Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd (0)

Contents

Õpikeskkonna ülesehitus(Teema I)

Sinu klassiruum on sinu professionaalsus.

Klassi keskkonna ehitus näitab sinu oskust lastega käituda ja läbi saama, ehk näitab su professionaalsust ja pädevust. Samuti see peegeldab sinu suhtlemist lastega keda sa kasvatad.

Baasiline välimus ja paigaldus.

On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik.

Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga.

Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline . Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist.

Ümbrusega tutvumine ja arusaamine.

Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi, kõik peab olema korralikult läbi mõeldud.

Kastid

Üks gi kast ei pea last segadusse ajama . Kõik kastid peavad vastama sisule oma välimusega: värviga, nimega, baberitega, nii et oleks kindlasti aru saadav. Samuti peab kõik korrektselt teostatud.

Kohalolek

Laps võib ka ise jälgida oma kohalolekud, kuid selleks õpetaja peab organiseerida kohaloleku tabeli, mis on ilus ja huvitab, mis pakub lapsele huvi märkides ennast tabelis.

Töö klassis

Peab ka olema töö tabel, kust saab teada, kes millega saab paremini hakkama, ja mis töö on üldse läbitud. Lastel on mõni kord huvitav oma tööst teada saada.

Sünnipäeva laps

Kindlasti peab olema ka koht kustlapsed saavad teada teiste tähtpäevadest ja märkida enda oma, mis aitab talle teistest mõelda ja enda sünnipäevast mitte unustada.

Eesmärgi saavutamine on mõnus

Igal inimesel on mõnus kui teda kiitakse tema tehtud töö eest, mis loomulikult ka lapsele. Palju suuremaga tujuga tegeleb laps tööga siis, kui eelmine kord ta sai kiita. Kuid kiitused peavad olema ainult hea töö eest ja ei tohi tekkitada lapsele vale tunne, et ta kõiki oskab. Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai.

Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II)

Õpikeskkond, mis see on?

Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi.

Õpikeskkonna mõju.

Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu. Aga loomulikult õpikeskkond saadab meid terve elu läbi, sest iga päev me same teada midagi uut.

Positiivsed õpekeskkonnad

Mis sugune peab olema positiivne, ehk minuarust effektiivne õpikeskkond? Kohe tuleb pähe see, et oleks palju erinevaid tegevusi, et laps ise saaks valida seda mis tal kõige huvitavaim ja lähedaim on. Videost mis meile antud oli, sain teada et kasutatakse, niiöelda, mets-lasteaedasi. Kus on väga palju puutumist loodusega, palju välitunde. Mina arvan et läbi looduse laps leiab väga palju küsimusi ja saab aru maailmast väga kiiresti.
Meie pered on samuti õpikeskkond, eriti lapsena. Peres me leiame meie esimesed eeskujud , tegevused, ja loomulikult esimesed küsimused ja vastused, aga pere ideaalid on kõikidel erinevad.

Küsimustele vastused

Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega?

Lapsele pakutakse liiga palju infot. Tal on valik, mida on väga raske teha üleliigse info seoses. Või lapsel on hoopis liiga väike valik ja ta ei leia midagi huvitavat, mille kohta tal võivad küsimused tekkida.

Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel?

Ideaalne rühmaruum tekkib siis, kui seal ei ole infot mis kellegil ei ole vaja ja infot mis blokeerib lapse tähelepanu tähtsate asjadele. Samuti kui lapse tähelepanu on ikka osaliselt suunatud rühmaruumi õpikeskkonda.

Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine )- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada?

Siin tulevad appi gruppimängud ja gruppitegevused, kus lapsed saavad suheleda oma vahel, kuulata teisi ja avaldada oma arvamusi . Mõned mängudtreenivad ka laste kollektiivseid oskusi.

Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel?

Loodusliku materjali kasutades lapsed saavad paremini ja kiiremini aru maailmast, võrreldes sellega, kui kasutatakse mitte loomulike vahendeid, näiteks raamatud, pildid, videod j.n.e.

Mida tähendab väljend "open- ended " arengukeskkonna planeerimisel?

Väljend tähendab seda, et interjöör peab olema lõpetatud, kuid ei tohi olema konkreetset teemat. Et laps ise suundaks oma tähelepanu sinna kuhu tahab.

Kuidas saab tänapäeval meie lasteaia õuekeskkonnas pakkuda lastele väljakutset ja stimulatsiooni (Taani metsakooli näitel)?

Kuna me ei hakka ehitama lasteaedasi metsas, lasteaiad peavad rohkem organiseerima metsades jalutamist ja metsaekskursioone. Samuti võib istutada lastehoovides rohkem puid, ehitada parke. Võib ka olla rohkem kontakte loomadega, näiteks, hobustega, lehmadeha, lambadega.

Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas?

Valgus peab olema naturaalne , sest naturaalses valguses laps õpib palju kiiremini.

Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele?

Lapsed reageervad värvidele oma aktiivsuse suurenemisega või vähenemisega.

Mida õppisid antud videost praktilist?

Õpisin palju sellest et lapse kasvatamine ja õpekeskkond ei tohi olla spontaansed. Kõik peab olema korralikult läbi mõeldud ja korrektselt lapsele esitatud.

Õpekavade analüüs (Teema IV)

Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine ?

Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda.

Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused?

Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel lapsele pakutakse areng, mis juba lapsepõlvest suunab last sinna mis talle meeldib, näiteks: muusika, ehitus, joonistus j.n.e. Ka see et Inglismaal lapsi võetakse õpeasutustesse palju noorena kui Eestis.

Millised on ühe, teise ja kolmanda õppekava tugevad ja nõrgad küljed?

Mina arvan et Inglismaa õpekava tugev külg on see et last nuunatakse valikule nii et juba lapsepõlvest ta teeb ise otsustusi. Ja nõrk külg minu jaoks on see et last antakse õpeasutusse liiga vara ära, Vanemad lihtsalt ei jõua kõike oma kohustusi täidata ja kasvatada oma moodi. Kõike lapsi juba varakult kasvatakse ühte moodi.

Eesti õpekavas on kindlasti tugev külg see et laps õpib kõike korraga, ja valiku ta teeb siis kui veits targem ja suurem, ehk valik on mõistekam.Kuid mõned harjuvad sellega et ei pea midagi ise tegema, et kõik on sinu eest juba valitud. Nõrk külg on see et riik ei saa jälgida kõike õpeasutusi, sest õpetajad võivad kasutada õpekava > .

Mida uut õppisid, said teada?

Uus oli gi minu jaoks see et Estis on tegelikult väga õhuke õpekava ja sellele ei raisata väga palju resurse. Ja sain teada hea kava esitamiseks, peab raisata palju aega ja palju raha.

Kasvukeskkonna loomise printsiipid alushariduses, millest peab tänapäeval õpetaja kindlasti lähtuma.(teema V)

1.KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ

Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse lapsest lähtuv koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut – see on meeskonnatöö.

2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE

Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös.

3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE

Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel . Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi.

4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE

Mäng on koolieelses eas lapse põ hitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemi-lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust.. Mäng on iseõppimine.

5. LAPSE LOOVUSE TOETAMINE

Lapse loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata küsitavusi seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära.
Pedagoogid julgustavad last aktiivselt, iseseisvalt ja loovalt mõtlema ja tegutsema: usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks; võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni, ei kasuta juhust teda hukka mõista; mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima; hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral.

6. LAPSE ARENGUT JA SOTSIALISEERUMIST SOODUSTAVA KESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE

Ealiselt ning arenguliselt sobiv õppe- ja kasvatustegevus toetub õpetaja poolt kujundatud lapse arengut ja aktiivset tegutsemist soodustavale rühma õpikeskkonnale. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine lähtub nii lapse loomulikust huvist ümbritseva vastu kui konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast.

7. HUMAANSETE JA DEMOKRAATLIKE SUHETE VÄÄRTUSTEMINE

Lasteaed valmistab lapsi ette elama demokraatlikus ühiskonnas selle kaudu, kui lasteasutuse enda kultuur/keskkond on demokraatlik ja inimsõbralik – lastel on õigus valida, otsustada, vastutada. Demokraatiat õpitakse päev päevalt selle sees elades, nii kujunevad lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas.
Kui lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust, siis omandavad nad ise oskuse arvestada kaaslastega ja hoolida neist.

8. LAPSELE TURVATUNDE JA EDUELAMUSTE TAGAMINE

Lapsed viibivad turvalises ja koduses õhkkonnas, kus neil on hea olla ja koos tegutseda.
Pedagoogi ülesandeks on eduelamuste tagamine, mitte üksnes võimaldamine – iga laps suudab mingis valdkonnas edukas olla.

9. ÜLDÕPETUSLIKU TÖÖVIISI RAKENDAMINE

Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast.
Lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu rajame õppe- ja kasvatusprotsessi erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele, mis omakorda seotakse tervikuks ümbritsevast elust ja keskkonnast lähtuvate nädala teemade abil.
Teadmiste andmine ja oskuste omandamine toimub läbi paljude erinevate tegevuste - vaatluste, vestluste, õppekäikude, lastekirjanduse, kunsti, lavastamise, muusika, liikumise, võrdlemise, mängu jpm. kaudu.

