Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus (0)

Laste tervis, lastekaitse , terviseedendus  
Tervis: 
  On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele 
võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. 
  Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike 
eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 
Rahvastiku statistika 2014 
Oodatav eluiga sünnihetkel 
Mehed: 72,32 aastat 
Naised 81,54 aastat 
Elussünnid 
13 572 
Enneaegsed  lapsed 
872 
Surmad  
15 467 
Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 
243,7 
kohta 
Kaasasündinud väärarendid, 
45,3  
deformatsioonid 1000 elussünni kohta 
Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 
255 950 
Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 
186 058 
Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 
41 696 
tulenevalt vanuses 0-14 aastat 
Vigastuste esmasjuhud puhke-ja 
21 776 
vabaajategevustest tulenevalt vanuses 
0-14 aastat 
Ennetatavad surmad alkoholist 
410 
 
Terviseedenduse eesmärgid: 
  Parem tervis. 
  Selle saavutamise vahendid, mida  saavutatakse  inimeste enda kasvava 
kontrolliga  oma tervise üle. 
  Kui räägime tervislikust toitumisest, peab lai valik tervislikke toiduaineid 
olema kättesaadavad mõistlike hindadega. 
 
Mida tähendab tervisekasvaus? 
Tervisekasvatustöö on, kui: 
  Juhendame haiget, kuidas võtta  rohtu  
  Nõustame ema imiku toitmise osas 
  Näitame suhkruhaigele enesesüstimist 
  Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust 
  Selgitame imikute vanematele vaktsineerimise poolt ja vastu argumente 
  Kuulame ära lesestunud mehe jutu tema naise kohta 
  Hoiatame alkohoolikut alkoholi ohtude eest 
  Vastame rasedate küsimustele laste sünni kohta 
  Õpetame klassile tavalisi harjutusi vormisolekuks 
Tegelikult: 
  Juhendame 
  Nõustame 
  Selgitame 
  Vestluse juhtimine 
  Kliendi  abistamine  
Ottawa konverents  1986. a. 
Terviseedendus ehk uus üldine tervis: 
on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma 
tervist parandada. 
Seega nii indiviid kui rühm peavad realiseerima oma püüdlused selleks, et 
rahuldada oma vajadusi ja toime tulla ümbritsevas keskkonnas. 
Lapse avastamine 
  Meditsiin on pööranud vähe tähelepanu laste kaitsmisele tulenevalt 
ükskõiksusest ning võimetusest mõista, mida noortel on pakkuda. 
  Igal päeval tehakse jõupingutusi hoidmaks veidi kauem elus jõuetuid, 
kokkuvarisemise äärel olevaid vanu kehasid, samas kui teised, kes hiljem 
võiksid olla kasulikud, surevad tuhandete kaupa, ilma et keegi vaevuks neid 
aitama  või isegi läbi vaatama. 
-  Šoti  arst, 1769  
Arvamused lastest 
Enne täiskasvanuks saamist läbivad lapsed mitu kvalitatiivselt erinevat 
arenguetappi: 
Laste erinevus täiskasvanutest on: 
  Täiskasvanud töötavad ja on kohusetundlikud, lapsed mängivad ja on 
vastutustundetud. 
  Täiskasvanud on  ratsionaalsed , lapsed aga  emotsionaalsed  ja irratsionaalsed. 
  Täiskasvanud mõtlevad  abstraktselt , lapsed konkreetselt. 
  Täiskasvanud on seksuaalsed, lapsed on seksuaalsed olendid 
Täiskasvanueani peavad lapsed viibima kohtades, millised aitavad neil saada 
täiskasvanuks – kodus, koolis, mängualadel jne. 
Laps – otsustaja 
  Lastel kujunevad põhilised kõlbelised ja vaimsed omadused välja varakult. 
  Alates 12. eluaastast suudavad nad teha keerulisi otsuseid. Sealt edasi on 
laste ja täiskasvanute otsustusvõime kvalitatiivne erinevus üsna väike. 
Imikute kõrge  suremus  
  Ebainimlikud kasvatustavad: laste mähkimine kookonina, kuuma rauaga 
põletamine  langetõve ennetamiseks, karastamise eesmärgil jääkülma vette 
kastmine . 
  Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja  järelvalve  küsimus. 
Laste tervise näitajad 
38 näitajat jaotatuna 4 rühma: 
  Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid 
  Lapse tervislik seisund ja heaolu 
  Tervise  determinandid , risk ja ennetavad tegurid 
  Laste tervise süsteem ja poliitika 
- M.Rigby, Keele  University  UK, 2004 
Lapse tervise  mõjurid  
  Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. 
  Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). 
  Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. 
  Elu- ja töötingimused. 
  Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. 
 
Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid 
Vanemapoolsed determinandid: 
Rinnapiimatoit, suitsetamine  kodus, vanemlik  hoolitsus . 
Lapse  elutsükli determinandid: 
Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. 
Teised tegurid: 
Ülekaalulisus /  rasvumine , lapsed institutsioonides, varane koolist  lahkumine , 
haridustase, õhusaaste . 
Laste tervist mõjutavad tegurid 
  Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid 
  Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne 
tervis) ja heaolu. 
  Tervise riskitegurid. 
  Laste tervise süsteem ja poliitika (tervishoiu korraldus, immuniseerimine, 
keskkonnahoid, koolikiusamine ). 
Mis on: 
  Tallinnas elanikke 429 899 (2014. a. seisuga), neist eestlasi 77,5% ja  soomlasi  
0,8%. 
  Sündide arv 2010. aastal 5371, 2014. aastal 4651. 
  Imikusuremuse näitaja langenud 3,3‰ (15,7). 
  Rinnapiimatoidul on 6. elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). 
  Vanemate teadlikkus laste arendamisest on  paranenud  (?). 
  Perearst- pereõde  abisüsteem on välja arendatud ( kaadri  puudus). 
  Digiretsepti kasutuselevõtt. 
  Meditsiinitehnika kiire areng. 
  Kaadri kvalifikatsiooni tõus. 
  Suurte nakkuspuhangute taandumine. 
Vigastused 
 
 
 
 
Kuidas edasi? 
   Lastevanemate  riikliku koolisüsteemi väljaarendamine. 
  Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. 
  Riikliku traumaregistri käivitamine. 
  Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks  tegelikku  maksumust, kalorsust ja 
kvaliteeti. 
Mis suurendab lootust 
  Rahvastiku tervise arengukava. 
  Uus  lastekaitseseadus . 
  Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev 
tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine.  
  Laste ja nende perede arvamuse  regulaarne  arvestamine otsuste tegemisel, 
sh vajadus monitoorida  seadusloome  uuenduste või puuduste mõju laste 
vaimsele tervisele. 
Kodusünnitus  
  Tõenäosus, et laps  sureb  sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on 
kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui  haiglas  sünnitades. 
  Analüüsiti 80 000 rasedust, sünnitust ja lapse sünnitusjärgset  seisundit  
Oregoni osariigis. 
  Kodusünnitusel on vastsündinutel suurem oht krampideks. 
  Kodusünnitusel suureneb võimalus, et laps vajab kiirelt hingamisaparaati ja 
ema vereülekannet. 
Samas: 
  Kodusünnitajatel on vähem rebendeid ja väiksem keisrilõikega sekkumise 
vajadus 
  2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%. 
Enneaegse sünni mõju 
Lapsele 
Perele 
Ühiskonnale 
  Kasvuhäire 
  Materjaalne, 
  Tervishoiu ja 

perekondlik ja 
sotsiaalsete 
  Vaimne  alaareng  
isiklik  stress , mis 
kulude 
  Tserebraalparalüüs 
on suurem 
suurenemine 
  Nägemis- ja 
puudega lapsega 
  Pere kui 
kuulmispuue  
või 
ühiskonna 
vähekindlustatud 
  Sotsiaal-
harmoonia ja 
peres 
emotsionaalse arengu 
stabiilsuse 
häire 
  Stress kestab läbi 
alustala nõrkus 
lapse kooliea 
   Tundeelu - ja 
käitumishäired  
  Puudub riiklik tugi 
enneaegse lapsega 
perele 
 
Perekeskse ravi mõju lapsele 
  Soodustab rinnapiimaga toitmist. 
  Parem kaaluiive. 
  Parem uni, vähem valuaistinguid. 
  Vähem haiglainfektsioone. 
  Lüheneb  haiglaravi  kestvus. 
  Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng. 
  Väheneb laste tundeelu- ja käitumishäirete osakaal. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Perekeskse ravi mõju perele 
Väheneb: 
  Vanemate stress ja äng 
  Ebaõnnestumis- ja süütunne   
   Depressioon  
Paraneb: 
  Perede psühhosotsiaalne  toimetulek  
  Perede (eriti  isade ) mõistvus ja lähedussuhe lastega 
Takistused perekesksele ravile  
Meditsiinipoolsed tegurid: 
  Pere tähtsuse  eiramine  
Sotsiaalsed tegurid: 
  Hoolt vajavad pere vanemad lapsed 
   Haigla  kauge  distants  kodust 
  Lühike emapuhkus 
  Isade töökohustused 
  Pere halb majanduslik toimetulek 
Esmane  tervisekasvatus  
  On suunatud tervetele inimestele ja selle  esmaseks  eesmärgiks on 
tervisehäirete ärahoidmine. 
  Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, 
soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid. 
  Ei  puuduta  ainult haiguste vältimist, vaid ka tervise ja koos sellega 
elukvaliteedi  parandamist. 
Teisane tervisekasvatus 
  Selgitada haigetele, millises seisundis nad on ja õpetada, mida ette võtta. 
  Hea tervise taastamine võib hõlmata patsiendi käitumise muutumist või ravi 
režiimiga nõustumist, võimalusi eneseabi ja enesehoolde õppimiseks. 
Kolmanda astme tervisekasvatus 
  Haigetele ja nende lähedastele peab õpetama, kuidas elada järelejäänud 
võimaluste piires täisväärtuslikku elu ning vältida mittevajalikke raskusi ja 
komplikatsioone. 
  Rehabilitatsiooniprogrammid sisaldavad märkimisväärsel hulgal kolmanda 
astme tervisekasvatust. 
Tervisekasvatuse 7 parameetrit 
1.  Tervis ja tervisekasvatus puudutab inimest  tervikuna  ja hõlmab füüsilisi, 
vaimseid, sotsiaalseid, emotsionaalseid, hingelisi ja ühiskondlikke  aspekte . 
2.  Tervisekasvatus kestab terve elu, aidates inimestel muutuda ja kohaneda 
kõigil eluetappidel. 
3.  Tervisekasvatus haarab igasuguse tervisliku  seisundiga  inimesi. 
4.  Tervisekasvatus on suunatud üksikisikutele, perekondadele, rühmadele ja 
kogu ühiskonnale. 
5.  Tervisekasvatuse hooleks on aidata inimesi, et nad aitaksid  iseennast  muutes 
tervisliku valiku kõige kergemaks valikuks. 
6.  Tervisekasvatus sisaldab formaalse ja mitteformaalse õpetamise erinevaid 
meetodeid . 
7.  Tervisekasvatus on seotud rea eesmärkidega – info andmine, hoiakute 
muutmine, käitumise muutmine, sotsiaalsed muutused. 
Tervise erinevad tahud lasteaias 
  Füüsiline tervis: seotud  kehaga , haiguse diagnoosi puudumisega. 
  Vaimne tervis: lapse positiivne eneseväärtustamine ja kindlustunne 
toimetulekuks. 
  Emotsionaalne tervis: võime väljendada oma tundeid, arendada suhteid 
teistega, tunda heasoovlikkust, kaastunnet  jne. 
  Sotsiaalne tervis: avaldub tundes ja teadmises, et last  toetavad  vanemad, 
sõbrad, et ta on kaasatud tegevustesse. 
Soodsate tingimuste loomine 
   Seadusandlus . 
  Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis, 
isiklik eeskuju. 
  Sisekeskkond. 
  Väliskeskkond. 
  Tervislik toit. 
  Tervishoiuteenus. 
  Võimalused erivajadustega lastele. 
  Päevakava ja reeglid. 
Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias 
  Tervisekasvatus kui osa alusharidusest. 
  Sotsiaalsete oskuste kujundamine. 
  Kehalise aktiivsuse edendamine, tutrvalisus. 
  Lapse areng läbi mängulise tegevuse. 
  Demokraatliku  mõtteviisi  kujundamine. 
UUS RAHVATERVIS  
 
 
Tervisekaitse 
Haiguste ennetamine 
Terviseedendus 
Terviseedendaja 3 olulist rolli: 
  Poliitika toetaja 
  Võimestaja  
  Tervist toetavate protsesside  vahendaja  
Tõenduspõhine rahvatervis 
Efektiivse programmi ja poliitika loomine, elluviimine ja hindamine teadusliku 
põhjendatuse prinsiipide kaudu. 
Tõenduspõhisus 
  Süstemaatiline andmete ja informatsiooni kasutamine 
   Planeerimine  ja ühiselt otsustamine 
  Protsessi ja tulemuste hindamine 
  Õpitu ja saavutatu levitamine 
Tõenduspõhisus terviseedenduses 
Informatsiooni kasutamine 
  Formaalsetest uuringutest – raportid, artiklid, ettekanded jne. 
  Süsteemsetest uuringutest – tervisevajaduste, tervist soodustavate ja 
haiguse põhjuste teadasaamiseks 
 
 
 
 
  Terviseedenduse tulemustest paikkonnas (õppida kogemustest) 
  Teaduslik kirjandus (süstemaatilised ülevaatused) 
  Rahvatervise jälgimise andmed 
  Programmi hindamine (evalvatsioon) 
  Kvalitatiivsed andmed:  
-  paikkonna liikmetelt 
-  teistelt huvigruppidelt  
  Meedia/ marketingi andmed 
  Info suust- suhu  levik 
  Isiklik kogemus 
 
Kolm tüüpi tõendusi rahvatervises 
  Teada on haiguse areng ja riskifaktorite ulatus. 
  Teada on  spetsiifiliste  sekkumisprogrammide suhteline mõju. 
  Teada on, kuidas ja millistes tingimustes on  interventsioon  ellu  viidud . 
Tegutsemisele suunatud krooniliste  haiguste strateegia Euroopas 
 
 Vähendada tervisekahju 
Tegevused nelja 
suunates tegevused 
 
käitumisviisi 
neljale peamisele 
mõjutamiseks: 
 haigusele: 
  Suitsetamine 
  Südamehaigused 
 
  Toitumine 
  Vähktõbi 
  Kehaline 
    Krooniline 
Tervishoiusüstee
aktiivsus 
kopsuhaigus  
 
mi rolli 
   alkohol  
  Diabeet 
muutmine 
 
terviseedenduses 
Nelja bioloogilise 
Pa  
randada 
riskifaktori  mõjutamine : 
sotsiaalmajanduslikku 
  Ülekaalulisus 
kes  
kkonda kontrollides nelja 
   Hüpertensioon   
sot  siaalset mõjurit: 
  Rasvade 
Neli integreeritud 
   Vaesus  
ainevahetushäired 
 
strateegilist lähenemist: 
   Haridus  
  Süsivesikute 

  Populatsiooni riski 
    Tööhõive  
ainevahetushäired 
vähenemine 
  Sotsiaalne ebavõrdsus 

 
  Individuaalse riski 
 
vähenemine 
Neli peamist täideviimise 
 
  Esmatasandi arstiabi  
strateegiat: 
võimestamine 
    Poliitika 
  Edasisaatmise 
  Võimsuste 
 
süsteemi toetamine 
suurendamine  
    Jälgimine (mõõtmine) 
  Levitamine 
Terviseedendaja peab teadma 
  Mida on vaja omada, et seista rahva tervise eest? 
-  Palju teadmisi 
-  Koostöö ja eluaegset õppimisvõimet 
  Kuidas veenda poliitikuid – vaja konkreetseid  numbreid  
  Peamine rahvatervises on teadus ja tõenduspõhisus, mida aga 
dokumenteeritakse üsna halvasti 
Rahvatervis on: 
  1/3 tõendust 
  1/3 poliitikat 
  1/3 diplomaatiat 
 
Oluline on küsimus KUIDAS? –  poliitik  peab asjade vahel sidet nägema. 
Läbi kukutakse mitte tõenduse puudumise tõttu, vaid huvigruppide vajaduste 
mittemõistmise tõttu – see tähendab VÕIMETUS ühenduda süsteemiga ja teha 
koostööd. 
Valdkonnad, mis mõjutavad tõenduspõhise otsuse tegemist: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pari
 
m kätte  
saadav   
 
 
 
 
 
 
 
 
 tea
 
duslik tõe ndus   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
  OTS USTE   
 
 
 
 
 
Populatsiooni 
Keskkondlik ja 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
tunnused, 
TEGEMINE 
organisatsiooniline 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
vajadused, 
 
 
 
 
 
 
 
 
 konte kst 
 
 
väärtused ja 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
eelistused 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ressursid , k.a. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
praktikute 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ekspertiis 
Kriisi ajal 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ressursside 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
kasutamine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
väheneb 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Teaduspõhine  lähenemine  preventsioonile rahvatervises 
Milline on 
Mis on 
Milline on 
Kuidas te seda  Kas see 
probleem? 
põhjused? 
lahendus? 
teete? 
toimib? 
 
 
 
 
 
Rahva tervise  Uuringud 
Vahele-
Programmi 
Protsessi/ 
järelvalve 
sekkumine, 
planeerimine 
tulemuste 
poliitika 
hindamine 
muutused, 
ülevaated 
tõendustest 
 
Mida on vaja terviseedenduse (rahvatervise) arengu saavutamiseks? 
   Läbiviia  tõenduspõhiseid rahvatervise vahelesekkumisi 
  Suurendada sotsiaalset usaldust 
  Suurendada juhtimisvõimekust 
  Vältida korruptsiooni 
  Tegeleda vaesusega 
Muutuste tegemine nõuab: 
  Tõenduste teadmist. 
   Arusaamist  protsessist, kuidas kasutada vajalikke isikuid. 
  Koostööd – raskeim osa muutuste teel. 
Rahvatervise neli kriisi 
  Kliima muutused – mõjutab ka krooniliste haiguste  esinemist . 
  Finantskriis – mõjutab ka krooniliste haiguste olukorda. 
  Pandeemiad – ühiskond valmistub globaalselt halvimaks. 
  Krooniliste haiguste kriis – saavutanud epideemia  mõõdud . 
Laste vaimne tervis 
  Laste vaimse tervise probleemid sagenevad. 
  Probleeme ei märgata. 
  Kasvavad pere- ja koolivägivallaga seotud vaimse tervise probleemid. 
  Vanemate ja lastega tegelevate spetsialistide oskused ja ajaressurss on 
lastega toimuva ( kõnehäired ,  vägivald , hirmuhood jms) märkamiseks vähene, 
mistõttu hilistub abistamine. 
  Puudub mudel tööks väärkoheldud lapsega. 
- Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002 
 
Ülesanded laste puhul 
  Varajane avastamine ja ennetamine 
  Sõeluuringute läbiviimine 
  Koolikeskkond ja koolis toimuv 
  Ravi ja  rehabilitatsioon  
 
Laste ja noorte  narkomaania  
  Esikohal alkohol ja  tubakas . 
  Uus trend: rahustite ja unerohtude tarvitamine koos  alkoholiga . 
  2/3  noortest  esimene  narkootikum kanep , edasi amfetamiin, ecstasy  ja 
rahustid . 
 
Uimastite nõudlust mõjutavad indikaatorid  
  Kättesaadavus 
  Avalik arvamus 
  Sotsiaalne kontroll 
  Rollimudel –  imago  noorterühmades 
   Alternatiivne  tegevus teismelisena – vaba aja  sisustamine  
  Teadlikkus valikute tegemisel 
  Sotsiaalne tunnustus  indiviidile  
 
Miks  narkootikumid ? 
  Uudishimust – 58% 
  Et saada kaifi – 14% 
  Et unustada mured – 6% 
  Igavusest – 4% 
  Soovist mitte erineda teistest – 4% 
  Muud põhjused - 7% 
  Ei mäleta – 7% 
 
Uimastiennetustöö 
... ei tähenda ainult illegaalsete uimastite tarvitamise ennetamist. 
Uimastitarvitajate esimene kogemus on tavaliselt seotud alkoholi ja tubaka 
tarvitamisega. 
Uimastiennetus puudutab seega ka legaalseid uimasteid nagu alkohol ja tubakas. 
 
Noorte teadlikkuse tõus ja riskikäitumise vähenemine 
  Koostöövõrgustiku arendamine. 
  Tervisekasvatuse osa tugevdamine. 
  Laste sotsiaalsete oskuste suurendamine. 
  Uimastialase informatsiooni kättesaadavus. 
  Avaliku arvamuse kujundamine. 
  Professionaalsete koolitajate  võrgustiku  loomine. 
 
TEL-võrgustiku tegevusvaldkonnad  
TEL eesmärk on hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema tervislikku 
arengut. Kõik tegevused põimitakse omavahel, haarates kaasa kõik, kes või mis on 
vähegi seotud lasteaiaga. 
Olulised tegevusvaldkonnad: 
  Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia 
personali tervise nimel. 
  Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. 
  Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. 
 
Sotsiaalsed  tervisemõjurid  
  Varajane areng 
  Vaesus 
  Elamistingimused 
  Sissetulek 
  Haridus 
  Töö ja töötingimused 
  Sotsiaalne sidusus 
  Sotsiaalmajanduslik positsioon 
  Sotsiaalpoliitika 
  Sotsiaalne tõrjutus 
  Sotsiaalne usaldus 
 
Kogukond  
Kogukonna moodustavad inimgrupid, kes on üksteisega mingil tähenduslikul viisil 
seotud, näiteks inimesed, keda seovad ühes  geograafilises  piirkonnas elamisega 
ühised huvid. 
 
Kogukonnatöö 
Kõige tähtsamaks kogukonnatöö aspektiks on, et kogukonna liikmed peaksid aitama 
ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitama, mis on nende vajadused ja koos 
tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos, 
mõeldes välja projekte, mis aitaks sihtgruppi toetada või teha selgitustööd avaliku 
ja erasektori hulgas, otsimaks lahendusi (Payne, M). 
Kogukonnatöö vajalikkus 
  Probleemide ennetamine. 
   Sotsiaalprobleemid  tihti seotud piirkondliku eripäraga, sel juhul vastab 
kogukonnatöö enam piirkonna vajadustele kui tsentraalselt korraldatav 
hoolekanne . 
  Hoolivus ja turvalisus. 
Lapse õigused 
  Lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid 
seaduste vasuvõtmisest. Vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust 
tervikuna. 
   ÜRO  Lapse Õiguste Konvensiooni eesmärk on kaitsta igasuguste tema 
arengule ja heaolule ebasoodsalt mõjuvate riskide eest kõikides 
keskkondades. 
  Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu lapse 
kohtlemisele lasteaias, koolis, tervishoiuasutuses ja ühiskonnas laiemalt. 
  Uue Eesti Lastekaitseseaduse tähtsaimaks sammuks on laste kehalise 
karistamise  keelustamine. 
 
Lapsed ja õnnetused – kas paratamatus ? 
Kehaline aktiivsus 
Igasugune skeletilihaste abil  sooritatud  liigutus, mis kutsub esile  energiakulu  üle 
rahulolkutaseme. 
Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: 
  Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 
50-75% 
  Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% 
  Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% 
Kehalise aktiivsuse mõju lastele 
  Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. 
  Soodustab luude kasvamist pikkusesse. 
  Soodustab sirgete jalgade kujunemist. 
  Soodustab õige rühi kujunemist. 
  Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu  suurenemist . 
  Suurendab kardiorespiratoorset  võimekust . 
  Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. 
  Aitab kaasa  rasvkoe  hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. 
-Sallis jt 1999 
 
Seos  tervisega  
  Tugevad ja hästi funktsioneerivad  elundid . 
  Nende hea omavaheline koostöö. 
   Füsioloogiline , psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja 
välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite 
mõju all. 
 
Miks aktiivne  eluvis ? 
  Toetab lapse sotsiaalset, kehalist  ja tunnetuslikku arengut ning tõstab 
elukvaliteeti. 
  Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid. 
  Kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varases lapseeas ja 
loodetavasti säilib edaspidises elus. 
 
Lapse vastuvõtlikkus vigastustele 
Lapseea  kehalised ja vaimsed iseärasused: 
  Suurendavad vigastuste saamise ohtu 
  Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele 
 
Väikelaps: 
  Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu. 
  Ei oska hinnata oma võimeid. 
  Ei õpi teiste vigadest, vaid teeb neid ise. 
  Puudub kriitiline meel esemete ja ainete ohtlikkuse suhtes. 
  Elundkondade ebaküpsus põhjustab toksiliste ainete suuremat imendumist. 
 
Lapse liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine: 
  0-2 a. – liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused. 
  2-7 a. – baasmotoorika. 
  8-10 a. – üldise liikumisvalmiduse loomine. 
  11-13 a. – spordialade põhioskuste õppimine. 
  14. a. – spordialade erioskuste õppimine. 
 
Baasmotoorika 
= põhiliikumisvilumused või põhiliikumisviisid. 
  Lokomotoorsed tegevused –  kõndimine , jooksmine, hüppamine, roomamine, 
ronimine , pööramine , keerutamine. 
  Mittelokomotoorsed tegevused – liigutused käte, pea, jalgade ja kerega, 
samuti erinevad asendid. 
  Manipulatiivsed tegevused – kirjutus- ja joonistusvahendite, kääride, 
söögiriistade jms kasutamine, ka põrgatamine, viskamine , püüdmine . 
 
Soovitus: 
  Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1h mõõduka intensiivsusega 
liikumist.  
  Noored, kes juba kujigivõrd liiguvad, peaksid  lisama  veel ½ tundi iga päev.  
  Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid 
lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele. 
Mõisted 
Õnnetus –  ootamatu  ja  ettekavatsemata  sündmus, mis tekitab või mis on 
potensiaalselt võimeline tekitama vigastust. 
Õnnetusjuhtum  – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, 
mis toob endaga kaasa isiku vigastused. 
Vigastus  – inimese organismi kahjustus, mis tekib mingi energiahulga akuutsest 
ülekandmisest organismile, järsust soojuse, hapniku puudusest või mürgiste ainete 
sattumisest organismi. 
Trauma  – vigastus, mis on tekkinud väliskkeskkona mehaanilise, füüsilise, lokaalse 
toimega keemilise või psüühilise  iseloomuga  tegurite toime tagajärjel. 
Õnnestused, vigastused,  traumad  
Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib 
(akuutse) mehaanilise, keemilise, termilise  või mingi teise keskkonna-energia 
toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete 
(hapnik, soojus) puudujäägist väliskeskkonnas ning mürgina toimivate ainete 
(alkohol, vingugaas) akuutsest toimest organismile. 
Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult, enesele või 
teistele suunatud vägivalla tagajärjel. 
Mõiste „vigastus“ on võrdväärne sõnaga „trauma“ (kr.keeles „vigastus“ võ „ haav “). 
Trauma mõistet kasutatakse kliinilises meditsiinis, ennetusmeditsiinis kasutatakse 
mõistet „vigastus“. 
Vigastus tähendab tervise kahjustust, vigastatud  inimene on haige ja võib vigastuse 
tõttu ka surra. 
Vigastusliigid 
   Mürgitus , sh alkoholi- ja ravimimürgitus. 
  Vigastus sõidukiõnnetustest ehk transpordil tekkinud vigastus, sh 
liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel. 
   Põletused . 
  Uppumine. 
   Mehaaniline  lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisu hingamisteedesse 
aspireerimisest või varingu alla jäämisest). 
  Külmumus. 
  Kukkumine. 
  Vigastus elektrivoolu toimel. 
 
Milleks investeerida vigastuste ennetamisesse? 
  Vigastused on peamised surmapõhjused 5-44aastaste seas. 
  Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu) 
  Tohutu  potensiaal  ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik 
riigid oleksid turvalisemad. 
  Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas. 
  See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige 
turvalisemate maade hulka. 
Moodulid 
  Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused . 
  Laste ja  eakate   väärkohtlemine . 
  Liiklusvigastused. 
  Seksuaalne vägivald. 
  Suitsiidid. 
  Vigastuste põhiprinsiibid. 
 
Haddon´i 10 peamist strateegiat 
1.  Ennetada ohu tekkimist. 
2.  Vähendada ohu suurust. 
3.  Vältida olemasoleva ohu valldandumist. 
4.  Muuta ohu vallandumise määra või ruumilist jaotust selle allikast. 
5.  Eraldada ajas ja ruumis oht ja objekt, mida on vaja kaitsta. 
6.  Eraldada oht ja kaitstav objekt  materjaalse  tõkke abil. 
7.  Muuta ohu asjakohaseid põhiomadusi. 
8.  Muuta kaitstav objekt ohust tekkiva kahju suhtes vastupidavamaks. 
9.  Tegutseda kiiresti ohu avastamisel ja/või kõrvaldamisel. 
10.  Stabiliseerida, parandada ja rehabiliteerida kahju objekt. 
 
