Portfoolio kuulmispuudest (0)

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
Noorsootöö-ja täiendõppe osakond
Kuulmispuue
Õpimapp
Koostaja : Loore Kääramees
Juhendaja : Ingrid Veskiväli
Tallinn 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Suhtlemine ja abivahendid 4
Kurtuse põhjused 7
Korduma kippuma küsimused – kurdid ja vaegkuuljad 8
Gretel Murd 12
Artiklid 14
Eesti kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja 14
Eestis napib audiolooge 17
Emadepäeval toetatakse kuulmispuudega lapsi 19
Ministeerium ootab telekanalitelt lahendusi kuulmispuudega inimestele 20
INTERVJUU JAANSONIGA: Kas kuulmispuue sõudmist ei sega? 21
Restaurant opens in Gaza with an all deaf -mute staff 23
Vaegkuulja ei vaja tööandjalt erikohtlemist 24
Kasutatud kirjandus – 26

Sissejuhatus

Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast
Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näiteks ajunärvide kahjustus, mistõttu info ei jõua ajju; konduktiivsed põhjused, näiteks kuulmekäigu ja kõrvaaparaadi mehaaniline kahjustus (sünnikahjustused, traumad , kasvajad); tsentraalne kuulmislangus , s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus ( peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus.
Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast.

Suhtlemine ja abivahendid

Viipekeel on kurtide emakeel . Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine.
Viipekeel on suhtlemisviis , mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma emotsioonide ja tunnete näitamine žestikuleerides), mitte akustilistel süsteemidel (nagu kuuljate puhul).
Suhtlemine on saavutatud käte kindlal viisil liigutamise ning miimika abil. Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda. Samuti kasutatakse suhtlemisel pea ning keha, et ennast väljendada.
Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise).
Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel. Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte.
Viipekeel on mitteuniversaalne keel nagu kõnekeelgi. Viipekeel on välja kujunenud loomulikul moel.
Eesti viipekeelt tunnustati ametlikult 1. märtsil 2007. aastal. Seda sama päeva, 1. märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas , kus on kirjas, et meil on umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende seas 2000 inimest, kes vajavad tõlketeenust.
Õppida saab viipekeelt Tartus, Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, samuti viipekeeletõlgi erialal. Tallinnas saab viipekeelt õppida Tallinna Heleni Koolis, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu eestvedamisel.
Abivahendeid kurtidele on palju. Näiteks võin tuua kuuldeaparaadi (sh kõrvatagused ja kõrvasisesed), individuaalotsik, spetsiaalsed tele-fonid (kõne helitugevuse ja kutsungi helitvugevuse regi-laatoritega, T-kontuur jm), telefonikuulari võimendi, silmusvõimendi mobiil -telefoni kasutajaile, interneti püsi-ühendusega arvuti, faksiaparaat ja tekstitelefon, vibraatoriga äratuskell, beebiandur, universaalne kõnevõimendi (kõrvaklapid ja mikrofon), kodune häirekeskus, induktsioonivõimendi silmuskontuuriga, FM-süsteem (raadiosaatja ja-vastuvõtja põhimõttel töötav seade) ning palju muudki. Vaegkuulja, kes oma igapäevaelu-, õppimise või tööga toimetulemiseks peavad kasutama tehnilisi abivahendeid, on ca 8-10% elanikkonnast.
Inimesi, kes on täielikult kurdid ja kellele kuulmisabivahenditel on väga vähe pakkuda, on vähe. Kaasajal on kuulmisabivahendid üsna täiuslikud ja mugavad . Taustmüra lõikavad ära ja võimaldavad otsesideme kõneleja ja kuulja vahel raadioabivahendid (kasutatakse näiteks tavakoolides auditiiv- verbaalse meetodi rakendamisel).
Kuuldeaparaadid võimendavad ka mürasid. Nad on erineva kuju ja suurusega, kuid töötavad põhimõtteliselt ühel viisil: helid võetakse vastu mikrofoni poolt, võimendatakse ja suunatakse telefoni kaudu kõrva. Aparaadid töötavad väikeste patareidega. Helid suunatakse kõrva läbi vastava otsiku, mis vormitakse individuaalselt konkreetsele kõrvale.
Väga palju poleemikat kogu maailmas on tekitanud kohleaarimplantaat - kuulmisabivahend, mille üks osa – vastuvõtja - on operatsiooni teel viidud kõrva taha naha alla ja sealt viivad peened juhtmed sisekõrva, teist osa - mikrofoni ja kõne protsessorit kantakse kaasas, saatja on kõrva taga. Seda tehakse juhul, kui kuulmiskiud on kahjustunud. Elektriliste helisignaalidega stimuleeritakse otse kuulmisnärvi. Operatsioon tehakse üldnarkoosiga ja see kestab mitu tundi. Operatsiooniga kaasnevad kõik riskid. Oluline on see, et operatsiooni läbiteinu jääb ikkagi kurdiks või vaegkuuljaks, temast ei saa hetkega kuuljat ning ta vajab habilitatsiooni samavõrd kui teised kurdid ja vaegkuuljad. Samuti ei ole veel teada, kui kaua implantaat vastu peab. Mõned lakkavad funktsioneerimast juba varsti pärast operatsiooni. Kordusoperatsioone viiakse küll läbi, kuid kuna antud tehnika on ikkagi uus, ei ole arstid veel päris teadlikud tulemustest. Eestis siiani veel kohleaarimplantatsioone ei ole tehtud.

Kurtuse põhjused

Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa).
Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud:
Kaasasündinud:
pärilikkus (5%)
Päriliku kurtuse puhul on kolm erinevat olukorda: (a) dominantne; (b) retsessiivne ; (c) soost sõltuv. Dominantse puhul võib olla ainult ühel vanemal kurtuse geen, sel juhul on 50% tõenäosus, et laps on kurt. Retsessiivse kurtuse puhul kuulevad mõlemad vanemad normaalselt, juhul kui laps saab mõlemalt vanemalt retsessiivse kurtust põhjustava geeni, sünnib laps kuulmislangusega . Sellisel juhul on 25%-line tõenäosus, et laps on kurt. Soost sõltuvad päriliku kurtuse põhjused on tingitud kromosoomianomaaliast.
nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised .
sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus.
Omandatud:
nakkushaigused: meningiit , mumps, leetrid , tuulerõuged jm.
keskkõrvapõletik
peatraumad
ravimite kõrvaltoime
Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Järsult suurenes kurdistunute arv II maailmasõja perioodil ja 60- date teisel poolel, mil mõne aasta kestel tuli kurte juurde tavapärasest ligi 2 korda rohkem ja seda nii sünnipäraste kui hiliskurdistunute osas. Viimasel juhul on tõenäoliselt tegemist antibiootikumide mõjuga.

