õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu · Õppimist käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt ja eluhõlmavalt võimeline · Õppimine on inimese võimekuse ülimalt keeruline aspekt
SISSEJUHATUS Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga kui ka motivatsiooniga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Selles töös käsitlen õppimise teooriat ja seletan samuti mis on õppimine minu jaoks õppija rollis. 3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel,
............................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui
Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sündmuses peitub indiviidide või gruppide jaoks võimalus võtta endaga kaasa midagi, mida tulevikus vaja läheb. Kujutlus, et õpetamine
Mängud õpetavad lapsele, kuidas näiteks hoolitseda teiste eest. On ju paljude väikelaste mänguasjadeks igasugused nukud, kelle eest peab hoolitsema: riidesse panema, toitma ja kõike muud, mida tegelikus elus teha tuleb. Samuti on erinevad teadmisi ja ruumilist mõtlemist arendavad mängud, kus teatud kujund tuleb panna vastava kujuga auku. Nii arendavad mänguasjad ja mäng last ja seeläbi toimub nö teadmatu õppimine. Teiseks õppimisetapiks on muidugi kool. Teadliku õppimise käigus omandatakse erinevaid teadmisi näiteks loodusteadustest, ajaloost ja matemaatikast, mis arendavad meie üldist mõtlemist. Kuidas aga meelde jätta kogu see materjal, mida järgmiseks kontrolltööks või eksamiks vaja on? Selle küsimuse vastuse otsimiseks tuleb suunata pilk mälu struktuuri ja mäluprotsessidesse. Mälu koosneb erinevatest struktuuridest: lühimälu ja pikaajaline mälu. Kuna lühimälu salvestab vaid vähe asju ja siis need unustab, siis on vaja teatud asjad
kõrgematel juhtimistasanditel, kus arendatakse välja uusi struktuure ja reegleid. 1.2 Kolm silmust Argyris ja Schö (1978) on eristanud ühe-, kahe- ja kolmesilmuselist õppimist. Ühesilmuseline õppimine seisneb oma käitumise korrigeerimises ja teadmiste omandamises olemasoleva ülesande piires. Sellel tasandil piirdutakse vigade parandamisega. Kahesilmuselise õppimise käigus pannakse kahtluse alla organisatsiooni eesmärgid ja väljakujunenud normid. Vajadusel neid muudetakse. Kolmesilmuselise õppimise käigus õpitakse tundma õppimise protsessi ennast. Eesmärk on muuta inimeste baasarusaamu ja mõtlemisviisi. Selleks analüüsitakse üksikasjalikult vigade tekke põhjusi ning räägitakse asjadest, millest seni on vaikival kokkuleppel hoidutud. Selle
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.
1. ÕPPIVA ORGANISATSIOONI OMADUSED Õppiva organisatsiooni omadustest on kõik autorid rõhutanud informatsiooni tähtsat rolli ja töötajate otsustamisse kaasamise vajadust. 1.1 Pedler, Bourgoyne ja Boyell'i õppiva organisatsatsiooni loetelu Kõige laiema tuntuse saavutanud õppiva organisatsiooni omaduste loetelu on koostanud Pedler, Bourgoyne ja Boyell (1991): · strateegia koostamine toimub kui õppimise protsess, mis sisaldab katsetusi ja tagasisidet ning põhineb mitmesilmuselisel õppimisel; · töötajate kaasamine poliitikate sõnastamisse ja põhimõtteliste otsuste tegemisse. Selleks ergutatakse kõiki oma arvamust välja ütlema ja väitlema; · informeerimine ja infotehnoloogia kasutamine töötajatele otsustamiseks vajaliku info võimaldamiseks; · kontrollsüsteemide selline ülesehitus, mis ergutaks ja toetaks õppimist;
Kõik kommentaarid