Kooli ajalugu ja tänapäev (2)

Kooli ajalugu ja tänapäev
Pedagoogika ajalugu
Pedagoogika ajalugu uurib:
 Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut
 Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel
Pedagoogika ajaloo allikad:
1. Maailmapedagoogika klassika
J.A. KOMENSKY ( Comenius ) ( 1592 -1670)
“ Didactica Magna” (Suur didaktika)
J.J. ROUSSEAU ( 1712 -1778) “ Emile e. kasvatusest ”
J.H. PESTALOZZI ( 1746 -1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad)
J. DEWEY ( 1859 -1952)  Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing)
“Democracy and Education”
R. STEINER (1861—1925) waldorfkoolide rajaja  1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis
 Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli
 “Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast” “Kasvatuskunst”
M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma.
2. Eesti pedagoogika klassika
Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933
Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985
Hilda Taba ( 1902 -1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10
Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001
3. Pedagoogiline perioodika
 Kasvatus  Eesti Kool  Haridus  Õpetajate Leht
 History of Education  Studien zur Geschichte der Pädagogik
4. Haridusseadusandlus
5. Õpikud, õppevahendid, programmid
6. Kunst , kultuuriloolised materjalid - muuseumid , kirjandus jms.
Rahvapedagoogika:
 Harjutamine teeb meistriks  Vääna vitsa , kui vits väändib  Hirmuta kasvab, auta elab
 Mida armsam laps, seda valusam vits  Töö kiidab tegijat  Virk käsi leiab igal pool leiba
Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO – sissepühitsemine)
Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus
Initsiatsiooni ettevalmistav etapp
 Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale  Valmistati ette tööeluks  Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist  Kasin toit, karastamine  Vastupidavus- ja julguseproovid
Küpsuskatse
 Kehadele tätoveeriti või maaliti sümboolseid kujundeid
 Demonstreeriti kõike ettevalmistava etapi vältel õpitut
 Lõppes piduliku, täiskasvanuks tunnistamise kombetalitusega
Initsiatsioon = sooline identifikatsioon. Noor inimene pidi ennast tundma tollest hetkest mehe või naisena . Initiation with ants
Initsiatsiooni uurijad
 Margaret Mead (1901- 1978) Male and Female , 1963 Kultura i mir detstva, 1988
 Igor Kon Interdistsiplinaarne seksuoloogia, 1987 Rebjonok i obshestvo, 1988
Kool: Schole (kreeka keeles) – jõudeolek, vaba aja veetmise paik
Kool
 Schule  school  koulu  шкoлa  skola  skole  l’ ecole  scuola  escuela
 mokykla  skòli  szkola  škola  escola
Kool kui ühiskondlik institutsioon. Kooli kaudu antakse edasi ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid, käitumismalle, traditsioone e. kõike seda, mis tuleneb ühe või teise maa kultuurikontekstist. Kool kui pedagoogiline institutsioon. Koolil on täita spetsiifiline kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused
ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada.
Esimesed koolid
Loodi Vana-Idamaade ( Mesopotaamia , Egiptus ) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust.
KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA ( ATEENA , SPARTA ) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma.
MAAILM – kui makrokosmos, mis on loodud harmoonia ja ilu seaduspärasuste järgi
INIMENE - kui mikrokosmos , kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine
HARIDUSE EESMÄRK – täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine
ATEENA
 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus
 Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon – ilu, agathon – headus )
 Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele
 Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga
 Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine
KOOLISÜSTEEM VANA-KREEKAS JA –ROOMAS
18-20 EFEEBITEENISTUS
16-19 RETOORIKAKOOL
18-20 EFEEBI - TEENISTUS
16-18 GÜMNASION
12-16 GRAMMATIKAKOOL
7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED
7-16 MUUSADE KOOL/ PALESTRA
7-12 ELEMENTAARKOOL
1-7 KODUNE KASVATUS
SPARTA ATEENA ROOMA : Muusade kool
 LUGEMINE, KIRJUTAMINE – õpetas kirjatark e. grammatist
 MUUSIKAÕPINGUD – õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma
 VÕIMLEMINE PALESTRAS – õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist, ujumist, kreeka viievõistlust.
Muusade kool. Tüdrukute õpetamine.
Gümnasion:  Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia .
 Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid
Sparta kasvatus:  Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile.  Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test – eugenes – kr.k. puhtatõuline).
 Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne).
HARIDUSSÜSTEEM
Keskaeg – Rooma impeeriumi langusest (5 saj.) kuni renessansikultuuri tekkimiseni (14-15 saj.)
KESKAEGNE kultuuriparadigma TOETUB HIERARHIA IDEELE, MIS SAAB ALUSEKS VÄGA
RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS.
Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab:
MAAILM– Jumala poolt loodud
INIMESE kõrgeim eesmärk – jumaliku harmoonia tunnetamine
HARIDUSE SISU – teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi “seitsme vaba kunsti”
SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales
TRIVIUM : Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine)
QUADRIVIUM : Aritmeetika. Geomeetria . Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia ( ajaarvamine ). Muusika .
Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid
Rüütlikasvatus. 7-14 paažid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine , oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj.
Talurahva/linnakehvistu kasvatus.
- Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul
- Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides.
Vaimulike kasvatus
Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed
Õpetajad: mungad , preestrid
Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika
Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund
tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine.
Kokkuvõte keskajast
Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest . Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad
teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus
KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS
Keskaeg : UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust
Studium Generale
Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus
Erialased õpingud kolmes teaduskonnas
Iseloomulik keskaegsele ülikoolile:
Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra ). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi ( magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks.
BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158
Asutati üliõpilaste algatusel .
PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame’i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis
resideeruvale piiskopile)
CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King 's College Chapel . Cambridge Ülikooli, King’s College üliõpilase päevakava 15. sajandil
4.45 – äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 – loengud 9.00 – dispuudid üliõpilaste vahel
11.00 – eine 12.00 – individuaalne õppimine 18.00 – eine 20.00 – õhtupalvus ja öörahu
Uusaja hariduse lähtekohti
REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest , mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine.
(Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile
(Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju
REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel.
Martin Luther (1483-1546)
1483 - sünd. Eislebenis 1505 - mungana Erfurtis 1512 – teoloogiadoktor Wittenbergis
1517 - 95 teesi 1534 - saksa k. piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis
Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas
SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit . Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 – Uus Testament 1534 – kogu Piibel
Muud piiblitõlked: 1466 – saksa keelde 1477 – prantsuse keelde 1525 – inglise keelde 1541 – rootsi keelde 1548 – soome keelde 1739 – eesti keelde
Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses
Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon
1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus , mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses
2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused.
Kogu koolikirjanduse moderniseerimine. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses
3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele.
4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist.
Reformatsiooniaegne koolisüsteem
Koolitüüp. Õppetöö sisu.
RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul
LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste
GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste
ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas
Vastureformatsioon pedagoogikas
Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu ) loodud 1534
Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine
Jesuiitide kool
I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA
GRAMMATICA I-III klass
HUMANITAS IV klass
RHETORICA V klass
Jesuiitide kool
II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika
III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/
I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames)
TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA
II klass TEOLOOGIASTUUDIUM
Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev
Lapsepõlve käsitlused
I etapp: Laps kui väike täiskasvanu
II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.)
III etapp: Lapsekeskne lähenemine (al. Ellen Key “Lapse sajand” , ilm. 1900)
Terminitest:
• Lapsekeskne /progressiivne kasvatus – Child centered education. Progressive/ radical education
• Õpetajakeskne /traditsiooniline kasvatus – Teacher centered education. Traditional education
Lapsekeskse kasvatuse baasiks on
• isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi. Lapse ainukordsed vajadused ja huvid on pedagoogile alati ühevõrra tähtsad. (Hytönen, 1999).
