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Taimi Samblik Õppematerjali autor

Pedagoogilise eetika seminari tööd

eetika pedagoogika pedagoogiline õpetaja eetika

Sarnased õppematerjalid

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

 Mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti Eelpraktika - viisakus Kutse-eetika Moraali alused põhinevad kahest allikast:  Inimesest väljaspoolt tulenevate jumalike käskude ja moraalnormidena. Näiteks 10 käsku.  Iinimesest endast, rajanedes ta tahtele, tunnetele ja mõistusele Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades Vana aja eetika üheks enesestmõistetavaks jooneks oli, et inimese moraalse tegevuse eesmärgiks oli olla õnnelik, milleks tuli järgida kehtivaid eetilisi ja moraalseid norme. Dalai-Laama ütleb, et inimese moraalse tegevuse eesmärk on olla õnnelik ja vältida kannatusi (ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse) Eetika on filosoofia valdkond, milles arutletakse õiget a väära käitumist puudutavate probleemide üle. Eetika püüab määratleda hea ja õige tegevuse kriteeriumid.

Pedagoogika

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms.

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

doc

Õpetaja isiksus ja kutse

õppevahendid ja nende korrasolek, valgustus peab olema piisav, samuti peab olema soojus temperatuur paras, mitte liiga külm või palav. Õpetaja on kohustatud selle eest hoolt kandma ja puudujääkide korral korraldama nende likvideerimise. / Krull, E. 1998.a./ Õpetamise spetsiifikas, lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele on tähtsad, olenemata õpetatavast õppeainest, õpetaja iseloomu- ja isiksuse individuaalsed omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline ning omab ülevaadet ainest. Autoriteetsus õpilaste üle toimib siis kui õpetajat austatakse ja tema sõna kuulatakse. Valitsema peab distsipliin. 2. Õiglus, õiglane kohtlemine

Alushariduse pedagoog

docx

Õpetaja eetika

Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli kellelgi lig

Filosoofia

pdf

Vooruseetika

11.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika

Eetika

doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis nin

Vaatluspraktika

doc

VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS

Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004). Väärtuskasvatus Eesti koolides Eesti koolis ei õpetata eetikat eraldi ainena, samas kurdetakse kõlbelise kasvatuse vajakajäämiste üle. Kuigi kõlbeline kasvatus peaks läbima kõiki aineid, on see eriti oluline inimeseõpetuses. Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama. Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe. Noorematele lastele tuleks pakkuda lugusid tõsielust, kirjandusest, Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda

Sotsiaaltöö

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk