10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta (0)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Alternatiivpedagoogika

1 Hindamata

Lõik failist

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta

Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [Тарасова] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja olla täiesti muusikakauge ega ka muusikast mittehuvituv inimene.

Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne omavahel tihedalt seotud,
kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks – toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Olen nõus, et muusika mitte ei arenda ainult muusikalist mõtlemist ja ei anna teadmisi vaid muusika valdkonnas, vaid arendab ka emotsionaalset intelligentsust. Seda silmas pidades on kasulik õpetajal tegevustesse (erinevates valdkondades) tuua sisse muusikat.

Paljudele lastele võib lasteaias kogetu jäädagi ainsaks võimaluseks mängida mõnda muusikainstrumenti. Lasteaedades on kasutusel rütmipillid (kõlapulgad, trianglid, tamburiinid jm) ja kindlate helikõrgustega plaatpillid (ksülofonid, kellamängud, metallofonid). Mistahes pilli õpe algab kogemusest, kuidas ja milliseid helisid erinevatel pillidel tekitatakse. Rütmilise eneseväljenduse edenemisel saab pille kasutada laulude kaasmängudes ja pillilugude esitamiseks . Lasteaias saadud pillimängukogemus võib innustada last edaspidisteks pilliõpinguteks koolieas. Lasteaias pillimäng on tõesti mõnele lapsele ainuke kogemus kogu elu jooksul mängida instrumenti. Kuna instrumendi mängimise oskus on õppekavas sees algkoolis, tuleb lasteaias mängimine ainult kasuks. Laps saab huvi korral instrumendi mängimise vaieldamatult kiiresti selgeks. See arendab muusikalist kuulmist ja peenmotoorikat. Õpetaja peaks ise olema pädev pilli tundmises ja selle õpetamises. Koolieelikud saavad suurepäraselt hakkama lihtsamate lastelaulude mängimisega.

Millest jutustas muusika on teema, millega võib kunstitundi lõimida muusikatunnisõpitud laulu või kuulatud muusikapala. Laulude joonistamisel saavad lapsed kõik koos korrata laulusõnu, arutleda sisu üle ja seejärel joonistada sellest oma nägemuse. Samamoodi saab kasutada ilmekaid lühipalu - muusika meeleolu aitab kaasakujutluspiltide loomisele. Olen sellist tegevust ise praktiseerinud, seega olen kogenud, et muusika mängimine kunstitegevusele taustaks on lapsele rahustav mõju. Kui lapsed on mõnel päeval rahutumad, aitab rahustav muusika mis tahes tegevusele kaasa. Sobiliku muusika kuulamine mõne meeldiva tegevuse taustaks muudab lapse jaoks tegevuse palju meeldivamaks. Näiteks võin tuua selle, et kui lapsed olid ühes kunstitegevuses proovinud nö muusikat paberile maalida (muusika taustal mere kohin , teemaks meri), siis järgmises kunsti tegevuses nõudsid nad sama muusikat lihtsalt kuulamiseks hoolimata sellest, et mere teemat seekord ei käsitletud.

Lapsele on tähtis eeskuju- rõõmus õpetaja = rõõmus laps. Muusikat ei saa õpetada kurja sõnaga, ainult heaga. Muusika peab andma rõõmsad tunded ja head emotsioonid . Ainult RÕÕM arendab. Kõik see mida inimene kogeb lapsepõlves, see saadab teda terve elu. Väga hea mõte, millest kinni haarata. Sest kui õpetajal on halb päev või paha tuju, on tunda, et ka lastel on konfliktid kergemad tekkima . Õpetajana peaksin meeles pidama , halva tujuga ei saa lastele ette anda raskeid tegevusi/ülesandeid või alustada millegi uue õppimist. Õpetaja peaks ise tundma ja teadma, kuidas tema emotsioonid ja hoiak lapsi ja õpetatavat mõjutavad. Uusi asju õppides peaks õpetaja alati olema heatujuline ja entusiastlik ise ka selle uue teema suhtes.