Korduma kippuma küsimused – kurdid ja vaegkuuljad

Kas ja kuidas kurdid kuulavad muusikat?
Nad tunnevad heli vibratsiooni, peamiselt madalamaid sagedusi.. Kui sul on mingi kuulmislangus, siis kuuled muusikat, kui seda valjusti mängida. Sisuliselt muusikast aru ei saa vaid kuuled rütme.
Kas ja kuidas kurdid kasutavad telefoni?
Kasutades Tekstsõnumeid või videokõnet.
Kuidas kurdid kauplustes müüjaga suheldes hakkama saavad?
Mõned kurdid oskavad ka rääkida, kasutades oma häält ja näidates näpuga toote suunas. Teine võimalus on ka kirjutada. Mõned kasutavad häält, mõned kehakeelt jne. Erinevad inimesed.
Kas viipekeel on kõigis keeltes sama?
Viipekeel on erinev igas riigis. Omavahel suheldes on olemas rahvusvaheline viipekeel ( Üldine suhtluskeel on ingliskeel.
Kui paljud kurdid oskavad huultelt lugeda ja kui täpne see on?
Sõltub inimesest. Pooled oskavad hästi ja pooled ei oska. Sõltub rääkijast. Kui tekib kahtlus sõna üle (Nt kartul ja katus näevad sarnased välja) saab alati kasutada paberit.
Kuidas kurdid kuulevad ukse kella/tuletõrje alarmi?
On olemas aparaadid, mis salvestavad heli ja heli korral hakkab miski vibreerima. Kurtide koolides on koolikell tulede vilgutamisega. On olemas ka abivahend, mis reageerib peebi nutule tulede vilgutamisega.
Kas kurtidel on ka mingeid orjenteerumisega seotud probleeme? (linnas ringi liikumine)
Väike probleem on see, et autosid ei ole kuulda. Sellisel juhul tuleb ise liikudes vaadata enda ümber.
Kuidas on ülikoolis õpe kohandatud kurtidele?
Viipekeele tõlk tõlgib kurdile lektori juttu .
Milliseid vaegkuulmise erinevaid vorme on?
Sügav, keskmine, raske puue . Kuulmispuuet mõõdetakse detsibellide järgi. Kuulmislangus.
Mis on peamine põhjus kurdiks jäämisel?
Põhjuseid on väga palju erinevaid: geneetilised, ajupõletikud, narkootikumide kasutamine, sõjaväes, mürarikka töö puhul, autoõnnetus...
Kas kurdid saavad mingil moel helilisest meediast osa? (raadio uudised, poe keskuse teadaanded jms.)
Kurdid ei saa, vaegkuuljad kasutavad kuuldeaparaate. Arusaamine on veidi raskendatud.
Kuidas kurt tõmbab teiste tähelepanu endale?
õlale koputades.
Kuidas või kas kurt saab olla viipekeele tõlk?
Saab. Tõlgib rahvusvahelist viipekeelt, saab aidata pimekurte, vanemaid inimesi, kel on raske või veidi iganenud viipekeel.. Viibeldud viipekeel ja eesti viipekeel on väga erinevad asjad.
Kas kurdid räägivad unes ?
Kurdid viiplevad unes.
Kas kurdid saavad autot juhtida?
Saavad küll.
Kas kurdid mõtlesid viipekeele välja?
Legend räägib, et 1800ndatel aastatel oli ühel Ameerika saarel kurtide kogukond, kes arendasid selle välja omavaheliseks suhtluseks.
Kas kurdid käivad teatris/kontserditel?
Teatrites käiakse, seal võivad vahel olla subtiitrid või tõlk. Kahjuks kasutatakse Eesti teatrites liiga vähe miimikat, et sisust aru saada.
Kui inimene jääb kurdiks, kas ta unustab lõpuks rääkimise ära?
Ei. Rääkimist ei unusta ära. Kurdid saavad rääkimisega hästi hakkama. Vahel võib keel ära ununeda kurdiks jäämise suurest šokist.
Kuidas kurdid juhilube teevad. Kuidas käib suhtlus sõiduõpetajaga?
Lepitakse kokku instruktoriga kuidas suunda näidata. Kirjalikult või suult lugedes vms..
Kurtide puhul on käeluu murd vist väga halb asi?
Kurdid saavad ühe käega ka viibelda.
Mitmed kurdid ei saa ühte kätt kasutada oma puude tõttu. Kurdid saavad kasutada mõlemat kätt viiplemisel võrdselt
Kas viipekeeles on enamik viipeid kahe või ühe käega?
Rohkem on sõnu ikka kahe käega. Sõrmendamine (tähtede näitamine) on ühe käega. Viipekeeles on ka släng.
Kas kurdid käivad ka tavakoolis?
Käivad. Reeglina käivad tavakoolis vaegkuuljad, kes kasutavadk kuuldeaparaate. Kutsekoolides on kurte palju, koos tõlgiga.
Kuidas mitmetähenduslikest sõnadest aru saada? (ülekantud tähendus)
Sõltub kontekstist, kuidas räägitakse. Telklaager/maja on sama viibe . üldjuhul saadakse aru, millest jutt käib. Kurdid kasutavad ka suud . Osad ei taha üldse suud kasutada, siis on keerulisem jutust aru saada.
Mitut keelt oskavad kurdid ja kas erinevate keelte õppimine on raskem?
Kõige rohkem oskavad nad keskmiselt 3-4 keelt. Eestikeel , eesti viipekeel. Eestivene viipekeel ja rahvusvaheline viipekeel. Sageli on emakeel viipekeel.
Kui kurt õpib teist keelt, siis kas ta õpib suulist keelt ja viipekeelt samaaegselt ?
Osatakse pigem viipekeelt.
Kas kurdid diskol käivad, kavaleri otsimas.
Diskol käivad, pigem sõpradega suhtlemas ja koos olemas, mitte kavaleri otsimas.
Kuidas kurte tööturul koheldakse?
Üldjuhul välditakse kurte tööturul. Kui teatakse , et inimene on kurt, jäetakse ta kandi-datuurist välja.
Kuidas süüakse õhtusööki väljas, kui koguaeg viipled?
Üks inimene viipleb, teine samal ajal sööb. Kurdid söövad kiiremini kui kuuljad, sest nad ei räägi koguaeg.
Kuidas öösel pimedas kurtide vaheline suhtlus käib?
No natuke on ikka valgust. Kui ei , siis saab valgustina kasutada telefoni vms.
Kas kurte on kergem ehmatada?
Ei. Helidega kindlasti mitte. . Sõltub inimesest.
Kuidas õpetatakse viipekeelt sünnist saati kurt olnud inimesele?
Kurtide perekonnas hakkavad vanemad kurdi lapsega viiplema. Kuuljate perekonnas hakkavad vanemad ise viipekeelt õppima (mõned viivad lapse kohe kursustele, kus õpetatakse viipekeelt.

Gretel Murd

Tegin portfoolio rikastamiseks väikese intervjuu ka ühe kurdi tüdrukuga, kellega sain kontakti tänu oma sõbrannale, kes õpib Tartu Ülikoolis eesti viipekeele tõlgiks. Tegu on väga elurõõmsa, abivalmi ja toreda neiuga. Pildil on samuti Gretel.
Tere, ole hea, räägi mulle endast veidi.
Minu nimi on Gretel Murd ja olen 21-aastane. Mulle meeldib väga sporti teha, sõpradega aega veeta ja ka matkata.
Oled kurt. Kas sündisid kuulmispuudega või tuli see läbi mõne haiguse?
Olen sündinud kurdina, kogu mu pere - ema, isa ja vend - on kurdid
Kus sa õppinud oled?
Praegu õpin Tartu Ülikoolis eesti viipekeele tõlgiks, saan sealt rakenduskõrghariduse. Nii põhikoolis kui gümnaasiumis käisin Tallinna Heleni Koolis
Kas kasutad ka mingeid abivahendeid?
Ei, ma ei kasuta üldse abivahendeid. Väiksena kasutasin kuuldeapaarti, kuna logopeedi tunnis oli seda vaja.
Kas viipekeele õppimine oli sinujaoks raske ning kui kaua sa seda juba õppinud oled?
Kuna olen sünnist saati kurt olnud, ei olnud ka viipekeele õppimine minu jaoks raske, kuna mu emakeel on viipekeel. Täpselt nagu sina sündisid ja hakkasid õppima oma emakeelt – eesti keelt. Õppinud olen veel ka vene keelt, inglise keelt ja eesti keelt. Vene keelt õppisin gümnaasiumi viimases klassis ja ise ka – näiteks sõpradega suheldes. Oskan ka vene viipekeelt, leedu viipekeelt ja rahvusvahelist viipekeelt. Teisi keeli on raske õppida, kuna need on võõrkeeled mu jaoks.
Kas su kurtus on su elu väga palju mõjutanud just selles suhtes, et kas midagi on jäänud täielikult tänu sellele tegemata või oled ikka kõike, mida tahtnud, saanud teha?
Olen küll kurt, aga olen ikka õnnelik. Kunagi pole mingeid probleeme selle pärast olnud. Kurdid ja kuuljad elavad sama elu, ainsaks erinevuseks ja miinuseks on see, et meie ei kuule . Selle asemel suhtleme viipekeeles. Ma pole kunagi tundnud end kuuljast halvemana. Mul on väga hea meel, et saan suhelda kuuljatega ja neilegi viipekeelt õpetada. Muidugi oleneb sõpradest, mõnda ei huvita viipekeel ja siis nad ei suhtle minuga. Sellisel juhul hakkab mul muidugi igav, kuna ma ei saa kellegagi suhelda.

Artiklid

Eesti kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja

02.05.2005 00:01
Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja.
«Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul.
Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile.
Ei oska kahtlustada
Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima.
«Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused tavaühiskonnas hakkamasaamiseks,» sõnas Kruustük.
Statistika järgi sünnib 90 protsenti kuulmislangusega lastest tervetel vanematel. «Paraku on just kuuljatel vanematel raske aimata, et nende laps ei kuule,» nentis Kruustük.
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Epp Müil avaldas lootust, et vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada.
«Ise hakkasin kahtlustama, et minu tütrel võib olla kuulmispuue, kui sattusin lugema sel teemal artiklit, ja tänu sellele diagnoositi Elleni kurtus juba neljakuuselt,» rääkis Müil.
Praegu õpib Eesti esimene implantaadilaps Ellen tavakoolis. Paar aastat vanema poja kuulmises hakkas Müil kahtlema samal ajal, kui avastati tütre kurtus. Talle piisab kuuldeaparaadist ja temagi käib tavakoolis.
Müili sõnul on laste kurtust raske kahtlustada, kuna lapsed omandavad oskuse käituda kuuljatena. «Nad tunnevad vibratsiooni, reageerivad näoilmetele ja päris pisikestena lalisevad nagu teisedki lapsed, lisaks võivad mõned arstid öelda, et kaheaastane poiss ei peagi veel rääkima, ja see kõik võib vanemad eksiteele viia,» selgitas Müil.
Eestis kaks kooli
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit loodi 1991. aastal ning praeguseks on seal üle 600 liikme.
Tallinna Kurtide kooli direktori Airi Püssi hinnangul on kurtuse hilise avastamise üheks põhjuseks ka süsteemitus. «Arst võib puude diagnoosida, aga mis edasi saab, ei ole kellegi asi.» Lisaks leidub Püssi sõnul ka arste, kes soovitavad anda kuulmispuudega laps Porkuni kooli (intellektipuuetega laste kool – toim) või lastekodusse.
Eestis on kuulmispuudega lastele kaks kooli, Tallinna kurtide kool koos lasteaiarühmaga ja Tartu Hiie kool. Paljud lapsed käivad ka tavakoolides ja -lasteaedades.
Ka Püssi sõnul on oluline varakult vanemaid nõustada. «See, millise otsuse vanem teeb, mõjutab lapse edasist elu ja liiga hilja pandud implantaat ei too enam mingit kasu,» tõdes ta.
Kuulmispuue
• Umbes iga tuhandes Eesti vastsündinu on kurt.
• 90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljatel.
• Kurtus võib olla ka mitme haiguse tüsistuseks.
• Pealtnäha ei erine kurt laps kuidagi kuuljast lapsest ning tema titaea üldine areng kulgeb sarnaselt teistega .
• Kahtluse korral saavad vanemad abi TÜ Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnast tel 731 9475 ja Ida-Tallinna Keskhaigla KNK osakonnast tel 620 7916
• Implantaadilapsi on praegu Eestis 43.
Allikas: Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit

Eestis napib audiolooge

30.03.2012 07:25
Priit Rajalo
Kuulmishäiretega patsientidega tegelevaid arste on Eestis kõigest ligi kümme ja selle erialaga tegeleda soovivaid noori peale tulemas ei ole. Koheselt jaguks Eestis tööd veel kümnele audioloogile.
Eestis tegutseb kõigest umbes kümme tohtrit audioloogiaga ehk kuulmise- ja kuulmisega seotud aladega. Kuna noori selle eriala arste pole peale tulemas, korraldaski mittetulundusühingu Audiere eile Tartus audioloogia päeva, näitamaks, et see ala pole igav ja ei tähenda vaid patsiendile kuulmisaparaadi kõrva panekut, vahendasid ERRi teleuudised.
Juba 13 aastat Suurbritannias Manchesteri Ülikoolis töötanud ja nüüd seal audioloogide magistrikursust juhendav doktor Kai Uus ütles, et audioloogiks sobivad ka psühholoogiat, bioloogiat, füüsikat või infotehnoloogiat õppinud noored.
"Kui keegi, keda huvitab tehnika, mõtleb sellele, et on olemas sellised asjad nagu kohleaarimplantatsioon, et pannakse elektroodid sisekõrva ja täiesti kurt inimene hakkab kuulma, siis see on päris wow," rääkis Uus.
"Ma olen selles suhtes õnnelik inimene, et mind on ümbritsenud head inimesed, kelle abiga ma olen saanud liikuda vaegkuuljate koolist tavakooli. Arvan, et kunagi lapsepõlves oli see väga oluline samm," ütles audioloogia päeva patroon ja riigikogu liige Jüri Jaanson.
Eesti elanikkond vananeb ja sellega sagenevad kuulmisprobleemid. Ka kaasasündinud kuulmispuuet on Eestis rohkem kui Euroopas, ütles Kai Uus. Kui seni on Eesti audioloogid end ise piiri taga koolitanud, siis Kai Uusi hinnangul võiks noortele luua spetsiaalse stipendiumi, et teha näiteks Manchesteri Ülikooli juures eriala magistrikraad.
"Näiteks Iiri Vabariigis selline süsteem töötab, Iiri on meist 2-3 korda suurem, mitte palju suurem, ja näiteks eelmisel õppeaastal saatsid iirlased meile 12 tudengit. Siiamaani polnud neil ka mittemingisugust audioloogia koolitust, nad on otsustanud, et aitab, tuleb asi korralikult käsile võtta," märkis Uus.
Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi presidendi Marek Metsmaa sõnul antakse Eestis aastas välja 3000-4000 kuuldeaparaati. "Võite ise arvutada, kui paljud neist on veel ootejärjekorras. Kui võtta, et praegu on audioloogidel kaks-kolm kuud, siis on selge, et see on alamehitatud eriala," ütles ta.

Emadepäeval toetatakse kuulmispuudega lapsi

08.05.2011 13:31
Tallinnas Raekoja platsil tähistatakse emadepäeva heategevuskontserdiga, millega kogutakse seekord annetusi sisekõrvaimplantaatide soetamiseks kuulmispuudega lastele.
Kell 14 algaval kontserdil esinevad Maarja-Liis Ilus, Tanel Padar & The Sun, Jäääär, Maire Eliste laululapsed, Chillin jt ning kontsert on kõigile tasuta. Kontserdi salvestust saab vaadata ETV-s kell 19.35.
Sisekõrva implantaat on kallis ja keerukas kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil lapsel saada kuuljaks. MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere asutajaliikme Sirle Karu sõnul ei ole paljudel abivajajatel implantaadi soetamiseks vahendeid.
"Kuigi suure osa implantaadi maksumusest tasub haigekassa, tuleb igal abivajajal leida täiendavalt ligikaudu 3000 eurot," nentis Karu.
"Implantaat opereeritakse väikelapsele kogu eluks ja loomulikult soovib iga vanem oma lapsele kõige paremat, seega ka kõige kallimat mudelit, mida ei kata haigekassa kehtestatud piirhind ," ütles Karu.
Karu sõnul on implantaadist abi eelkõige just väikelastel, kellel tuvastatakse kurtus või kuulmislangus juba sünnitusmajas ning kui implantaati ei paigaldata piisavalt kiiresti, ei ole sellest hiljem enam kasu.
Elioni heategevuskampaania kohta saab lisainfot aadressil www. elion .ee/emadepaev . Viimastel aastatel on Elion kogunud emadepäeva heategevuskontsertidega raha autistlike laste päevahoiukodu rajamiseks, kõnniroboti ostmiseks ning alaealiste emade haridustee jätkamiseks.
2004. aastal asutatud MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere loodi eesmärgiga toetada SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku erinevaid teadus- ning implanteerimisprojekte. Tänaseks on organisatsiooni kaasabil ning annetajate toetusel implantaadi saanud 44 last, kellest kuuele on paigaldatud kaks implantaati.

Ministeerium ootab telekanalitelt lahendusi kuulmispuudega inimestele

27.11.2011 11:44
Kultuuriministeerium pöördus nelja eratelekanali poole, sest need pole andnud ülevaadet, kuidas nad on arvestanud teenust pakkudes nägemis- ja kuulmispuudega inimestega.
Vastavalt meediateenuste seadusele teeb audiovisuaalmeedia teenuse osutaja oma teenuse kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad nägemis- ja kuulmispuudega inimestel pakutavat teenust kasutada.
Samas näeb seadus ette, et seda nõuet rakendavad telekanalid järk-järgult, esitades kultuuriministeeriumile teabe oma pakutavate teenuste kättesaadavaks tegemise kohta nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
Teave tuli esimest korda esitada 15.novembriks, edaspidi iga ülejärgmise aasta 15. novembriks kahe eelneva aasta kohta.
Praegu on TV3-l, Tallinna TV-l, Orsent TV-l ja Alo TV-l seaduse vastav nõue täitmata, kuna eelpool viidatud andmeid pole ministeeriumile laekunud.
Ministeerium saatis neile telekanalitele kirja, milles palus seda teha esimesel võimalusel.
Priit Luts

INTERVJUU JAANSONIGA: Kas kuulmispuue sõudmist ei sega?

