Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam (0)

ÕKE
1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele .
7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase , külalisüliõpilase ja eksternina.
8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.
9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40).
11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse üliõpilase avalduse alusel õppeprorektori korraldusega ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita.
12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õp
peainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis.
19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö . Eksterni ei immatrikuleerita.
20. Eksterni staatust võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded ning vastuvõtueeskirjas õppekavale sisseastumiseks määratud eeltingimused täitnud isik.
26. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik.
28. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse - ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale.
29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest.
30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama
immatrikuleerimisaastaga üliõpilaste arv on langenud alla rektori poolt selleks õppeaastaks õppekavale moodustatud õppekohtade arvu.
34. Vabale õppekohale kandideerimisel arvestatakse varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale.
35. Immatrikuleerimist vabale õppekohale saab isik taotleda juhul, kui tal on täidetud õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 50% (osakoormusega õppesse immatrikuleerimisel) või vähemalt 75% (täiskoormusega õppesse immatrikuleerimisel). Esimese õppeaasta kevadsemestril saab isik immatrikuleerimist täis-või osakoormusega õppesse taotleda juhul, kui ta on läbinud õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus . Arsti-, hambaarsti-ja proviisoriõppes saab isik immatrikuleerimist taotleda juhul, kui ta on õppekava järgi eelneval semestril täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust täitnud 100%. Isik saab immatrikuleerimist taotleda juhul, kui tal ei ole ülikooli ees õppetasu võlgnevusi.
37. Ülikoolis toimub õppetöö kõrghariduse esimesel astmel rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes, teisel astmel magistriõppes, esimesel ja teisel astmel bakalaureuse-ja magistriõppe integreeritud õppes ning kolmandal astmel doktoriõppes.
38. Õppetöö toimub õppekavade alusel.
41. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides(edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine.
42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik-ja vabaaineteks.
42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida.
42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames.
42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad
üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi.
44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks , kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks.
46. Päevane õpe on õppevorm , kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst.
47. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena. Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilase iseseisval tööl, mida juhendatakse, milleks on olemas õppematerjalid ning mis võib toimuda e-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on õppetöö korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi.
48. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis. Õppetöövormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas.
48.1. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes) toimuv õppetöö loengu, seminari , kollokviumi, praktikumi või individuaaltunni vormis. Kontaktõppes osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud.
48.2. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. Teaduskonna või kolledži nõukogu võib kehtestada praktika korralduse alused.
48.3. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
52. Õppeaine vastutav õppejõud tagab õppetöö toimumise õppeaines vastavalt ainekavale.
53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril
1. septembrile lähimal esmaspäeval . Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris , mille kinnitab rektor.
54. Ülikoolis toimuva kontaktõppe kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta järgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood, õppejõu nimi, kontaktõppe toimumise kellaajad , koht ja toimumisnädalad, õpiväljundite hindamise aeg. E-õppe puhul ei märgita toimumise kellaaega, koht näidatakse veebiaadressina.
55. Päevase õppe järgmise sügissemestri andmed vastavalt punktile 54 sisestatakse õppeinfosüsteemi ja tehakse üliõpilase jaoks kättesaadavaks 2. maiks, järgmise kevadsemestri andmed 1. detsembriks.
56. Avatud ülikooli järgmise sügissemestri kontaktõppe ehk õppesessioonide
toimumise nädalad tehakse üliõpilastele teatavaks õppeinfosüsteemi elektronteadete postkasti kaudu 2. maiks, järgmise kevadsemestri õppesessioonide ajad 1. detsembriks. Õppesessioonidel korraldatava õppetöö muud andmed vastavalt punktile 54 tehakse teatavaks üks kuu enne vastava sessiooni algust.
58. Õppeained on õppekavades rühmitatud mooduliteks.
63. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end õppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust. Registreerumisega kohustub üliõpilane õppeaine lõppedes vastama õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele õppeinfosüsteemis vastavalt rektori kehtestatud korrale.
64. Registreerumine järgmise sügissemestri õppeainetele algab 15. mail ja järgmise kevadsemestri õppeainetele 15. detsembril ning lõpeb vastava semestri alguseks. Esimese semestri üliõpilaste kohustuslikele õppeainetele võib registreerimine alata õppeaasta algusest ning kesta kaks nädalat vastavalt punktile 65.
67. Päevase õppe üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele hiljemalt enne kolmanda kontaktõppe toimumist . Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne selles õppeaines kolmanda kontaktõppetoimumist. Avatud ülikooli üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine 7(24)õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% kontaktõppest. Õppeaine toimumisaja muutumise korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul pärast muudatusest teadaandmist. Õppekava vahetuse korral on üliõpilasel õigus tühistada õppekavasse mittekuuluvate õppeainete registreeringud kahe nädala jooksul pärast õppekava vahetust. Dekaan võib lubada üldisest tähtajast hilisemat õppeainest maharegistreerimist muudel põhjendatud juhtudel.
68. Õppeaine toimumiseks minimaalselt vajaliku osalejate arvu puudumisel on programmijuhil õigus tühistada õppeaine toimumine kolme tööpäeva jooksul semestri algusest arvates, korraldades õppeainele registreerunud üliõpilaste teavitamise. Seitsme päeva jooksul selle otsuse teatavaks tegemisest arvates on õppeainele registreerunud üliõpilastel õigus vastutava õppejõuga kokkuleppel registreeruda teisele õppeainele.
69. Üliõpilasel on kohustus täita õppekava, millele ta on immatrikuleeritud.
70. Õppekava täitmine tähendab õppekavas ette nähtud õppeainete (õppekavas määratud või üliõpilase poolt õppekavasse valitud moodulite) läbimist õppesüsteemi (vt ptk IV.6.1) ja õppekoormusega (vt ptk IV.6.2) ette nähtud viisil ja mahus.
74. Õppetöö toimubainesüsteemis, kursusesüsteemis või doktorandi õppe- ja teadustöö kava ehk individuaalplaani alusel.
75. Ainesüsteemi alusel õppides on üliõpilasel õigus valida mooduleid ja läbida vastavad õppeained vabalt valitud järjekorras, arvestades õppekava ja ainekavadega kehtestatud eeldusainete nõudeid.
78. Üliõpilane osaleb õppetöös täis-või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse teaduskonnas ühe nominaalse õppeaasta (kahe semestri) möödumisel üliõpilase immatrikuleerimisest või viimasest üleviimisest (kevad-või sügissemestri alguspäevale eelneva kuupäeva seisuga) ning üliõpilane viiakse semestri alguse kuupäeva seisuga üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega 15. septembriks või 15. veebruariks. Kui dekaan on vastavalt punktile 104 pikendanud kursusesüsteemis õppiva üliõpilase korduseksami sooritamise tähtaega , hinnatakse õppekava täitmist pärast nimetatud tähtaja möödumist ja üleviimine vormistatakse 30. septembriks või 28. veebruariks. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud, sealhulgas VÕTA-ga arvestatud õppeainete maht ainepunktides. Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 EAP-d.
79. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75% – oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 45 EAP-d, oma teise nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 90 EAP-d jne. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kohustuslike õppeainete mahust 100%.
80. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% –oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP-d, kuid alla 45 EAP, oma teise nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 60 EAP-d, kuid alla 90 EAP jne.
84. Ainesüsteemi alusel õppekava täitev üliõpilane viiakse üle oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks
84.1. täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekavajärgi, millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 81 sätestatud mahus;
84.2. osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava järgi, millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 82 sätestatud mahus.
87. Õppekava on täies mahus täidetud,kui üliõpilane on läbinud õppekavas ette nähtud õppeained ja praktika, sh sooritanud lõpueksami (d) või kaitsnud lõputöö, ning kogunud õppekavas ette nähtud hulgal ainepunkte.
90. Üliõpilane või ekstern või immatrikuleerimist taotlev isik võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist vastuvõtutingimustele vastavuse kindlaksmääramisel ja õppekava täitmisel vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale.
91. Õpiväljundite hindamise skaalad on eristav hindamine ehk eksam ja mitteeristav hindamine ehk arvestus. Lõputöö hindamisel (v.a doktoritöö) rakendatakse eristavat hindamist.
92. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ja negatiivsed tulemused on hinded F ning „mittearvestatud”.
93. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
93.1. hinne A ehk „ suurepärane “ –silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
93.2. hinne B ehk „väga hea“ –õpiväljundite saavutamine väga heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
93.3. hinne C ehk „hea“ –õpiväljundite saavutamine heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
93.4. hinne D ehk „rahuldav“ –õpiväljundite saavutamine piisaval tasemel, mida
iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
93.5. hinne E ehk „kasin“ –olulisemate õpiväljundite saavutamine minimaalselt lubataval tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisil, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
93.6. hinne F ehk „puudulik“ – õppija on omandanud teadmised ja oskused
miinimumtasemest madalamal tasemel.