Tähtsad on ka kindlad rituaalid , traditsioonid, reeglid. Laps õpib mängides, huvitava tegevuse käigus. Iga muusikategevus on lugu, rännak. Ei ole kohta, kuhu me ei saaks muusikategevuses minna ja ei ole ainevaldkonda, mida me ei saaks seostada muusikategevusega. Eriti oluline on anda tegevusega kaasa mingi lugu, mille sees saab tegevust edasi arendada, anda lastele mingi eesmärk – näiteks, kes on nemad selle loo sees, mis on nende eesmärk. Selline lähenemine tegevustele on laste jaoks kõige loomulikum, sest nad loovad mänguliselt situatsioone, maailmu, tegelasi enda ümber igapäevaselt, mängimise ajal.

Kuna efektiivselt töötavates koolieelsetes lasteasutustes on küllalt palju üritusi, mis hõlmavad just muusikat, siis kaheksa aastat tagasi tekkis vajadus lisaks muusikaliste põhivõimete arendamisele arendada ka rütmilist liikumist. Kui laps õpib valitsema oma keha, õpib ta valitsema ka oma pead. Rütmikatunnid aitavad efektiivselt kaasa nii laste rütmitunde kui ka rütmilise liikumise – koordinatsiooni, eneseväljendusoskuse, liigutuste sujuvuse, hea kehahoiaku, esinemisejulguse, emotsionaalsuse ja loovuse arendamisele. Rütmitunnetuse õppimine ei pea olema midagi rasket. Kõige algelisem ja efektiivsem rütmipill on kehapill. Plaksutamise kaudu saab rütmi harjutada ning ei pea seda ilmtingimata tegema muusikatunnis. Veel on tähtis see, et rütmiline liikumine ei vaja isegi mitte muusikat taustaks, rääkimata muusikainstrumentidest, piisab loovast õpetajast, kes tegevust oskuslikult juhendab.

Väike laps õpib teatavasti mängides. Muusikaliste mängude ja tegevuste kaudu õpivad lapsed mitte ainult koos teistega laule ja tantse, vaid muusika kaudu areneb ka keel ja kõne, rikastub sõnavara, samuti lugemisoskus ja arvutamine ning matemaatilistest mõistetest arusaamine. Areneb suhtlemisoskus , teistega arvestamise oskus. Läbi muusikaliste tegevuste muutub laps julgemaks, osavamaks, samuti ka hoolivamaks. Muusika kaudu õppimine annab lapsele positiivsed emotsioonid ja tunded ning positiivselt meelestatud laps omandab uusi teadmisi efektiivsemalt. Sarnane mõttekäik sellele, et rõõmus õpetaja = rõõmus laps ning rõõmus laps = teotahteline, teadmishimuline laps. Õpetaja jaoks vajalik teadmine on see, et lisaks sellele, et laste jaoks valmismõeldud tegevused peavad olema arendavad, peavad nad olema ka mängulised, vastasel juhul ei täida nad enda eesmärki. Kui mängulisus puudub, siis puudub ka lapsel huvi ja õppimisfaktor kaob sealjuures sootuks.

Laps võtab meelsasti omaks selle, mis talle meeldib, mis tekitab temas hea tunde.. Mina pole veel kohanud last, kellele muusika ei meeldiks. Kuna muusika kõigile lastele meeldib, siis ongi see ideaalne õpetamise vorm, mida saab rakendada eranditult kõigi laste puhul ega ole tähtis, kas ta on musikaalne või vähem musikaalne. Kõikidest lastest ei peagi saama tingimata lauljat, tantsijat või muusikut . Oluline on see, et laps tunneb laulmisest, tantsimisest ja pillimängust rõõmu ning õpib läbi muusika ka kõike muud eluks vajalikku. Mulle väga meeldib see, et kõikidest lastest ei peagi saama muusikut. Polegi vaja, et saaks. Ja mitte kõik lapsed ei pea kasvama tõeliselt musikaalseteks. Tähtis on meeles pidada õpetajal, et muusika ei õpeta mitte ainult muusikat, vaid kõike muud tähtsat (emotsionaalne intelligentsus , julgus, enesekindlus, sotsiaalsed oskused, keel ja kõne). Muusika on ideaalne viis muuta ükskõik missugune tegevus lapse jaoks stimuleerivamaks ja huvitavamaks.

