Referaat, Düsleksia. (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste instituut

DÜSLEKSIA

Referaat
Tallinn 2009
SISUKORD
DÜSLEKSIA 1
SISSEJUHATUS 3
1. Kirjutamise- ja lugemise raskused kui spetsiifilised õpiraskused 4
2. Düsleksia mõiste 5
2.1. Düsleksia definitsioonid 5
2.2. Düsleksia avaldumine 5
3. Düsleksia põhjused 7
3.1. Bioloogilised põhjused 7
3.2. Kognitiivsed põhjused 9
4. Rehabilitatsioon 10
KOKKUVÕTE 11
Ülevaade lugemispuuetest. 2011. 12

SISSEJUHATUS

Lugemisel on oluline osa keelesüsteemi realiseerimisel. Lugemine on tihedalt seotud suulise kõne ja kirjutamisega. Tänapaeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud (Lukanenok 2009: 11) on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused.
Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus – düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004)

1. Kirjutamise- ja lugemise raskused kui spetsiifilised õpiraskused

Spetsiifilised õpiraskused (SÕR) on lai mõiste, mis hõlmab endas väga mitmekesiseid tunnusterühmi ja millesse on kaasatud väga erinevad õppijaterühmad. Üldistades mitmete institutsioonide loodud ja esitatud definitsioone ning määratlusi, võib öelda, et spetsiifiliste õpiraskuste all mõeldakse heterogeenset õppijaterühma, kellel püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel. Loetletud raskused tulenevad kesknärvisüsteemi düsfunktsioneerimisest põhjustatud põhiliste kognitiivsete protsesside nõrkusest ning avalduvad kuuldud kõnest arusaamisel , lugemisel, kirjutamisel, mõtlemisel, probleemide lahendamisel ning matemaatiliste ülesannete lahendamisel. Põhiliste ja häiritud kognitiivsete protsessidena käsitletakse visuaalset ja auditiivset taju, mälu, töömälu, kõne ja mõtlemist. (Lukanenok 2009: 10)
Iseloomulik SÕR õpilastele on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel järgmistes valdkondades (Lukanenok 2009: 10 järgi):
a) suuline eneseväljendus;
b) kuuldud kõne mõistmine;
c) kirjalik eneseväljendus;
d) lugemistehnika;
e) loetu mõistmine;
f) aritmeetiliste tehete sooritamine;
g) matemaatiline mõtlemine, probleemide lahendamine.
Lugemis ja kirjutamisraskused tavakoolis võivad olla põhjustatud üldistest õpiraskustest ja vaimsete võimete mahajäämusest või vastupidi: õpiraskused on põhjustatud lugemis- ja kirjutamisraskustest, suutmatusest töötada kirjaliku tekstiga . Sellisel juhul on tegemist spetsiifilise õpiraskusega. (Irv 2010)
Eesti eripedagoogika terminoloogia (Kõrgesaar 1990) järgi on lugemis- ja kirjutamispuuded: suulise kõne puuetest, vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelistest kahjustustest, aga ka metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena (düsleksia) käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutamispuuetena (düsgraafia) käsitletakse häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi (Kõrgesaar 1990).

2. Düsleksia mõiste

2.1. Düsleksia definitsioonid

Maailma neuroloogide föderatsioon on düsleksiat defineerinud nii – see on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis - ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie , Blades 2008: 354-355)
Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised:
Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011):

• häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides;
  
• orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid , noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet.
  

Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus-düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila 2011)

2.2. Düsleksia avaldumine

Kergem düsleksia avaldub lugemisvigade ja -raskuste näol samuti ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamisel. Veel võib see avalduda peegellugemises ehk paremalt vasakule lugemises. Raskematel juhtudel ei suuda laps tervikut koostada isegi mitte kahe- ja kolmetähelistest rühmadest, vaid hakkab sõna mõistatatama. (Kasper 2004)
Eesti keeles esinevate tüüpiliste kirjutamis- ja lugemisvigadena võib välja tuua (Irv 2010):
1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega );
2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine;
3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine;
4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine;
5) kvantitatiivsed asendused (vältevead);
6) ortograafilised vead ehk reeglivead (düsortograafia).
Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead ( Karlep 1985).

3. Düsleksia põhjused

Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004).
Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on sellised inimesed andekad ja produktiivsed mõnel teisel alal ning seetõttu on otstarbekas käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009)
Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi):

• Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte.
  
• Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga.
  
• Nii kuulmis - kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast – närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema.
  

