Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine (0)

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013
 Mõisted
Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond , mille põhisihiks on toetada kuni 7 – aastase
lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme.
Alusharidus : Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
}  Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks.
}  Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.
Koolieelne lasteasutus : Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist.
}  Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
Lasteasutsue liigid:
Eelharidus – lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad)
Lapsehoiuteenus – lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid
Erilasteaiad – kuni 7 aastastele erivajadustega lastele
Eralasteaiad – enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks.
 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus,
eesmärk, põhimõtted)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks: õppekava koostamise põhimõtted; õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; õppe- ja kasvatus-tegevuse korralduse; 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused; valdkondade õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6-7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; lapse arengu hindamise põhimõtted
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava: eesmärkide ja põhimõtete kaasajastamine; õppe- ja kasvatustegevuse korralduse paindlikuks muutmine; lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjelduste täpsustamine; eesti keele kui teise keele õppekorralduse ning eeldatavate tulemuste lisamine; õppekava rakendumist toetavate juhendmaterjalide koostamine
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine , tervise hoidmine, loovuse toetamine , mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu ; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel
Kokkuvõte K.Kollomi loengust:
Oluline koht on mäng!
Mäng on kõikide oskuste ja üldoskuste arengu alus!
6-7 a tunneb rõõmu,juhendab teisi, lahendab probleeme, on loov,algatab mänge, mängib rollimänge, järgib reegleid, kasutab loovalt erinevaid vahendeid
Eesmärgid: protsessieesmärgid ja tulemuseesmärgid
 Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus,
valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused – riiklikule õppekavale tuginedes)
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja
lasteasutuse koostöös.
Põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine,
loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine.
Õpikäsitlus: laps õpib matkimise , vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu *pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad * last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima
Valdkonnad: 1)mina ja keskkond 2)keel ja kõne 3) matemaatika 4) kunst 5)liikumine 6) muusika 7)eesti keel kui teine keel
Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine.
Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue!
 Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma
tegevuskava, nädalakava, päevik
Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA
- Plaani (plan): tulemuste parendamiseks
kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust
- Kontrolli ( check ): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused
 Pedagoogilised suundumused
F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja
Friedrich Fröbel ( 1782 – 1852) ja esimene lasteaed
•  Esimene eelkooliasutus “lasteaed”
•  4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel.
•  Mängupedagoogika alused
•  “Gaben” (annid) süsteem
•  Loodusmetoodika
•  Lasteaednike koolitaja (1849)
•  Alushariduse metoodika ellukutsuja
Montessori
•Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest.
•Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida.
• Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber.
Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika
•Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond
• Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses
•Rollis olemine – rollimängud
•Täiskasvanu on kuulaja , et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu.
•“Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla”
•Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad, vaid suunatakse laps ise avastama , uurima ja otsima teadmisi ehk kasutama oma mõistust.
Waldorfpedagoogika
Pedagoogilised kuldreeglid lasteaias:
•Rõõm, tegutsemislust, turvatunne , hingesoojus ja positiivsed lahendused
• Mäng on lapse tähtsaim tegevus
• Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega)
• Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet
•Rütm – see on elu selgroog
Hea alguse metoodika
Lapsekeskne metoodika:
• Õpetajate ettevalmistus
• Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava
• Lapse arengu jälgimine ja hindamine
• Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö
• Kindlad reeglid rühmas
• Lapsevanemate kaasamine
• Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus
• Õppimine mängu kaudu
TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL!
 Üldõpetus – lähenemisviisid, rakendamine J.Käis :)
Kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna - tuumaks on KODULUGU
• Jälgida tuleb tervikteema käsitlust – õpetus moodustab ühe terviku, piirid kaovad.
• Üleminek ühelt õppetegevuselt teisele ei ole tajutav ega toimu alati kella järgi.
• Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine:
• Elulähedane - õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse eluga, koduümbrusega.