24. märts 2010, 13:42
Sõudmise rahvusvahelise alaliidu veebiajakiri valis Jüri Jaansoni kuu sportlaseks ning tegi temaga intervjuu, mille Õhtuleht teieni toob.
Kuidas oled oma tänavust hooaega planeerinud?
Eesti katsevõistluste põhjal pannakse paadid paika hooaja esimeseks MK-etapiks.
Sind on juhendanud mitmed maailma parimad treenerid . Mis on meeldejäävamad tarkuseterad ?
Eeskätt ühendab neid fanatism . Nendega koostöö tegemine on raske, kuid nauditav. Leian, et tähtis pole see, mis nad ütlevad, vaid mida nad sinu heaks teevad - ning seda on olnud palju.
Saan aru, et sul on kuulmispuue. Kuidas saad hakkama võistlustel stardi ja finišiga?
Kaotasin suurema osa kuulmisest , kui olin kolmeaastane. Nüüd on olemas stardituled, seega pole see enam suur probleem. Kuna ma ei kuule valjuhääldist tulevat juttu, siis pidin varem lippude või kaassõitjate järgi startima.
Kas aastatepikkune kõva trenn on su keha kuidagi muutnud?
Arvan, et see seda vormis hoidnud .
Mis on su ergomeetri rekord 2000 m distantsil?
5.47. Sõudsin selle välja 2004. aasta kevadel. Üheksakümnendatel sõitsime testiks 2500 meetrit.
Millal olid füüsiliselt elu parimas vormis? Või on see alles tulemas?
Ilmselt 90ndate keskel. Kuid palju asju tegin kõige paremini, kui olin 40 saamas.
Kus sind tavaliselt enne võistlust leida võib?
Üldiselt olen oma paadi lähedal. Kui kuival maal on soojendus tehtud, siis enne veele minemist - nii 30-40 minutit - otsin varjulise koha ja katsun lugeda. See lülitab mind võistlustest välja.
Pean ära küsima ka selle - kas sihid ka 2012. aasta Londoni olümpiat?
Hea küsimus! Eks näis...

Restaurant opens in Gaza with an all deaf-mute staff

Monday, 12 November 2012
By HANAN AL-MASRY; GAZA
In an unprecedented initiative to integrate people with special needs into the Palestinian society, a new restaurant with an all deaf-mute staff opened in the Gaza Strip.
The restaurant has 14 deaf-mute waiters and waitresses who have been receiving cooking classes for the past eight months.
Instead of writing the names of meals and beverages , the menu of this restaurant is made up of signs and numbers to ease communication between the staff and the clients and to introduce clients to the world of sign language .
The main aim of opening this restaurant is helping the deaf-mute, who are generally marginalized, to become active members of the society and to create a culture of acceptance between them and other people, said one of the employees at the Atfalona (Our Children ) association for the deaf-mute.
“At the beginning , we were apprehensive about the way people will react to the idea and if they will manage to deal with the restaurant staff but we were pleasantly surprised .”
She explained that the restaurant is getting large numbers of clients and they are communicating with the waiters and waitresses very well.
One of the staff explained in sign language that some communication problems might take place like misunderstanding the meals or the number of dishes, but they manage to resolve them quickly.
The staff decorated the restaurant with ornaments inspired by Palestinian heritage to encourage customers to come .
One percent of Gaza’s residents suffer from partial or total deaf-muteness.

Vaegkuulja ei vaja tööandjalt erikohtlemist

MTÜ Integratsiooni Ühiskondliku Algatuskeskuse ja Eesti kurtide liiduga koostööd tegeva Rimi Eesti kauplustes töötab ligemale poolsada puudega inimest. Ly Kukk (vasakul) ja Triin Vilgats kuuluvad Rimi Pärnu kollektiivi.
Foto: Ants Liigus
Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama , vaid kõik nad töötavad võrdsena võrdsete seas müügisaalis.
Ly Kukk kannab hoolt selle eest, et puu- ja juurviljade osakonnas oleksid kastid ja riiulid alati värske kaubaga varustatud. Alles esmaspäeval Rimi punase fliisi selga tõmmanud ja “õpilase” nimesildi kaela riputanud Triin Vilgats aga kannab sama asja eest hoolt kuivainete osakonnas. Ning selle, mis neil kõrvakuulmisest vajaka jääb, teevad kolm naist kuhjaga tasa oma kärmete käte ja eelkõige tugeva teotahtega.
Tublid ja töökad
“Esimene päev oli keeruline: kõik need kaubad ja riiulid ja … Aga teised aitasid ja juhendasid ning nüüd läheb iga päevaga järjest paremini,” ütleb Triin viipekeele tõlgi vahendusel.
Töö edenemist iga päevaga aina paremini näitab seegi, et lühikese ajaga on vastsed töötajad auga ära teeninud nii kauplusejuhataja Sirje Kõlvarti heakskiidu kui ülejäänud kolleegide lugupidamise. Näiteks, ilma et talt seda küsitudki oleks, tõttab Rimi infoleti neiu , kuuldes, et lehemehed on tulnud tema kuulmispuudega kolleegidest lugu tegema, kinnitama : kõik kolm on väga tublid ja toredad.
Ja ega neilt midagi vähemat eeldata. Kõlvarti kinnitusel suhtutakse vaegkuuljatesse samuti nagu muudesse töötajatesse ja mingid topeltstandardid või eri palgamäär ei tule kõne allagi.
Muidugi, näiteks alkoholiletti, kus inimeste nõustamist rohkem, või kassasse vaegkuuljaid tööle panna ei saa. Kuid mujale küll: ei ole ju vaja kuulata, mis melonil või kommipakil enda riiulisse asetamise kohta öelda on.
Teinekord, ilmselt isiklikust murest ja inimlikust hoolivusest, on Kõlvart uued kolleegid müügisaalist üles otsinud ja küsinud, kuidas neil läheb. “Küsinud” tähendab selles kontekstis seda, et ta on kirjutanud oma küsimuse paberilehele. “Ja siis nad näitavad mulle, et “voh nii”,” ajab Kõlvart naeratades pöidla püsti.
Kirjalikku suhtlusvormi kasutab Vilgats ka oma ametikaaslastega kommunikeerumiseks. Selle tarvis on tal igaks juhuks alati pastakas, veel parem kaks taskus. Küsimuse peale, kas märkmik samuti, neiu muigab ja tunnistab siis, et märkmiku asemel kasutab ta kaubapakkepaberist rebitud tükke.
Mis aga puutub Kukke, siis tema – erinevalt Vilgatsist – kuuleb mingil määral ja sellest tulenevalt ka räägib. Võib-olla pisut aeglaselt, aga arusaadavalt. Talle kohe meeldib rääkida.
Vajadusel saavad nii Kukk, Vilgats kui nende kõige kauem Rimis töötanud kuulmispuudega kolleeg Anne Kauniste omale käepärast suhtlusviisi kasutades hakkama klientidegagi, kui nood nende poole mõne küsimusega pöörduvad. Ja kui ei saa, võivad nad alati mõne kolleegi appi viibata.
Inimene on inimene
Muidugi ei ole Rimi saalitöötaja koht naiste unistuste tipp. Ent kui kõik hakkaksid selleks, kelleks nad lapsepõlves saada ihkasid, oleks iga kolmas tänaval vastutulija kas kosmonaut või juuksur.
Vilgats näiteks unistas väikse tüdrukuna eesti keele õpetaja elukutsest. Kukk jällegi nägi end tulevikus, pintsel käes, molberti taga seismas. Ometi on mõlemad siirad, kui nad Kõlvartile pöialt viibutades kinnitavad, et kõik on väga hästi.
Varem õmblejana töötanud naised kinnitavad, et nende praeguses ametis on parim see, et saab tublisti liikuda. “Nii hoiab head rühti ja figuuri,” ütles Kukk välja nüansi, mis oluline enamikule naistest. Kuulmispuudega või mitte, inimene on inimene.

Kasutatud kirjandus –

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulmispuue
http://www.thvk.ee/kuulmine/kuulmipuue/
http://erivajadus.wordpress.com/artiklid/kuulmispuue/
http://wwx.postimees.ee/020505/esileht/siseuudised/164513_foto.php#33
http://uudised.err.ee/index.php?06228460
http://www.ohtuleht.ee/371897
http://english.alarabiya.net/articles/2012/11/12/249148.html
http://www.parnupostimees.ee/710910/vaegkuulja-ei-vaja-tooandjalt-erikohtlemist/
http://www.headest.ee/koik-kurtidest/
http://www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus
http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Viipekeel