10. EESTI KULTUURITRADITSIOONIDE VÄÄRTUSTAMINE NING TEISTE KULTUURIDE ERIPÄRAGA ARVESTAMINE

Pedagoogid väärtustavad eesti ja ka piirkondlikke kultuuritraditsioone. Õppe- ja kasvatustegevus on tihedalt seotud rahvakalendri tähtpäevade tähistamise ja lastele tutvustamisega. Teiste rahvuste kultuuride eripäraga arvestamisele pannakse alus lasteaias.

Lasteaia kasvukeskkonna parendamine(Teema VI)

Analüüs

Lasteaiasse vastuvõtt

Minu arvamus on see, et Eestis on laste lasteaedadesse äraandmise vanusega kõik korras, ja ei pea muutusi korraldama . Mina ei annaks last lasteaiasse liiga vara, sest laps peab kõigepealt kodukeskkonnaga kohanema, tulevikus kasvatusega seoses. Vanemad peavad ise hoolitsema oma lapse eest, eriti kui ta nii väike on. Samuti on kõik seotud tasulise emapuhkusega, mis eestis on 20 nädalat ja inglismaal vaid 12.

Töö taimedega

Mina ei mäleta kuidas ma kaevaks, istutaks ja üldse tegeleks taimega lasteaias. Kuid oleks väga kasulik, sest laps peab olema teadlik sellest mis on töö ja hoolitus. Minuga vanemad alati tegelesid maal, kus ma sain gi igasugust põllutööd proovida, see mõjus positiivselt.

Loodusega kontakt

Alati peab kasvataja lapsele loodusega kontakti leidma ja organiseerima, mille eesmärgiks on lastel kiirem maailmast arusaamine. Meie lasteaedades lapsed leiavad loodust ainult mänguväljakul, kus kasvatajad ainult jälgivad et keegi viga ei saaks. Kasvatajad peaksid ikka korraldama laste tegevust hoovis, mis oleks palju effektiivsem lapse arengu suhtes.

Teadustega tutvumine

Putukate luubiga uurimine on täis arengut ja üli huvitav, kuid ka seda ma ei mäleta oma lasteaiast. Juba lapsepõlves peab lapsele selgeks teka et maailm on jagatud osadeks ehk teadusteks. Seejärel saab laps kiiremini oma huvisid leida.

Isikus ja piiramatu arenguvõimalus

Samuti peab lapsele selgeks teha, et ta on isik kellel peab olema oma arvamus. Lapsel ei tohi tekkitada arvamust et ta ei tohi mingit asja teada. Kuid eesti lasteaedades on mõned asjad kõrgetel riiulitel ja kappides lukkus.

Vanemad ja kasvatajad

Alati peavad vanemad teadlikud olema, millega nende lapsed lasteaias tegelevad ja mida nad õpinud on. Eestis sellega probleeme ei ole. Lapsele järgi tulles, vanem võib mitmeid joonisi ja laste töid näha. Lapsed ka ise võivad vaadata mis tad teinod on ja mis kellel paremini välja tuleb.

Huvide eristamine

Iga laps tegeleb sellega millega ta ise tahab tegeleda. Eestis see süsteem on olemas, kuid valik ei paku eriti palju tegevust.

Originaalsus

Eesti lasteaedades ei ole erihuvi mänge või mänge mis võivad avada lapses kunsti oskusi, näiteks varjudemäng mis harjutab lapse fantaasiat. Võiks lasteaedades mänguasju ja arengumaterjali üle vaadata.

Pole nurka, kus poleks raamatuid

Eesti lasteaedades raamatuid võib leida ainult 3-4 kappiriiulitel ja ainult ühes kohas. Parem oleks kui lapsed leiaks raamatuid igas mängunurgas ja hoovis, õues, et nad näeksid raamatu nagu mänguasja ja neil meeldiks lugeda.

Uskude eristamine

Ka eesti lasteaedades võib leida lapsi erinevate uskudega, mida kasvatajad peavad austama ja jälgima et õpematerjal või mänguasi ei oleks vastuolekus lapse usuga. Kuid selliseid juhtumeid leiab Eestis vähe.

Suvised tegevused ruumis

Sellega et liivakast on inglismaa lasteaiades sees ma olen täiesti nõus, kuid eestis seda ei ole lihtsalt vaja. Talvel Eesti lapsed leiavad suvise mängule asenduse lumes, mis võib osaleda selles et lapsed näevad aastaajade erinevust.
14