94. Üliõpilase õpivälju
ndite mitteeristaval hindamisel võib õppeaine lugeda läbituks, kui on
täidetud kõik ainekavas selle õppeaine läbimiseks seatud tingimused. Hindamine toimub järgmiselt:
94.1. hinne „arvestatud“ –üliõpilane on omandanud teadmised, oskused ja pädevused ainekavas ettenähtud mahus;
94.2. hinne „mittearvestatud“ –üliõpilane ei ole omandanud teadmisi, oskusi ja pädevusi ainekavas ettenähtud mahus.
95. Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, eksamile mõjuva põhjuseta „mitteilmunud“ = 0.
96. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.
97. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral ühel korduseksamil (rühmaeksami puhul õppejõu poolt rühmale määratud korduseksami ajal). Arsti-, hambaarsti-ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral kahel korduseksamil.
98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.
99. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks , tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust.
100. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab õppejõud rühmale ühe eksamiaja.
101. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. VÕTA-ga arvestatud õppeaine eksamit ei saa uuesti sooritada.
102. Eksami negatiivsele tulemusele sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti.
105. Üliõpilasel on õigus
105.1. kasutada ainult eksamineerija(te) lubatud abivahendeid ja -materjale;
105.2. tutvuda oma kirjaliku eksamitööga seitsme päeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates;
105.3. vaidlustada eksamitulemus käesoleva eeskirja punktides 207–214 sätestatud tingimustel ja korras;
105.4. esitada dekaanile põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon . Dekaanil on kohustus moodustada üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines neljandaks eksamikorraks kolmeliikmeline eksamikomisjon. Arsti-, hambaarsti-ja 11(24)proviisoriõppes on dekaanil kohustus moodustada nimetatud eksamikomisjon üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines kolmandaks eksamikorraks
106. Üliõpilase eksamile lubamiseks on eksamineerijal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist . Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilane eksamilt punktides 203.1–203.5 nimetatud juhtudel.
107. Eksamitulemused märgib õppejõud eksamiprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.
108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksam, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani või instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist.
109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.
110. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”.
111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
112. indamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast tööpäevast alates nelja tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas kuni 50 isikut, seitsme tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas 51–80 isikut, ning 11 tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas üle 80 isiku. Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks.
113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti-ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4.
114. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele oma õppekava õppe-ja teadustöös. Atesteerimisel hinnatakse doktorandi individuaalplaani täitmist.
133. Kui rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-või magistriõppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse instituudi juhataja ettepanekul dekaani korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Kui üliõpilase juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepinguga, tuleb määrata ülikooli töötajate seast kaasjuhendaja.
134. Lõputöö nõuded, kaitsmiskomisjoni koosseisu moodustamise korra ja kaitsmise korra kehtestab teaduskonna või kolledži nõukogu. Kaitsmise kuupäevad ja lõputööde kaitsmise komisjoni(de) koosseisu kinnitab dekaan. Doktoritööle esitatavad nõuded ja doktoritööde kaitsmise kord on sätestatud teaduskraadide põhimääruses.
135. Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi ülejäänud õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Lõputöö esitatakse kaitsmiskomisjonile hiljemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva nõuetekohaselt vormistatuna elektroonselt (teaduskonna nõukogu otsusel ka paberil) koos juhendaja nõusolekuga kaitsmisele lubamise kohta. Lõputöö kaitsja võib 14(24)komisjonile esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust. Teaduskonna või kolledži nõukogu sätestatud korras määratakse lõputööle retsensent . Retsensent esitab hiljemalt kaitsmise alguses komisjonile ja lõputöö kaitsjale kirjaliku retsensiooni. Lõputöö säilitatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks rektori kehtestatud korras.
136. Lõputööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Isikuandmete, riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib dekaan kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad üliõpilase juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda.
137. Lõputöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon. Komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.
138. Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisele kohalduvad eksamile mitteilmumise sätted (vt p 108).
139. Lõputöö kaitsmisel negatiivsele hindele on võimalik üks korduskaitsmine teaduskonna või kolledži nõukogu kehtestatud korras. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uuel teemal töö kirjutamist.
140. Üliõpilane loetakse õpingud lõpetanuks ja arvatakse üliõpilaste nimekirjast välja (eksmatrikuleeritakse), kui ta on õppekava täies mahus täitnud.
142. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement ).