Meie kõige tähtsam ülesanne on anda lapsele positiivne enesehinnang - mina oskan, mina saan, mina suudan. Oluline on tunnustamine. Igasugune kriitika tapab loovuse. Kõik meie lasteaia lapsed on tublid ja andekad! Nad oskavad laulda, tantsida ja pilli mängida. Iga laps peab saama kogeda õnnestumise tunnet . See kasvatab lapses julgust ka üksi esineda. Lisaks mõttele juurde, et eriti tähelepanelik peaks õpetaja olema kui tegevus on seotud mõne uue asja õppimise või proovimisega! Kui lapsel esimene kord ei õnnestu ning sellele järgneb negatiivne tagasiside õpetaja poolt, pole põhjust loota , et laps tahab veel proovida või tunneb tegevusest rõõmu. Eelkooliiga on just emotsionaalse intelligentsuse arenemisel niivõrd tähtis iga, tunnustamine ja kiitmine, eneseusu arendamine ei ole vajalikud omadused lapsele vaid lasteaias, vaid kuni elu lõpuni ja tihti saavad inimesele määravaks ka tema elukvaliteedi kujunemisel.
Kasutatud allikad
Muldma , M. (2010). Muusikaline

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta #1

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta #2

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta #3

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KIISUKAISA Õppematerjali autor

Lapse muusikaline areng. Koolieelne lasteasutus. Carl Orffi pedagoogika.

Carl Orff koolieelse lasteasutuse õpetaja lasteaed muusikategevus

Kasutatud allikad

https://et.scribd.com/doc/40154119/Pedagoogiline-praktika-lasteaias-Abimaterjal-uliopilasele-ja-juhendajale

Sarnased õppematerjalid

docx

Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana 1

lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õppimine. Selliseid põhiväärtusi pakkuva keskkonna üheks aluseks on kindlasti sihikindel ja süsteemne muusikaõpetus. Väärtushinnangute kujundamise aluseks muusikaõpetuses on laste loomupärased ja arendatavad küljed. Läbi muusikalise tegevuse on võimalik kujundada laste sotsiaalseid oskusi (ühislaulud, erinevad rollid ring- ja laulumängudes ja osalemine ansamblis) ja loovust (muusikaliste võimete ja välendusvahendite arendamine). Loovtegevus omakorda arendab kujutlusvõimet ja aktiivset mõttetegevust. (samas, 2010.) Lisaks sotsiaalsele aktiivsusele, arendab muusikakasvatus (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis - rütmiline liikumine, pillimäng) lapsel ka muusikalis-loomingulisi võimeid,

Alushariduse pedagoog

docx

MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL

.................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte.................................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus..................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Koolieelne aeg on lapse arengus nii vaimses kui ka füüsilises mõttes väga tähtis. Sel perioodil toetab lapse arengut lapsekeskne õppimisviis, kus laps osaleb nii indiviidina kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002).

Pedagoogika

rtf

RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS

RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja

Pedagoogika

docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu

Alternatiivpedagoogika

doc

Kõnearendustegevused sõimerühmas

Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

docx

MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG

oma teadmisi edasi anda lastele huvitavalt ja et lastes tekiks huvi aine vastu. Õpetaja ülesanne on sellise õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist. Õpetaja peab oskama kuulata lapsi ja austama lapse loomulikku viisi õppida ning andma aega õpitu

Isiksusepsühholoogia

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt.

Eelkoolipedagoogika

pdf

Õpetaja roll mängukeskkonna loomisel

..................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 9 Allikad ...................................................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Mäng on eelkooliealise lapse põhiline tegevus. Mängu teema, ülesehitus ning areng on paljugi mõjutatavad ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu on oluline, et ümbritsev keskkond soodustaks mängu kulgu nii, et mängija saab uusi teadmisi ning arendab oma oskusi. Laias perspektiivis ei saa laps ise oma mängukeskkonda kujundada, vaid see võimalus on täiskasvanutel. Täiskasvanud, nagu ka lasteaiaõpetajad, saavad vajaduse korral teha muudatusi mänguruumis mööbli paigutusel, mänguvahendite vahetamisel ja asetsemisel

Mäng ja laps

Rohkem sarnaseid