Õppimise tähendus isiksuse ajaloos (0)

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond.
Vana ja uus kool
Mis on õppimine? Milleks me õpime?
Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu , ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga – igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine . Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu.
Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilastele ka õppimise tähtsust selgitada. Seega on õppimine mingis vanuses lihtsalt kohustus ning vajalik tegevus, et kasvada asjalikuks täiskasvanuks. Ometi omandavad needsamad üldised fraasid meie elus ühel hetkel teise, sügavama tähenduse. Need laused muutuvad meile tähenduslikeks ning igaühel on kindlasti enne seda saabunud „tähendushetke“ juba hulgaliselt erinevaid õpi- ja elukogemusi, sügavalt isiklikke meenutusi, mis algul mosaiigikildudena meie peas ja hinges ringi keerlevad, oodates seda hetke, mil me endast ise terviklikku pilti näha oskame . Siis algab minu arvates meie teadlik õppimine. Tekib kujutus iseendast sellisena, milline tahaks olla ja mida tahaks teha. Õppimine on liikumine selle minapildi suunas ning ühe osa õppimisest moodustab enda jälgimine ja enesesse süüvimine. Ma leian, et edukas õppimine algab iseenda heast tundmisest. Kui ma ütlen „edukas õppimine“, ei tähenda see minu jaoks parimat võimalikku hinnet aine eest. Edukas õppimine on minu puhul vahetevahel õige meetodi leidmine, kuidas ühes või teises aines materjalid omandada, teinekord rahuldus sellest, et sain asiale pihta ja tublisti hakkama. Teadmine, et olen millegagi hakkama saanud ja vaatamata kahtlustele pole jonni jätnud, vaid ikka julgelt oma unistuste täitmise suunas liikunud, annab mulle tunde, et mu elus toimub midagi.
Kui rääkida õpimist soodustavast keskkonnast, siis võib minu arvates käsitleda mitmeid erinevaid asju. Keskkonna all võib mõelda tervet riiki, sind ümbritsevaid inimesi või siis seda, mis olukord valitseb klassis või kodus. Kõikidel nendel juhtudel mängiad olulist rolli kõiksugused pisiasjad: alustades riigi seadustest ja lõpetades õige muusika valimisest õppimisel. Kui käsitleda keskkonda kui tervet riiki, siis peaks muidugi algust tegema just sealt. Minu arvates on õppimist soodustav riik/keskkond, selline, kus õppimine on kättesaadav ja võimalik kõigile. Näiteks võib võtta kasvõi meie riigi, kus saab õppida tasuta õppekohal, kuid kas seda saavad teha kõik tahtjad? Ma mõistan, et ei saa päris tasuta õppimist võimaldada kõigile, kuid minu arvates peaksime liikuma sinna poole, et teha selle kättesaadavus lihtsamaks. Alustada võime õppemaksu alandamisest, sest olgem ausad see asi vajab hädasti muutmist . Minu enda tutvusringkonnas on palju noori, kes tahaksid õppida, kuid on oma rahalise seisu tõttu ei saa nad seda endale lubada. Mõned ütleksid, et on alati võimalus võtta õppelaenu või muut moodi see raha leida, aga kes meist tegelikult tahaks hiljem pool enda elu seda laenu maksta? Paraku on hariduse kättesaadavus kõigile asi, mida Eesti riik peaks arendama. Teine väga oluline faktor, mis mõjutab meie õppimist on meid ümbritsevad inimesed. Selge see, et noor, kelle sõbrad või vanemad ei soosi tema õppimist või arvavad , et see on ajaraiskamine ja uskuge mind, et neid inimesi leidub küllalt ei hakka just suure õhinaga pabereid ülikooli viima. Meid ümbritsevad inimesed mõjutavad meid rohkem, kui me arvata oskame ja kurb tõsiasi on see, et mitte kõik inimesed ei suuda endale ja enda soovidele kindlaks jääda. Loomulikult ei tohiks vanemad ja teised meile olulised inimesed õppimist ka peale suruda, sest ka see ei vii kuhugi . Olen mitmeid kordi näinud inimesi, kes on oma vanemate tahtel valinud endale mingi eriala, mis toob sisse palju raha, on tulevikus kasulik ja kõike muud, aga mingil hetkel on nad taibanud, et elavad kellegi teise elu ja et see, mille nimel nad nägid suurt vaeva ei too neile mingit rahuldust ja ei tee neid õnnelikeks. Kõige parem viis sobiva keskonna loomiseks on minu arvates noore inimese suunamine ja mis kõige tähtsam tema soovidega leppimine isegi siis, kui meie arvates teeb ta vea, sest kunagi hiljem saab ta sellest aru ja leiab enda tee ning mis kõige tähtsam ÕPIB SELLEST. Viimane, kuid mitte vähem tähtis teema on sobiva keskkonna loomine koolis. See on väga tähtis, sest ka koolikeskond mõjutab meid ja meie edasi õppimise soovi suurel määral. Leidsin mitmeid soovitusi ja soove, et milline peaks siis olema üks tänapäeva kool. Kool peaks olema kui …