Haddon´i maatriks lapseea mürgistuste riskitegurite kohta 
Sündmusele eelnev: 
  Laps 
  Tegur 
  Füüsiline keskkond 
  Sotsiaalmajanduslik keskkond 
Sündmus 
Sündmusele järgnev 
Täiskasvanute õppimine 
  On kõrgelt motiveeritud, kui neil tuleb lahendada personaalseid või tööga 
seotud probleeme. 
  Soovivad õpitut rakendada, tihtipeale koheselt. 
  Soovivad säilitada või isegi tõsta oma enesehinnangut. 
  On mures detailide pärast. Ka väiksemad aspektid peavad olema kooskõlas 
eelnevalt õpituga. 
  Vihkavad passiivselt pika perioodi vältel istumist. 
  Ei suuda aktsepteerida infot, mis on vastukäiv või vastandub nende väärtuste 
ja tõekspidamistega. 
  On ammutanud rikkalikult infot oma elukogemustest. 
 
Näited joobega seotud traumadest 
   Purjus , sai autolt löögi, juhtunut  ei mäleta. 
  Lõi sõbrannat käega, nüüd ranne valutab ja  turses . 
  Juhtunust 2 versiooni,  patsient  ei soovi politseid; alguses sai kakluse käigus 
kannatada, hiljem kukkus. 
  Alkoholijoobes jooksis üle tee ( arvas , et jõuab enne autot). Löök tabas 
vasakut  puusa , libises üle autokapoti sõiduteele. 
Mis juhtus 7-9aastastega? 
  Jalgratta kokkupõrge mootorrattaga, laps kukkus rattalt ja libises asfaldl 
  Nähes  bussi , jooksis  punasega  üle tee keeravale autole ette 
  Jooksis punasega üle  Vilde  tee ja kukkus vastu sõiduautot, mis pööras 
Mustamäe teelt Vilde teele. Autolöögist kukkus (istus) maha, siis tõusis kohe 
püsti ja jooksis edasi. 
  Bussi ja auto kokkupõrge – bussi pidurdamise ajal laps kukkus. 
  Laps jäi auto alla, vasaku sääre alumises kolmandikus lahtine  luumurd , 
labajalg naharibadega jala küljes, patoloogiline liikuvus ka reie piirkonnas; 
kuidas juhtus – ei mäleta. 
  Trennis, spordisaalis ja koolikoridoris jooksid ja põrkasid peadpidi kokku. 
  Batuudil hüpates nikastas jalga. 
  Sai  palliga  vastu nägu. 
  Kehalise kasvatuse tunnis tegi saltot ja kukkus  selili . 
  Patsient oli koolis, kaasõpilane lükkas teda ja ta kukkus selja peale. 
  Sai jalaga alakõhtu, tekkis veritsus. 
  Lapse sõnul lükkasid tüdrukud ta koolitunnis mäest alla, laps kukkus, lõi pea 
ära ja vigastas ühte sõrme; peale seda löödi jalaga vastu vasakut põlve. 
  Suur poiss  viskas  tüdruku vastu jääd. 
Kukkusid: 
  Trepist  
  Puu otsast 
  Batuudil käe peale 
  Kiviaia otsast  orgi  otsa  
  Mängumaja katuselt vastu kõrvalseisva laua äärt 
  Koerakuudi otsast 
  Turnimisredelitelt 
  2m kõrguse  riiuli  pealt 
  Uisutamisel peaga vastu jääd 
  Koolis vastu  trepikäsipuud  ja radiaatorit 
  Sõites tõukerattaga, rulaga, rolleriga, jalgrattaga , rulluiskudel 
Libisesid: 
  Koolis märjal põrandal 
   Ujulas  (kukkus paga vastu basseini serva) 
  Veekeskuses (kukkus peaga vastu põrandat) 
  Kodus  vannist  tulles (lõi pea vastu seina)   
 
 
Traumad vägivalla tõttu (10-14 a.) 
  Tungiti kallale õhtul maja ees. 
  Löödi peaga vastu nina; sai jalalöögi vastu lõuga. 
  Teine koolipoiss peksis tänaval käte ja  jalgadega  näkku ja kõhtu. 
  Laps sai tänaval oma tuttavate käest peksa. 
  Ema  elukaaslane  andis paksu rihmaga peksa,  
kuna sai koolis kahe. Vigastused üle keha. 
 
Sporditraumad (10-14 a.) 
  Võimlemistunnis libises rööbaspuudelt 
  Sõrm jäi jõusaalis lindi vahele. 
  Maahokit  mängides  jooksid omavahel peadpidi kokku. 
  Kukkus rattaga trikke tehes. 
  Jalgpall, rula, uisutamine , suusatamine. 
 
Kukkus, pähe, peaga ja peale 
  Sõitis mäest alla peaga vastu seina. 
  Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. 
  Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. 
  Kukkus peaga vastu seisvat trolli. 
   Tool  kukkus 1,5m kõrguselt pähe. 
  Patsiendi peale kukkus hobune. 
  Jäi langeva puu alla. 
  Kukkus  poni  seljast. 
  Kukkus kiigelt, mängumaja otsast. 
 
Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.) 
  Auto rullus üle katuse, laps oli juhi kõrvalistmel. 
  Poiss sõitis mootorrattaga ning põrkas ristmikul sõiduautoga kokku. 
  Põrkas teed ületades kokku trammiga. 
  Rolleri tagaistmel sõites põrkas autoga kokku. Lendas  vastu auto esiklaasi. 
  Jooksis üle tee, sai autolt löögi ja lendas kapoti peale. 
 