147. Diplom kiitusega (cum laude ) antakse üliõpilasele,
147.1. kes läbis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe või magistriõppekava täies mahus ning
147.2. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A ning
147.3. kelle keskmine hinne, mis on kaalutud õppeainete mahtudega, on 4,60 või kõrgem.
Arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid .
149. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine.
156. eimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja õppeprorektori korraldusega rektorile esitatud isikliku avalduse alusel, millel on dekaani kirjalik nõusolek. Reimmatrikuleerida saab isikut punktides 31–36 sätestatud korras juhul, kui õppekaval on tekkinud vaba õppekoht.
162. Ülikool teavitab õppeinfosüsteemi kaudu üliõpilast teda puudutavatest korraldustest (eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus, õppeaja pikendamine jms). Korraldused ja teated õppetöö kohta saadetakse üliõpilase õppeinfosüsteemi elektronteadete postkasti, millega ülikool loeb teate edastatuks.
164. Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna või kolledži ja õppeosakonna üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate poole, et saada informatsiooni ning nõu ülikoolis õppimisega seotud probleemide lahendamiseks.
167. Üliõpilasel on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi õigus taotleda õppetoetusi seadusega ja senati kehtestatud tingimustel ja korras.
175. Üliõpilasel on võimalik õppida Eesti avalikes ülikoolides külalisüliõpilasena tasuta (aluseks Eesti ülikoolide rektorite 17.septembri 1995.a protokoll "Õppimine külalisüliõpilasena"). Teistes kõrgkoolides õppimine on reguleeritud õppeasutuste vahel sõlmitud koostöölepingutes.
176. Üliõpilane, kes soovib õppida mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab programmijuhile kinnitamiseks õppeplaani, kus on kirjas teises kõrgkoolis läbitavad õppeained ja need üliõpilase õppekavas ette nähtud õppeained, mille asendamist üliõpilane taotleb. VÕTA komisjon kinnitab õppeplaani neljateistkümne päeva jooksul alates esitamisest. Üliõpilane esitab dekaanile teises kõrgkoolis õppijaks arvamiseks avalduse, märkides sellele VÕTA komisjonis kinnitatud õppeained, mida ta teises kõrgkoolis läbib.
177. Avalduse alusel, millele on lisatud vastuvõtva kõrgkooli nõusolek, arvatakse üliõpilane dekaani korraldusega kuni üheks õppeaastaks vastavas kõrgkoolis õppijaks.
179. Teises kõrgkoolis õpitud aja arvel üliõpilase nominaalne õppeaeg ei pikene. Õppeaja lõppedes esitab üliõpilane dekaanile tõendi või hindamislehe sooritatud eksamite tulemustega. VÕTA komisjoni poolt kinnitatud õppeplaanile märgitakse teises kõrgkoolis sooritatud õpitulemused, mida ülikool arvestab õppekava täitmisel õppeplaanis kokku lepitud ulatuses.
189. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe-ja teadustöö kohustusest. Üliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes nominaalse õppeaja jooksul alates esimese õppeaasta teisest semestrist kuni üheks aastaks.
190. Üliõpilasel on õigus saada lisaks igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat arstitõendi alusel.
191. Üliõpilasel on õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel kaitseväe vastava kutse alusel.
192. Üliõpilasel on õigus saada lisaks akadeemilist puhkust seoses lapse
hooldamisega. Naisüliõpilasel on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust arstitõendi alusel alates seitsmendast raseduskuust kuni määratud sünnitustähtajast kuu aja möödumiseni. Pärast lapse sündi saavad vanemad taotleda akdeemilist puhkust lapse sünnitunnistuse koopia alusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .
195. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega. Üliõpilase nominaalse õppeaja arvestamine peatub üliõpilase jaoks tema akadeemilise puhkuse ajaks.
196. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka.
197. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui akadeemilist puhkust on antud punktide 191 või 192 alusel. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, v.a punktide 191 ja 192 alusel akadee milisele puhkusele siirduvate üliõpilaste puhul, kes peavad registreeringute tühistamiseks esitama avalduse samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.
198. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmise aasta üliõpilaseks ega hinnata õppekava järgi täitmisele kuuluvat õppe mahtu.
203. Akadeemiline petturlus on
203.1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud kasutada;
203.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste vahel, kelle õpiväljundeid hinnatakse;
203.3. teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine;
203.4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
203.5. iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.
205. Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse või vääritult käitunud, on dekaanil kohustus
205.1. teha üliõpilasele noomitus või
205.2. teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.