Eestis: Johannes Käis - pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht
Lapsekeskse kasvatuse juured:
Jean Jacques Rousseau (1712-1778) “Man is born free but everywhere is in chains”
Genfis Lapsekeskse kasvatuse põhimõtted esitas Rousseau teoses Emile ehk Kasvatusest (1762)
• lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära
• lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem
• õpetuse loomulikkus
Rousseau panus
• Kiriku poolt rõhutatud patususe idee asemel astub Rousseau välja mõttega, et inimene on loomupäraselt HEA
• Valitsevate klasside kriitika. Noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi
• Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta
Lapsekeske pedagoogika põhimõtteid kaasajal:
• Esteetiliselt ja intellektuaalselt stimuleeriv õpikeskkond
• Õppeainete piire ületavad teemad ja projektid
• Õpperühmade moodustamisel püütakse mitte lähtuda õppeedukusest ja biol. vanusest
• Rõhutatakse lapse enda aktiivsust, kasutatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd
• Püütakse tagada valikuvõimalused
• Saavutusi hinnatakse sõnaliselt
Lapsekeskse pedagoogika kaasaegseid rakendusi
(1) Progressiivne pedagoogika
(2) Vabakasvatus (Summerhill)
(3) Inglise mitteformaalne kool
(4) Montessori pedagoogika
(5) Waldorfpedagoogika
Progressiivne pedagoogika
• tekkis USA-s 1900. aasta paiku ja tema eesmärgiks oli vana kooli asemele luua uus, endisest vabam ja õpilasekesksem kool
• Uuest koolist räägiti kui: vabast koolist, töökoolist, aktiivsest koolist, elule orienteeritud koolist
JOHN DEWEY (1859-1952)
• õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused
• õppimine läbi tegevuse (learning by doing)
• õppimine kui kollektiivne protsess
• õpetaja uus roll. “Õpetaja kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja ”.
Ameerika progressiivne kool
• Üksikud projektid: Dalton plan 1916 (Massaschusetts); Winnetka plan 1919 (Illinois)
• Kõrgaeg 1920-30-tel, mil paljude kuulsate ülikoolide juurde loodi nn. laborkoolid
• 1930-1960 rakendasid progressiivset pedagoogikat peamiselt erakoolid
• Alates 1960/70 tavapedagoogika elemendid põimunud progressiivsega
Vabakasvatus (Summerhilli kool)
• Vabakasvatuse all peetakse silmas sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi
• Peamine esindaja: A.S.Neill (1883-1973), kes avas Summerhilli kooli Suffolkis Suurbritannias 1921
Mõtteid, millest sündis Summerhill:
• idee sobitada kool lapsele, mitte vastupidi • laps on oma hea, taibukas ja õpihimuline • VABADUS
• elu eesmärgiks on LEIDA ÕNN või rahulolu läbi endale huvitava tegevuse ja haridus on vaid sellele ettevalmistav etapp
Kesksed põhimõtted Summerhilli (1921) koolis:
1) Õpilaste vabadus “ Iga indiviid on vaba tegema, mida ta tahab, kui ta ei riku teiste vabadust”
2) Õpetamisprotsessi väheolulisus (“õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu”)
3) Kollektiivne juhtimine
Summerhill’i kool – milline see on?
Kool sobitub lapsele!
• õppetunnid on vabatahtlikud • tunniplaan on ainult õpetajatele • mänguks, käsitööks ja hobideks on
võimalus kogu aeg • nädalarütm (teater, muusika, kino jne.)
Kuidas toimib vanim lastedemokraatia?
• üldkoosolek • koostab/muudab seadusi, määrab trahve, arutab ettepanekuid jne. • igaühel üks hääl
• kõik hääled on VÕRDSED • komiteed • spordi-, tantsu-, teatri-, sotsiaal-, juurdlus - jne.