Veel näiteid traumadest... 
  Vigastas puuoksaga silma, silmast verejooks , ei näe. 
   Rakett  lendas silma. 
  Lõikas käel veenid läbi (konflikt  sõbraga ). 
  Tegi endale saumikseriga jäätisekokteili, püüdis seda suuga  puhastada , kui 
mikser kogemata tööle läks. 
  Vasaku käe  pöial  jäi ukse vahele, sõrme otsast tuli tükk ära. 
  Tantsimise ajal tegi  ettepoole  salto ja kukkus peaga vastu põrandat. 
 
15-18aastastega juhtunud õnnetused 
  Sai praktikal elektrilöögi, pärast mida tekkis sees  värin . Mõlema käe kahel 
sõrmel põletusjäljed. 
  Sai majaomanikult, kes soovis rünnata teist meest, noahaava. 
  Võõras koer hüppas  üle tara, hammustas säärest ning hüppas oma  aeda  
tagasi. 
  Sai tantsutrenni ajal jalaga vastu otsmikku. 
  Patsient kukkus sõbra õlgadelt treppide peale selili maha. 
  Neiu oli tarvitanud veini ja kukkus tänaval peaga vastu maad. 
  Patsient hüppas teise korruse aknast lumehanges asuva  suusakepi  otsa. 
  Kõndides kukkus kubemega vastu posti. 
  Kelgutades sõitis seljaga vastu posti. 
 
Mis tüüpi vigastused? 
  36% peavigastusi 
  31% jalavigastusi 
  24% käevigastusi 
  Põletused 
  Muude piirkondade põrutused ja vigastused 
  Surmajuhtumeid 2011. a. traumakutsetel kooliealistega polnud. 
  Paljud õnnetused on potensiaalselt ohtlikke või invaliidistavaid vigastusi 
tekitavad 
 
Kuna traumatekke põhjuseks võib olla  teadmatus  põhjustest ja tagajärgedest, siis 
on oluline neid tundma õppida ja enesele teadvustada. 
Riski märkamine ja turvalisuse tagamine  elukeskkonnas  on meie endi teha. 
Haiglaravi vähemalt 7 päeva 
4 aasta jooksul oli 233 (6%) vigastustega last haiglaravil vähemalt 7 päeva. 
  Luumurrud (92; 39%) ja põletused (82; 35%) moodustasid neist kolmveerandi. 
  Kõik põletused (82) toimusid kodus: 
-  72 oli vanuses 0-4 
-  33 juhul (40%) oli põhjuseks pealetõmmatud kuuma vedelikuga tass  
või kruus 
  30 luumurdu oli vanuses 0-5 
-  22 neist juhtus kodus 
 
Liikluskasvatus 
Laste liikluskasvatuse kord 
  Laste liikluskasvatus on õpetamisel ja teavitamisel põhinev lapse 
liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamine ning 
liiklusoskuste arendamine. 
  Eesmärk: kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu 
liiklemise harjumused, oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast 
teisi liiklejaid ohustavalt ja  liiklust  takistavalt, teadmised ja oskused 
toimetuleku toetamiseks. 
  Liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad lapsi ohutuks liiklemiseks ette 
lapsevanem , seaduslik esindaja, lasteasutused, koolid ja muud  pädevad  
asutused. Õpetajad juhendavad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutut 
liiklemist õpetada. 
  KOV loob eelarvevahendite olemasolu korral võimalused ja tingimused 
liikluskasvatusalaseks tegevuseks. 
Õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine 
  §7 õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine: 
-  Õpetajate koolituse, sealhulgas liikluskasvatuse ettevalmistamise 
nõuded kehtestatakse „Eesti Vabariigi Haridusseaduse“ §5 lõike 2 
punkti 7¹ alusel. 
Isikuomadused  mõjutavad hoiakuid ja käitumist 
  Riskeeriv käitumine on kõige püsivamalt seotud impulsiivsusega. 
  Impulsiivsuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid skaalasid: 
-  Uudsusejanu 
-  Elamustejanu 
-  Seiklusjanu 
-   Hüperaktiivsus  
-  Mõtlematus 
-  Pidurdamatus 
- Eensoo, D. 2008 
 
2009 a.  2010 a.  2011 a.  2012 a. 
Liiklusõnnetuste arv, milles said kannatada 
204 
191 
225 
185 
lapsed 
Neis  hukkunud  lapsi 
6 
1 
4 
1 
Neis vigastatud lapsi 
213 
203 
257 
199 
Kannatanud lapsi kokku 
219 
204 
261 
200 
Kannatanud laste osakaal kõigist 
10,78 
11,34 
13,20 
11,16 
kannatanutest (%) 
 
Kooliõpilaste kogemused alkoholiga enesehinnangu alusel 1996-2007 
a. ja Tallinna Lastehaigla andmed 2009 a. 
  Laste ja noorukite alkoholi tarbimine on alati ohtlik. 
  Ei ole olemas alkoholi tarbimise limiiti