• Unistus
  
• teine kodu
  
• tuleviku kindlus
  
• tõmbenumber
  
• edasi viiv jõud
  
• meelelahutus
  
• kaubanduskeskus
  
• eneseteostuse paik
  
• kogemusõpe
  
• moraalne väärtus
  
• hea ja ilus film
  
• noortekeskus – et sinna tahaks minna
  
• külavahetee – saab teha peatusi ja liikuda omas tempos
  
• õber – õpetaja ja õpilane on kui võrdne võrdsega
  
• indiviidi tugigrupp – saab areneda isiksuseks
  
• seiklusrada – on huvitav käia
  

Nõustun absoluutselt kõikide punktidega, sest suurel määral langevad need kokku minu enda ettekujutlusega heast koolist. Tõin välja ka mõned nipid , kuidas parandada ja luua õiget õpikeskkonda koolis. Õppimise juures on tähtis, et kõik vajalik oleks käepärast ja segavaid, tähelepanu mujale juhtivaid tegureid oleks võimalikult vähe. Keskkond, kus õpid, peab neid tingimusi täitma:
Vähemalt korra tuleks leida natuke aega ja oma kodune õppepaik põhjalikult üle vaadata:

• paraja kõrgusega avar laud ja mugav tool;
  
• piisav, kuid mitte pimestav valgustus ;
  
• värske õhu juurdepääs;
  
• häirivate helide puudumine;
  

Kõik vajalik olgu nägemise ja käeulatuses, et nende tagaotsimine ei viiks õppimise lainelt ära:

• õpilaspäevik ja kalender;
  

• kell;
  
• kõik vajalikud õpikud;
  
• kõik vajalikud vihikud;
  
• sõnastikud, teatmikud jms;
  
• vajadusel prillid (eelista prille, kontaktläätsed väsitavad ja oled niikuinii üksi...);
  
• kirjutus - ja  märkmevahendid;
  
• kalkulaator või/ja arvuti
  

Häirivad tegurid jäta teise tuppa :

• televiisor ;
  
• mobiiltelefon;
  
• hullata sooviv koerakutsikas;
  
• kohustusi ja manitsusi jagavad isa-ema ja endaga kaasa kutsuvad sõbrad — õpi neile EI ütlema
  

• Sobiv taustmuusika ei häiri paljusid inimesi ja võib õppimisele keskendumist hoopis soodustada.
  

Suhtu positiivselt ja soojenda end õppimiseks üles:

• meenuta oma eesmärke;
  
• meenuta olemasolevaid teemakohaseid teadmisi;
  
• mõtle, kas uue teema kohta juba varasemast midagi tead.
  

Vana ja uus kool
Vana kool
Uus kool
Pane tähele, kuula sõna
Ole oma tööst huvitatud
Jäljenda
Ole iseseisev
Ära naera, räägi, liigu ilma loata
Tunne ennast vabalt ning rõõmu enda tegemistest
Püüa olla kõigist parem
Tee kõike eeskujulikult
Püüa teistest ette jõuda
Aita kogu klassi
Ära aita kaaslasi
Aita endast nõrgemaid
Ära kasuta teiste abi
Võta tugevama abi vastu
Ära astu kooli korrats üle
Tegutse enda kooli heaks
Koolivorm
Vabastiil