• ohvitserid • uneohvitserid, linnaohvitserid, majavanemad
Summerhill täna
• Asukoht Leiston, Suffolk, Suurbritannia • Õpilased 70- 90 (vanuses 5-17 a.)
• Õpetajad 10 õpetajat, 5 muud töötajat • Ained bioloogia , keemia, füüsika, matemaatika , ajalugu, geograafia, IT, kunst , sport , muusika ja muusikatehnoloogia, keeled (inglise, saksa, prantsuse,
hispaania , jaapani, hiina), draama , fotograafia , puutöö
Mida selline kool annab? • tolerantsuse • enesekindluse • loovuse • individuaalsuse • huumorimeele
• endast lugupidamise • terve mõistuse • õiglustunde • kaastunde • enese motiveerimisoskuse
Inglise mitteformaalne kool
(Plowden Report , 1967) 1960-70-tel põhikooli tasemel:
• rõhutati iga õpilase ainulaadsust • aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine
• loobuti tasemerühmadest • jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust
Montessori pedagoogika - “Aita mind, et võiksin seda ise teha”
Montessori pedagoogika põhimõtted: • Õppimist ja arenemist
• Kasvatuse kõige olulisema perioodi – eelkooliea väärtustamine
Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile
• Tundlikkusperioodide tundmaõppimine
Waldorfpedagoogika
• Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe • Õppimine tegevuse kaudu
• Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia)
Rudolf Steiner (1861—1925)
• Tsükliõpe • Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused • Kollegiaalne juhtimine
• Waldorfkoolid - kunstiline aspekt kasvatuses
•Lapsekeskse kasvatuse eelised ja ohud ?
Mõelgem sellele: kool kui erinevate meetodite sümbioos – kas ka tavakoolis, kas ka mulle ?
Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad. Rahvusvahelised võrdlusuuringud
Võrdlev koolikorraldus uurib:
Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis
Võrdleva koolikorralduse allikad:
(1) Rahvuslikud koolisüsteemid
Ülevaade Euroopa haridussüsteemidest: Eurydice http://www.eurydice.org
Ülevaade maailma riikide haridussüsteemidest:
UNESCO http://www.unesco.org . OECD http://www.oecd.org/els/education
(2) Võrdlevad ülevaateuuringud
Education at a Glance – OECD Indicators. UNESCO World education report
(3) Rahvusvahelised õpilaste saavutus-uuringud
PISA http://www.pisa.oecd.org TIMSS http://timss.bc.edu PIRLS http://www.iea.nl/pirls2001.html
Survey Lang http://www.surveylang.org/ IEA studies (International Association for the
Evaluation of Educational Achievement http://www.iea.nl/
ISCED – Rahvusvaheline hariduse klassifitseerimise standard
(International Standard Classification of Education)
ISCED 0 - pre- primary - koolieelne haridus
ISCED 1 - primary - algharidus
ISCED 2 - lower secondary general/vocational -
keskhariduse noorem aste
ISCED 3 - upper secondary – keskhariduse vanem aste
ISCED 4 - post-secondary non-tertiary - kutseharidus
ISCED 5A – tertiary* – ülikooliharidus
ISCED 5B - tertiary – kutsekõrgharidus
ISCED 6 - tertiary – ülikooliharidus doktoriõppe tasandil
* kolmanda taseme haridus
Koolieelne haridus Euroopas
Keskmine vanus koolieelsesse lasteasutusse saabumisel 3/4
Paljudes riikides ei kuulu formaalhariduse struktuuri, koolieelset haridust ei reguleeri ega
korralda haridusministeerium (Taani, Saksamaa, Austria, Soome, Norra).