• Lapsepärane – õpetamisviis toetub laste huvidele (lapse huviringi kuuluvad asjad, mis talle ka arenemis- ja jõukohased)
• Näitliku õpetuse nõue.
• Teemad tulevad lähtuvalt sellest, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul.
 Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus – selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise
aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll.
“Lapse omal kultuuril , kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused.”
(Eeva Hujala, “Uuenev alusharidus”, 2004)
Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides.
*Laps õpib kõige paremini matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. * Õppimine on vastastikune laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel.
 Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid – mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse,
näitlikkuse, huvitavuse printsiibid
Mängulisuse printsiip.
} Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks } Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi , kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama. } Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida.
Aktiivse õppimise printsiip.
} Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. } Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades } Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima.
Jõukohasuse individualiseerimise printsiip.
} Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus } Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta , vanust , sugu, terviseseisundit jms } Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. } Lapse arengu pidev jälgimine
Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip.
} Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht ). Last motiveerib kui tegevus lähtub tema enda kogemustest. } Õpitavaga tutvumine loomulikus keskkonnas; näitlike vahenditega; kõiki meeli kasutades } Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi
võimaldavas keskkonnas. } Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
Huvitavuse printsiip.
} Õpp- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega . } Huvi aktiviseerib lapse psüühilisi protsesse, toetab seoste loomist olemasolevate ja uute teadmiste vahel, aitab tähelepanu keskendada ja tugevdab lapse kogemust. } Huvi asjade, nähtuste, tegevuste vastu aitab kaasa nii lapse vaimsetele kui füüsiliste võimete arengule.
 Õpi- ja kasvukeskkond (Üldõpetuse rakendamine, lk 84 – 90)
Õpi- ja kasvukeskkonnas veedavad õpetajad ja lapsed päevas mitmeid tunde, vajadused rutiini järele täidetakse, õpitakse uusi oskusi, kujunevad ja arenevad suhted, võimed tugevnevad ning kujuneb suhtumine kooli ja õppimisse. Seda kõike toetab hästi planeeritud füüsiline keskkond.
Keskkonna loomise printsiibid:
* Avatus . Avar ruum, lastel palju ruumi mängimiseks ja liikumiseks rühmas.
*Nähtavus aitab lastel ruumis orienteeruda ning loob tunde, et asjad on ruumis nende jaoks.
*Kätte saadavus toetab laste iseseisvumist, mida rohkem asju on saadaval, seda vähem peab laps õpetajalt luba küsima asjadega mängimiseks.
*Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse.
*Keskkond on muutuv süsteem-Keskuseid võib aegajalt välja vahetada.
Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused:
*Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia.
*Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada .
*Lugemiskeskus.
*Matemaatikakeskus.
*Teaduskeskust on kerge siduda liiva- ja veekeskusega, kus saab katsetada. (kaevata liiva seest välja esemeid; upub ei upu)
*Ehituskeskus. Konstrueerimine on loogilise mõtlemise ja loovuse toetaja ning annab lapsele julgust ise proovida ja katsetada samas hoides tegevuse mängulise ja põnevada.
Keskuseid võib luua mitmeid ja erinevaid: draama - ja rollimängukeskus; muusika- ja liikumisekeskus; kokanduskeskus; arvutikeskus; puutöökeskus; kodumängukeskus jne kõik keskused ei mahu korraga rühma ja see ei olegi eesmärk. Lapsed saavad kogemusi erinevatest keskustest ja tegevustest.
Keskused on rühmaruumis kesksel kohal, kuna nad võimaldavad lastel mängida, õppida, uurida ja suhelda väiksemates gruppides. Keskused aitavad lastel ruumi jagada ning ise jaguneda.
* Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid? Hoolekogu ja pedagoogiline nõukogu
* Eesti Vabariigi Haridusseadus
Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib
* Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37
-Igaühel on õigus haridusele
-Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
-Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.
-Lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel
-Hariduse andmine on riigi järelevalve all