On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega. Poistel on düsleksiat neli korda rohkem kui tüdrukutel, sagedamini esineb seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007)

3.1. Bioloogilised põhjused

Spetsiifilise lugemisraskuse põhjuseid võib vaadelda bioloogilisel ja kognitiivsel tasemel. Bioloogilise taseme põhjused jaotuvad geneetilisteks ja kesknärvisüsteemi (aju ja tema juhteteede) struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustel põhinevateks. (Lukanenok 2009: 16)
Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18. kromosoomis põhjustavad lugemisraskusi. Rootsi ja USA teadlased on avastanud lugemisraskusega seotud geenid DYX3 2. kromosoomis, DYX1-3 ja DYX5-6 3. kromosoomis ning DYX2, KIAA0319, DCDC2 6. kromosoomis. Geen ROBO1 määrab neuraalse migratsiooni ja teiste arenguliste protsesside kulgemise, mille häirituse tagajärjel võib tekkida lugemisraskus. (Lukanenok 2009: 16)
Mitmete geenide muutusal esinevad samaaegselt erinevate õppimisega seotud häirete puhul. Teadlased on välja selgitanud, et geeni FOXP2 puudumine või funktsioneerimise häired ning muutused 1., 6., 15. kromosoomis põhjustavad kõne- ja keelepuudeid, mis on otseselt seotud lugemisraskusega. Muutused 3., 10., 13., 15., 16., 17. kromosoomis on seostatavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. (Lukanenok 2009: 16)
Need teadmised aitavad mõista lugemisraskuse koosesinemist teiste õppimist mõjutavate seisundite ja häiretega, samuti kinnitavad ja seletavad selle esinemist perekonniti. (Lukanenok 2009: 16)
Inimese kesknarvisüsteemi- ja eriti just aju-uuringud viitavad mitmetele aju struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustele lugemisraskuse korral. (Lukanenok 2009: 16)
Suuraju poolkerade uuringud näitavad, et lugemisraskuse korral on lugedes parema poolkera aktiivsus suurem kui vasaku poolkera aktiivsus. Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16)
Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja kuulmispiirkondades. Uuringute käigus on avastatud vähem suurrakke nägemis- ja kuulmisjuhteteedes ning teatud ajuosade proportsioonide muutust. (Lukanenok 2009: 16)
Väikeaju-uuringud viitavad struktuuri ja toimimise erinevustele, mis omakorda põhjustavad motoorika-, kõne- ja keelekasutuse häireid. (Lukanenok 2009: 16)

3.2. Kognitiivsed põhjused

Eespool loetletud bioloogilised aspektid põhjustavad iseärasusi ning raskusi kognitiivsetes protsessides, mis tagavad lugemisvõime ja -oskuse.
Lugemisraskuse korral on häiritud nägemis- ja kuulmistaju ning töö-mälu, eriti nende omavaheline koostöö ja integreeritus. Häiritud on info ülekandumine iihelt poolkeralt teisele ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16)
Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16)

4. Rehabilitatsioon

Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal -motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et oskused oleks sujuvad ning automatiseeruksid, tuleb erinevad toimingud kokku sobitada. Kuna paljudel juhtudel diagnoositakse lugemis- ja kirjutamisprobleeme juba enne kooli, annab varasem sekkumine alati suuremat lootust. Düsleksiaga võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004). Rehabilitasioonis on eriti oluline õpetada lapsi tuginema oma tugevatele külgedele ning tajudele. Umbes 6-7% juhtudel püsib lugemis-kirjutamisprobleem ka taiskasvanueas. (Leino 2003: 14).

KOKKUVÕTE

Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004)
Lugemisraskustega lastel on oluline märgata nende erilisi andeid või vähemalt tugevaid külgi, millele õppetöös toetuda. Lugemisraskustega võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004).
KASUTATUD KIRJANDUS
Irv, R. 2010. Lugemis- Ja Kirjutamisoskusest.
http://www.haljala.edu.ee/client/default.asp?wa_id=570
Karlep, Karl. 1985. Lugemispuuete uurimine . - Nõukogude Õpetaja. 20.04.1985
Kasper, Kristi. 2004. Lugemisraskustega peab tegelema kohe. Koolielu. –17.03. 2004.
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03201103?txtid=3536&get=0
Kõrgesaar, Jaan. 1990. Eripedagoogika terminoloogia. Tartu: Tartu Ülikool
Leino, Mare. 2003. Haige laps klassis. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lukanenok, Kadi. 2009. Spetsiifilised õpiraskused: spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. – Lapsevanematele erivajadustega lastest, II. – koost . Veisson , M. Tartu: Atlex
Lukanenok, Kadi, Kristi Kasper. 2004. Lugemisraskustega peab tegelema. - Õpetajate Leht. Nr14. – 08.04.2004. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/08.04.04/dialoog/2.shtml
Maila, Meelika . 2011. Düsleksia – mis see on? [ http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03201103?txtid=3536&get=0 ] (viimati vaadatud 13.02.2011)
Mere, Eva. 2007. Mina õpin omamoodi! Pere ja Kodu, aprill 2007
Smith, Peter, Helen Cowie, Mark Blades. 2008. Laste arengu mõistmine. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus

Ülevaade lugemispuuetest. 2011.

http://www.haljala.edu.ee/client/default.asp?wa_id=570 (viimati vaadatud 8.03.2011)
Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCsleksia
12