Reas riikides vabatahtlikud ( Iirimaa , Holland ) või kohustuslikud (Ungari, Luksemburg ) kooliks
Ettevalmistusprogrammid
ISCED 1-2 Kohustuslik (compulsory) haridus
Kohustusliku kooliea algus:
4-5 aastaselt: IE, MT, NL, UK, LV
6-aastaselt: BE, CZ, DE, FR, IT, LT, HU, IS, NO
7-aastaselt: DK, EE, FI, SE
Kohustusliku kooliea lõpp keskmiselt 15/16 ja see kestab:
9-10 aastat: enamikes riikides
11 aastat: LV, LU, MT, UK (va Põhja-Iirimaa)
12 aastat: NL, UK (Põhja-Iirimaa)
13 aastat: HU
ISCED 3 Keskharidus (upper secondary)
Üldhariduslikud programmid, kus pearõhk akadeemilisel õpetusel – ettevalmistus edasiõppimiseks kutse- või kõrghariduses. Kutseõpetusliku suunaga programmid, kus põhirõhk on kutsealasel ettevalmistusel (sh Eesti kutsekeskkoolid). Integreeritud keskkool, kus on esindatud mõlemad
programmid (SE)
ISCED 4 Kutseõpetus keskkooli baasil (post-secondary education)
Annab kutsealase väljaõppe. Õppeaeg varieerub 6 k. - 2 a. Võimaldab juurdepääsu tööturule kui ka
edasiõppimise rakenduslikus kõrgkoolis või ülikoolis
ISCED 5B Kutsekõrgharidus (tertiary education)
Kutseõpetusliku suunaga kõrgkoolid. Tugev side tööstusega praktikabaaside näol. Levinud kaugõppe vorm
ISCED 5A-6 Ülikooliharidus (tertiary education)
Akadeemilise suunitlusega. Annab nii kõrgete kutseoskuste kui uurimistööalase ettevalmistuse
Vastavalt Bologna protsessile liigutakse Euroopas ülikoolihariduse harmoniseerimise suunas.
Õpe ülikoolides 3-astmeline:
Bakalaureus (Bachelor’s degree ) Magister (Master’s degree) Doktor (PhD)
Rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud
Rahvusvaheliste saavutusuuringute läbiviijad:
IEA (International Association for the Evaluation of Educational Achievement) http://www.iea.nl/ viib läbi teste TIMSS, PIRLS jt. OECD viib läbi testi PISA (the Programme for International Student Assessment ) http://www.pisa.oecd.org/
Mis on TIMSS? TIMSS ( Trends in International Mathematics and Science Study)
Eesmärk on uurida õpilaste teadmisi ja oskusi matemaatikas ning loodusainetes
4-ndates ja 8-ndates klassides
Uuring korraldatakse 4- aastaste vahedega: 1995, 1999, 2003, 2007, 2011 jne.
Hõlmab ka õpetajate küsitlust ning õpikute ja õppekava analüüsi. Eesti 8-ndate klasside õpilased osalesid uuringus 2003. aastal.
Mis on PISA? PISA on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline
saavutusuuring, mis mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja teadmiste rakendusoskust kohustusliku hariduse lõpul. Hindab kirjaoskust kolmes valdkonnas iga kolme aasta järel (2000.a. - lugemisoskus, 2003.a. - matemaatiline kirjaoskus , 2006.a. loodusteaduslik kirjaoskus, 2009.a. funktsionaalne kirjasokus).
Osalemine PISA-s
2000. aastal osales 43 riiki
2003. aastal osales 41 riiki
2006. aastal osales 57 riiki
2009. aastal osales 67 riiki
Eesti õpilased PISA-s osalesid esmakordselt 2006. aastal. Uuringusse oli kaasatud juhuvaliku teel ligi 5000 15-aastast Eesti õpilast 170-st koolist. Test oli rangelt vanusepõhine ja puudutas peamiselt
1990.a. sündinud õpilasi. Valimis oli nii väikesi maakoole, suuri linnakoole kui kutsekoole. Samuti
osalesid testis venekeelsete koolide õpilased. Tulemused avaldati 2007. aastal.
PISA tulemused: Õpilaste sooritusi hinnatakse PISA-s: keskmiste tulemuste järgi saavutustasemete järgi. PISA loodusteaduslik kirjaoskus 2006.
