Facebook Like

Kasvatusteadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on perekond ?
  • Kuidas on nende nähtustega seotud kasvatus, koolitus ja õpetus ?
  • Kui tihti on laps see, kes otsustab, kas ta tahab minna mingisse huvialaringi või uude kooli ?
  • Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust ?
  • Kellel läbitud vaid vastavad täiendkursused, olla pädev töötamaks lastega ?
  • Millal on õige aeg panna laps lasteaeda ?
  • Mida arvate jutust, et magistritasemel lasteaiaõpetajad on ülekvalifitseeritud ?
  • Mida me teeme oluliselt teisiti tavalateaias ?
  • Kuidas laps lasteaias õpib ?
  • Kui uurijate jaoks kõige intrigeerivamad tulemused ?
  • Mis olid küsimused, mille järgi sai koolikliima kohta hinnangu anda ?
  • Kuidas lapsevanemate ja kooli koostööd parandada ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledz
AP 1 KÕ
KASVATUSTEADUSED
Õpimapp
Kristina Karu
Juhendaja : Anu Carlsson
Rakvere 2014
SISSEJUHATUS
Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „ EMILE “ põhjal.
Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid.
Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“.
Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas “ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle.
Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle.
Ajakirja „ Haridus “ artikli „Hariduse tipus . Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus.
Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased.
Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega.
ARVAMUS
J.Russeau „ EMILIE
Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv. Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine)
Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse.
Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead.
„Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“.(lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada.
„...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta.
„Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara , vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus.
Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda.
„Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama .“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu.
„Et kasvatus on kunst , siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt.
Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest.
„Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi.
Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii.
Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega.
„Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta.
„Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav)
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub,
kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid . Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu
vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida.
Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus.
Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni , arvates seda suutvat vaid imelapsed. Tänapäeval on neid lapsi palju, kes on pärit kakskeelsetest peredest ja 12daks eluaastaks valdavad lausa 3-4 keelt. See on üks väheseid vastuolusid minu ja kirjaniku poolt väidetu vahel.
„Lugemine on lapseea piits .“ (lk157) Tänapäeval ilmutavad lapsed üllatavalt vara huvi tähtede tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust.
Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti õigus, kui ta väidab, et ise me teeme oma laste tervise nõrgaks.
Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et maalapsed on meie ühiskonnas siiramad, heasüdamlikumad, neis puudub egoism ja ihnus, kurjus ja asjade omamise vajadus. Linnalapsed oleks justkui „rikutud“
Russeau kuldne lause - “Võimalikult palju peab kõnelema tegevuste läbi ja sõnu tarvitama ainult seal, kus tegu on võimatu“ ( ) Läbi tegevuste kinnistuvad lapsele oskused ja teadmised tunduvalt paremini. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud“ (lk184) ongi heaks näiteks eelmise lause puhul.
„Ärge otsustage kunagi, siis te ei eks iialgi.“ (lk202) Ma ei ole kuidagi sellega nõus. Otsustusvõimetud inimesed on nõrgad. Eksimine on inimlik ja läbi selle õpitaksegi vigadest.
„Head tehes saadakse heaks.“ (lk220) Sellele lausele ei ole mul midagi lisada, just nii ongi. Oman seliseid sõpru, kelle pealt peegelduvad täpselt sellised omadused. Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega.
Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud
välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga .
KASVATUSSÜSTEEM
INTELLEKTUAALNE HARIDUS
*LASE LOODUSEL TEGUTSEDA
*HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU
* KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI
* VAATLUS
*ASJAD, MITTE SÕNAD
*VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA
TAHTEKASVATUS
*TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL
*AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL
*MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA
*“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE
*MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS
*INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE
*TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA
SEKSUAALPEDAGOOGIKA
*MITTE RUTATA
*UUDISHIMU TAGASITÕRJUMINE
*LUGUPIDAMINE SÜÜTUSE VASTU
TUNDEKASVATUS
* NÄIDAKE NOORTELE INIMKANNATUSI JA LASKE SEL TEEL NEILE KAASA ELADA
* EELARVAMUSED ON EBAVOORUSE ALLIKAKS
ESTEETILINE KASVATUS
*TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT
*ILUKIRJANDUS
*VÕÕRKEELED
USULINE KASVATUS
*LAPS EI OLE USULE KÜPS
NAISE KASVATUS
*NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA
*NAINE PEAB MEHE VÕIMU TUNNUSTAMA
*NAINE ON MÄÄRATUD SÜNNITAJAKS JA LASTE HOOLDAJAKS
*NAINE ON LOODUD ÜLEKOHUT KANNATAMA JA JÄRELEANDMA
*SÕNAKUULMINE JA TRUUDUS MEHE VASTU
*ARMASTUS JA HOOL LASTE VASTU
*ÕIGE NAISE KOHT ON KODUS
*MITTE ÕPPIDA SEDA, MILLEST ARU EI SAA
MÕTTEID:
Varajane lapseiga
*kõik ,mis meil sündides puudub, saame kasvatuse teel – looduse, inimeste või asjade kaudu
*kasvatus on kunst , on võimatu, et ta õnnestub
*hea kasvatus koosneb harjutustest
*palju elanud inimene, - see kes on kõige rohkem tundmusi läbi elanud
*kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses
*kui pole ema, siis pole last, nende vahel on kohustused vastastikused
*esimene lapseiga on täis haigusi ja hädaohte
*võitluses katsumustega saab laps jõudu
*kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk
*loodus karastab keha mitmete katsetega (hammaste tulek, palavik, köha )
*ainus tõeliselt kasulik arstiteaduse osa on tervishoid
*linnad on kuristik , mis neelab inimsoo
*mida enam inimesed koos elavad,seda enam nad rikuvad endid. Kehalised vigastused ja vaimsed puudused on selle tagajärg
*kõnele lapse kuuldes alati õigesti
*kui laps nutab, siis ta kannatab
Kasvatus kuni 12. Eluaastani
*ülim vara on vabadus
*ära tarvita palju keeldusid
*ära täida lapse soove, kui ta tahab, vaid siis , kui tal on vajadus selle järele
*lükka soov tagasi kui ta jonnib
*ainuke inimlik kirg – enesearmastus
*püüa lapses äratada omanduse mõistet läbi töö tegemise
*ära tarvita palju keeldusid, kuid ära võta neid ka tagasi
*kohtle last eakohaselt
*ärge röövige lastelt nende lapsepõlve – enne meheks saamist tahab ka poiss olla laps!
*lase lapse iseloomul kujuneda, ära survesta seda
*halb ei ole laps vaid tema tegu
*kõige tähtsam kõlbeline õpetus, mis on sobilik igale eale „Ära tee kellelegi paha.“
*Ainult kõndimise, kompamise käimise, lugemis ja mõistmise teel õpib inimene ulatusi hindama
Kasvatus kuni 15.eluaastani
*kätte on jõudnud tööaeg /õppimisaeg/uurimisaeg
*ärata lapses huvi teaduste vastu
*õpeta lapsele loogilist mõtlemist, tasakaalukust, toimetulekut, lahenduste leidmist
*las laps valib oma hobi /huviala ise – ära sunni ja suuna teda
Kasvatus naitumiseni
*õpeta oma lapsele empaatiavõimet
*õpeta kõiki inimesi armastama
*head tehes saadakse ise heaks
*õppige kogemustest
Sofie ehk naine – tal on:
*hea kujutlusvõime
*lihtne ja peen maitse
*ei vali omale juhuslikke ehteid
* armastab seda, mis talle sobib
*ta on huvitav ja võluv
*teeb käsitööd
*tunneb kõik majapidamistöid
*hea moraaliga
*armastab voorust
*tahab meeldida ühele korralikule mehele
*on viisakas ja tähelepanelik
*Sofie Telemachoks sai Emile
22.10.2014
Kasvatusteadused
Ene- Silvia Sarv
PEDAGOOGIKA
  • TEADUS- teooriad- kirjeldab, seletab, juhatab, ennustab
  • FIOLSOOFIA- tähendused, seosed, maailmavaade,väärtused, inim pilt, teadmise olemus
  • KASVATUSTEGELIKKUS - kool, kodu, tänav, filmid, sõbrad

ÕPPIMISTEOORIA RAJAJAD
* Võgotski - õppimine, sotsiaalne tegevus
*Piaget
*Gardnier- õpetamisteooriad, õppekavade teooriad
Kõik teooriad põimuvad, realiseeruvad.
Pedagoogika on kui terviklik rakendusvaldkond.
Didaktika on haaranud tänapäeval arvuti, e-õppe, õpilasele on antud kätte võimsad vahendid õppimiseks.
Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta)
Õppemeetodid , mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest.
Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kasvatusteadused #1 Kasvatusteadused #2 Kasvatusteadused #3 Kasvatusteadused #4 Kasvatusteadused #5 Kasvatusteadused #6 Kasvatusteadused #7 Kasvatusteadused #8 Kasvatusteadused #9 Kasvatusteadused #10 Kasvatusteadused #11 Kasvatusteadused #12 Kasvatusteadused #13 Kasvatusteadused #14 Kasvatusteadused #15 Kasvatusteadused #16 Kasvatusteadused #17 Kasvatusteadused #18 Kasvatusteadused #19 Kasvatusteadused #20 Kasvatusteadused #21 Kasvatusteadused #22 Kasvatusteadused #23 Kasvatusteadused #24 Kasvatusteadused #25 Kasvatusteadused #26 Kasvatusteadused #27 Kasvatusteadused #28 Kasvatusteadused #29 Kasvatusteadused #30 Kasvatusteadused #31 Kasvatusteadused #32 Kasvatusteadused #33 Kasvatusteadused #34 Kasvatusteadused #35 Kasvatusteadused #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katiliis Õppematerjali autor

Lisainfo

Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal.
Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid.

Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“.

J.J.Russeau EMILIE , Hirsijärvi " Sissejuhatus kasvatusteadustesse" , haridus , lapsevanem , alusharidus , töökliima , õpetajate leht , lasteaed

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
docx
Sissejuhatus kasvatusteadustesse
39
doc
Sissejuhatus kasvatusteadusse
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
352
pdf
Andekusest ja andekatest lastest
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun