Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk" Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord
Jan Vermeer Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks
Tütarlaps Pärlkõrvarõngag a Rebekka Vainov 10b Filmi eellugu Film põhineb Tracy Chevalier romaanil. Film on oma nime saanud samanimelise maali järgi , mida maalis hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer. Film kasutab heledat värvilahendust nagu on näha Vermeer’i maalidel. See on 2003 aasta draamafilm. Lühikokkuvõte filmist Film räägib häbelikust tüdrukust nimega Griet, kes elab oma perega Hollandis. Pärast seda kui ta isa poimedaks jääb satub nende pere hätta ja griet peab minema teenijannaks maalikunstniku Johannes Vermeer’i juurde. Griet puhastas Vermeeri ateljeed, kus hiljem Vermeer ise õpetab tüdrukule värvide segamist ja valguse mängu. Majapidamistööde kõrvalt peab neiu mängima modelli, et täita rikka patroon Van Ruijven’i soov, maalida Grietist portree. Catharina ( Vermeer’i naises) , tõusis kadedus Grieti vastu ja nõudis
Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Tracy Chevalier Koostaja: Karoliina Vares Tegelased Griet algselt 16aastane, tal olid suured silmad Ema Isa tööõnnetuse tõttu pime, töötas kahhelkivide maalijana Agnes 10aastane, suri katku Franz 14aastane, oli õpipoiss Katariina Vermeer blondid lokkis juuksed Johannes Vermeer kunstnik, hallid merevärvi silmad, tal puudus habe ja vuntsid ning seega tundus ta näol olevat lahke ilme Maria Thins vanaema, maja omanik, Katariina ema Maetge lastest vanim, 10aastane (algselt), tumepunaste juustega Lisbeth blondide juustega Cornelia erepunaste juustaga Aleydis blondide juustega Johannes Franciscus Beatrix Tanneke teenjatüdruk Vermeeride juures Lihunik ja ta poeg Pieter Lisaks veel: apteeker, van Ruijen ja ta naine, van Leeuwenhoek, ... 1664 Tegevus toimus Hollandis Del
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stii
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredama
Johannes Vermeer C. Karus 2017 Jan Vermeer van Delft (31.10.1632 – 15.12.1675) Hollandi maalikunstnik Abikaasa Catharina Bolenesi Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist Maalijate gildi vanem, kunstikaupmees ja kõrtsipidaja Elas vaesena, isegi kui ämm oli rikas Vermeeri Looming Enamasti maalis ta tellimustöid - Pieter van Ruijven Kasutad kalleid ja eredaid värve Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest Enamasti olustikumaale maalis Maalid pakuvad läbilõiget 17. sajandi Hollandi ühiskonnast 40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel") U 1665-1667, õlimaal lõuendil 46,5 × 40 cm Tellimustöö Pieter van Ruijven Restoreeriti 1994 Teosest inspireerituna on valminud raamat ja viimase põhjal ka film Hollandi armeeohvitser ja kunstikollektsionäär (Arnoldus Andries des Tombe
Gustav Klimt ,,Adele Bloch- Bauer'i portree" Gustav Klimt (18621918) oli Austria kunstnik, kelle töid tuntakse, kui maailma hinnatuimaid kunstiteoseid. Tema loomingu hulka kuulub nii maale kui seinamaale. Gustav Klimt'i peetakse silmapaistvaimaks juugendi esindajaks Viinis, kuid samuti peeti teda ka sümbolistiks. Klimt'i maalides leidub palju kuldset või ülivärvilist mustrit, mida kunstnik kasutas nii maali taustal, rõivastel kui ka eraldi. Rohke kuldse värvi ning isegi ehtsate kulla lehekeste kasutamise tõttu nimetatakse tema edukaimat perioodi ,,kuldseks perioodiks" Klimt'i meelisteemaks oli naise kujutamine ning tema tööd olid küllaltki erootilised. Gustav Klimt'i üks tuntumaid maale on Adele Bloch-Bauer'i portree, mis kuulub ka kunstniku ,,kuldse perioodi" tööde hulka. Maal valmis 1907 aastal ning teose alusmaterjaliks on lõuend. Maali formaadiks on ruut, mis on mõõtudes 138 cm × 138 cm. Maalil on kujutatud Adele- Bloch Bauerit, kes oli
Kõik kommentaarid