OECD Saavutustase 6
Õpilane oskab identifitseerida, selgitada ja kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi erinevates
elusituatsioonides
Allpool 1.taset - Õpilasel puuduvad loodusteaduslikud baasteadmised. Loodusteaduste alased
teadmised piiratud, õpilane oskab neid kasutada ainult üksikutes väga tuttavates olukordades.
Mida õppisime PISA-st?
Müüt nr 1 “Eesti poisid on tüdrukutest oluliselt vähemvõimekad”, olulised erinevused
vähemalt vaadatuna õpitulemuste aspektist . Puuduvad statistiliselt olulised erinevused tütarlaste ja poiste teadmistes ning oskustes, v.a funktsionaalses lugemises.
Müüt nr 2: Koolide tulemuslikkuses on suured erinevused
PISA näitab , et: - koolide vahel puuduvad suured erinevused erinevused, “ eliitkool ” garanteerib
edu õppimises, nõrk kodu mõjutab oluliselt õpitulemusi
- õpilane saavutab edu igasuguses koolis - õpilase sotsiaalne taust mõjutab tema tulemusi väga vähe
Müüt nr 3: Riiklik õppekava, kinnitatud õpikud, ühtne rahastamismudel tagab sarnased
tulemused, sõltumata kooli õppekeelest
PISA näitas, et Vene õppekeelega õpilaste tulemused olid oluliselt nõrgemad eesti õppekeelega
koolide tulemustest. Eriti tugev erisus funktsionaalses lugemises ja matemaatikas.
PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad:
Euroopa riikidest on stabiilselt heade tulemustega: Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi. Need on
riigid, kus peetakse oluliseks: Võrdseid võimalusi. Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd. Väärtustatakse õpetaja professiooni
TENDENTSID KAASAEGSE KOOLIKORRALDUSE ARENGUS
1. Egalitarism – võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu
Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis
Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus
Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine
Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon
Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on
maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt.
Mõelgem sellele:
Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne?
Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada?
2. Hariduse avatus ja paindlikkus - Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja –astmest on vaba tee järgmisesse. Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa.
Mõelgem sellele: Kas Eesti haridus on paindlik? Millised tupikteed on Eesti hariduses?
3. Hariduse detsentraliseeritus - Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne
Mõelgem sellele: Mis on detsentraliseerituse plussid ja miinused? Kas Eesti haridus on detsentraliseeritud?
4. Multikultuurilisus - Keel, rahvus, kultuur, rass, vanus, seksuaalne orientatsioon hariduslikud erivajadused , sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sotsiaalne positsioon, elukoht (maapiirkond või linn) EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
Mõelgem sellele: Millised nimetatutest on kõige teravamad probleemid Eesti hariduses? Millised müüdid on seoses multikultuurilisusega Eesti hariduses ja kuidas neid murda?
Kokkuvõte:
Võrdlev koolikorraldus on valdkond , mille eesmärgiks on analüüsida teiste maade
hariduskorraldust, -tulemusi, positiivseid ja negatiivseid tendentse ning nendest õppida. Globaalsete haridussuundumustena on täheldatavad neli trendi (egalitaarsus, hariduse paindlikkus, detsentraliseeritus, multikultuurilisus).
Videofilm “Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil”
Saksamaa koolisüsteemi isaloomustab varane diferentseerimine e. õpilaste selekteerimine võimetekohasesse koolitüüpi: Gümnaasium, reaalkool ja põhikool (Hauptschule – immigrantidele ja madala sots-maj. staatusega õpilastele). Probleemide leevendamiseks: kogupäevakooli liikumine (Ganztagsschule), suurem osakaal individuaalsel- ja rühmatööl.
Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil
Peamised märksõnad:
Kogupäevaõpe
Individuaalne lähenemine igale lapsele
Õppeainete integratsioon
Heterogeensus /õpilaste
Mittediferentseerimine
Õpetaja kvaliteet on kõige olulisem koolisisene faktor, mis mõjutab õpitulemusi!