Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. (0)

Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel.
Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut.
UNESCO koostatud " Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides.
Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/ foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks.
Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusandlust. Eesti on olnud väga edukas infotehnoloogia viimisel koolidesse. Riiklikud raamõppekavad on andnud koolile kooliõppekava väljaarendamise õiguse ja kohustuse, mis võimaldab arvestada kooli erisusi, õppurite soove ning piirkondlikku eripära. Kasutusele on võetud õpitulemuste välishindamise süsteem (tasemetööd kooliastmete lõpus, ühtsete materjalidega põhikooli lõpueksamid, gümnaasiumi riigieksamid) ning parandatud on erivajadustega õppurite tavakoolis õppimise tingimusi. Tõhustunud on eesti keele õpetamine muulaste erinevatele earühmadele.
Positiivse kõrval on mitmeid negatiivseid aspekte , mis mõjutavad kõiki HK eesmärke.
Olen läbilugenud artiklit , kus oli kirjas millised muutused Eesti haridussüsteemis toimuvad ja on plaanis aastaks 2010:
Haridus on muutunud Eesti rahvusliku arengu peamiseks eelduseks : uutele teadmistele põhinev, avatud rahvusvaheline koostöö edendab Eesti kultuuri ja teadust ning suurendab rahvuslikku rikkust.
Selle saavutamiseks on ühiskonnas ja haridussüsteemis toimunud järgmised muutused:
Õppimine on muutunud kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis . Õpitakse igal pool - koolis, perekonnas, õpiringis, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Üksikteadmiste ja oskuste kõrval olulisemaks hinnatakse pädevusi, mis lubavad õppuritel mõista paremini nähtuste ja protsesside olemust ning omavahelisi seoseid , valmistades neid nii ette toimetulekuks uudsetes olukordades . Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse õpivõimalusi ja - programme vastavalt õppurite soovidele ja vajadustele. Inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Kõigil õppe-
tasemetel pööratakse tähelepanu eriti andekatele, mahajääjatele, puuetega ja riskiperedest pärit õppuritele ning võimaldatakse neile sobivaid õppevorme ja õpet individuaalõppekavade järgi.
On muutunud õpetaja töö. Teadmiste edastamise kõrval on muutunud oluliseks juhendaja , mentori ja vahendaja roll. Muutuv keskkond ning uued ülesanded tähendavad õpetaja jaoks üha enam ka ise õppuriks olemist. Formaalharidus-
süsteemis on õpetaja üks peamisi ülesandeid ennast usaldava, väärika, õpioskustega inimese
ettevalmistamine. Traditsioonilises õpieas õpilaste õpetamise kõrval suudavad õpetajad olla juhendajaks ka täiskasvanud õppuritele.
Õppeasutused kasutavad suheldes kogukonnaga avatud suhtlemisstiili. Õppe korraldamisel arvestatakse õppurite vajadustega, koolielu korralduses osalevad aktiivselt õppurid ise, lapsevanemad ja piirkonna huvirühmad. Õppeasutused näevad oma põhiülesandena õppuri isiksuse arengu väärtustamist ja õpioskuste välja-
arendamist . Õppetegevuses ja õppeasutuste töö korraldamisel kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid. Eelnevat õpi- ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis.
Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine . Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad.
Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis . Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust.
Haridussüsteemi arengu kavandamisel peetakse tähtsaimaks riiklikuks eesmärgiks Eesti ühiskonna kujunemist avatud õpiühiskonnaks, kus teadlikeks õppijateks on nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ning peamiseks õppekeeleks on arenev eesti keel. Haridussüsteem peab pakkuma inimestele õpivõimalusi kogu elu jooksul, tagama seda kindlustavate institutsioonide arengu, toetades õppivate organisatsioonide ja kogu ühiskonna pidevat uuenemist.
Eesti haridussüsteemi missioon on luua eeldused ja tingimused, et
kõigist ühiskonna liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad väärikalt toime tulla isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus.
Haridussüsteemi arengu esmased eesmärgid on:
1) suurendada õppe sisu vastavust üksikisiku, organisatsiooni ja ühiskonna arengu vajadustele;
2) tagada õppe kvaliteet, muutes haridussüsteem avatumaks ja soodustades konkurentsi;
3) tõsta haridussüsteemi tõhusust;
4) tagada sotsiaalne õiglus, luues tingimused kvaliteetse õppe kättesaadavuseks kõigile õppuritele, vaatamata soolistele, piirkondlikele ja majanduslikele erinevustele;
5) tagada eesti kultuuri ning keele säilimine ja luua eeldused nende arenguks, samas soodustada rahvusvähemuste omakultuuri ning keele säilimist ja arengut;
6) detsentraliseerida haridussüsteemi juhtimine ning suurendada õppeasutuste iseseisvust ja vastutust, suurendades Haridusministeeriumi strateegilist rolli;
7) luua tingimused pidevateks haridusuuendusteks, tuginedes hariduspoliitilistes otsustes haridussüsteemi seisundi regulaarsele hindamisele ja professionaalsele analüüsile.
Eesti peab välja töötama omad strateegiad haridussüsteemi arendamisel. Eesti
haridussüsteemi arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
. Kõrge kvaliteet. Tasemeõppe kvaliteedi esmane tagaja on riik, kes kehtestab vastava süsteemi alused. Tööalase ja vabaharidusliku õppe kvaliteedi tagavad õppesubjektid ise, ameti- ja kutseliidud ning muud kolmanda ja ärisektori organisatsioonid.
2. Õpivõimaluste kättesaadavus. Võimalus omandada võimetekohast haridust on kättesaadav igale Eesti elanikule, sõltumata tema vanusest , vaimsest ja füüsilisest tervisest, sotsiaalsest staatusest ja elukohast.
3. Eesti keele ja kultuuri väärtustamine kultuurilise mitmekesisuse tingimustes. Eesti keele ja eestikeelse kultuuri säilimise ja arenemise jaoks tingimuste loomine on Eesti riigi üks peamisi ülesandeid. Eesti keele stabiilse arengu tagamiseks väärtustatakse riigikeele kõrval ka teisi Eestis kasutatavaid keeli: inglise keelt rahvusvahelisi suhtlemise põhilise vahendina, teisi keeli vähemusrühmade rahvusliku identiteedi tähtsa koostisosa ja regionaalse suhtlemisvahendina.
4. Õpivõimaluste paljusus. Rakendatakse erinevaid õppekavu, õppeasutuste tüüpe ning õppevorme, arvestatakse erivajadustega õppijate haridusvajadusi.
5. Ühtsus. Haridussüsteem toimib ühtse seadustiku, ühtsete standardite, ühtse õppekavade süsteemi alusel ja ühtse õppeasutuste süsteemina, mille tegevuse üldpõhimõtted ei sõltu õppekeelest, omandivormist ega õppetasemest.
6. Avatus ja paindlikkus . Haridussüsteem suudab reageerida ühiskonna ja indiviidide ning rahvusvahelise majanduse ja tööturu muutuvale nõudlusele ja on avatud rahvusvaheliseks koostööks. Eestis tunnustatud tasemeharidus tagab võimalused jätkata õppimist teistes maades.
7. Partnerlus. Haridussüsteemi arengut puudutavate otsuste ettevalmistamisest võtavad osa ühiskonna kolme sektori - avaliku, äri- ja kolmanda sektori esindajad. Õppekulude katmisel osalevad ühishuvide alusel kõik tulemusest huvitatud pooled, kusjuures õppetasemeti, õppevormiti ja omandivormiti võib nende osaluse määr olla erinev.
8. Tõhusus. Haridussüsteemis piiritletakse täpsemalt õigused, kohustused ja vastutus. Otsuseid võetakse vastu majanduslikul analüüsil põhineva finantseerimisskeemi rakendamise abil.
9. Tulevikule suunatus. Õppesisu ja hariduse kvaliteedi tagamine on suunatud indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tuleviku haridusvajaduste rahuldamisele.
Praegusel ajal on minu arvates Eestis toimunud palju muutusi. Haridus on muutunud kõikidele kättesaadavks, on olemas lai valik erinevaid õppeasutusi, alatest koolist kuni kõrgkoolideni, haridus ja õpe tingimused muutusid kättesaadavaks ka vene rahvale…jne.
Kuid praegu on veel probleemiks õppejõudude vähenemine. Paljud ei ole huvitatud õpetajate koolitustest, sest see töö nõuab palju energiat, närve ja palk ei ole ka suur.
Eesti on aga taganud ressursse õppimiseks, on olemas ka erinevad programmid selleks et õppida kas välismaal,või kohapeal.
Kui Eesti astus EL (Euroopa Liit), siis haridustase muutus kõrgemaks. EL rahastab palju projekte, mis on seotud õppimisega nt. PLOTEUS (Portal on Learning Opportunities throughout the European Space). See projekt pakub noortele võimalust reisida ja õppida välismaal. EL pakub võimalust osaleda ka noorte vahetuse programmides, nt. SOCRATES, ERASMUS ja TEMPUS.
Praegu on võimalus külastada ka nõustajaid, mis aitavad leida seda õiget suunda tulevikus, ni töös kui ka hariduses.
Eesti aina areneb ja tulevikus ma arvan et toimub tohutult palju häid ja vajalikke muutusi haridussüsteemis .