Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda (0)

Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda.

Kreeka kultuur

Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga , mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak . Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja – teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja –analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust .
Antiikkultuur on meieni jõudnud renessansi kaudu. Renessansi suurkujud olid antiikajast totaalses vaimustuses ja hindasid seda mõnikord üle, idealiseerides ja vahel mitte arvestades ajaloolist tõde. Renessansilt pärandiks saadud ettekujutused jätkavad oma elu meiegi teadvuses, tahame seda või mitte. Kogu Kreeka tsivilisatsiooni alus, objekt ja lähtepunkt oli inimene tema vajadustes, kasus, arengus. Kreeka inimene ja maailm peegeldasid üksteist.
Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga . Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom.
G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni struktuuri kohta järgmist: Kõrge ebamäärasuse vältimine põhjustab suuremat muret tuleviku pärast, on vastuseis muudatustele, tendents püsida sama tööandja juures, lojaalsust tööandjale peetakse oluliseks vooruseks, juhte valitakse ainult teenistusvanuse järgi, riskeerimist on vähe, kardetakse ebaõnnestuda, reeglid on täitmiseks.

Mõned laused kreeka keeles

kalimera = tere hommikust- καλημέρα
kalinihta = head ööd – καληνύχτα
yassas = tere või head aega - γειά σας
Efharisto = aitäh
Pos se lene? = Mis Su nimi on?
Me lene ... = Mu nimi on ...
ti kanis = Kuidas Sul läheb?
ti ora ine = Mis kell on?
Signomi, ala then milao elinika. = Vabandust, ma ei räägi kreeka keelt.
Borite na me voitheisete? = Kas Sa saaksid mind aidata, palun?

Kakskeelsuse arengu toetamine lapsel

• Rohkem selgitamist, kontrollimist, jälgimist, analüüsimist.
  
• Mõistete, sõnavara selgitamine .
  
• Kehakeele abil õpetamine.
  
• Pildimaterjali abil õpetamine.
  
• Joonistamise abil õpetamine.
  
• Tuleb kasutada aeglasemat kõnet.
  
• Täiendavate selgituste andmine.
  
• Lihtsamate sõnade kasutamine.
  
• Õpetaja peab julgustama , motiveerima.
  
• Tuleb kasutada individuaalset lähenemist.
  
• Õpetaja peab toetama ja pakkuma tuge, kuid olema ka nõudlik.
  
• Rutiintegevuste läbi omandatakse tähtis sõnavara.
  
• Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine.
  
• Küsimustele vastuste ning selgituste otsimine koos õpetajaga.
  
• Tuleb lasta lapsel oma sõnadega seletada.
  
• Vastandtähenduste abil õpetamine.
  
• Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta.
  

Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda.

Koostöö lapsevanematega

Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus , kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale lasteaeda ka kodus olema võimalus eesti keelega tutvuda ning erinevaid ülesandeid eesti keeles täita. Kui mõlemad vanemad räägivad kreeka keelt, siis tuleks lasteaiaõpetajal anda lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud . Lasteaia ning vanemate tihe koostöö tagab lapse kiirema kohanemise lasteaias.
Lapse kohanemise ajal tuleks anda ka lapsevanemale võimalus, et ta saaks kasvõi pool päeva koos lapsega rühmas viibida. Isegi, kui lapsevanem eesti keelt ei kõnele ja aru ei saa, mis rühmas toimub, siis saab ta ülevaate, et tema lapsel on seal hea olla. Ning ehk motiveerib see ka lapsevanemat kiiremini eesti keelt ära õppima. Ja lisaks on lapse jaoks tähtis ka see, kui laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad.
Lapsevanemaid tuleks kaasata aktiivselt ka erinevatesse lasteaia tegemistesse. Nii saavad nad ka osaks rühmast ning ka teised lapsevanemad võtavad nad omaks. Tuleks paluda nende abi ürituste korraldamisel, ekskursioonidel/matkadel osalema kutsuda. Lapsevanematele tuleb näidata, millega tema laps igapäevaselt lasteaias tegeleb, seda näiteks läbi selle, et näidata talle lapse erinevaid kunstitöid. Nii lapsele kui lapsevanemale oleks kasuks, kui nad koos võtaksid eesti keele kursuseid, see näitaks lapsele, et ka vanem on huvitatud eesti keele õppimisest ning et see on vajalik.

Eesti keele õpetamine

Selleks, et Kreeka lapsele tema jaoks täiesti võõrast keelt hakata õpetama, tuleks alustada lihtsamatest asjadest. Algul tuleb lihtsalt tekitada lapsele rühmas turvatunne , et tal tekiks üldse soov uut keelt omandada. Keele õpetamisel alustaksin mina kõige lihtsamatest asjadest. Näiteks, kui osutada mingile esemele, siis tuleb selge ja kõlava häälega öelda selle eseme nimetus, seeläbi õpib laps selgeks igapäevasel kasutatava sõnavara paremini. Lapsel tuleks lasta enda järgi korrata , kui mingi sõna ees öelda. Väikeseid vigu ei tasu lapse kõnes parandada, kuna siis tal võib tekkida tõrge ja ta ei üritagi enam eesti keeles rääkida. Kuid valesti öeldud lause tuleks küll korrata õigena üle, sest siis jääb lapsele paremini meelde, kuidas on õigem ning see tagab korrektsema keelekasutuse.
Lapsel tuleb lasta rääkida ka piisavalt palju ise. Sest kui tal tekib vajadus ennast väljendada, siis ta üritab meenutada eesti keelseid sõnu ja lauseid ning õpib seeläbi kiiremini. Ei tohi lapse eest kõike ära rääkida, see tekitabki temas mugavustunde ning ta ei pingutagi. Õpetajana peaksin lapsega koguaeg rääkima eesti keeles, mitte üritama vahepeal kreeka keelseid sõnu kasutada. Nii saab laps aru, et õpetajaga tuleb eesti keeles rääkida ning tal ei teki segadust .
Tuleks suunata ka teisi rühma lapsi, et nad teist keelt kõnelevat last aitaksid ning talle näiteks osutamise teel tutvustaksid asjade eesti keelseid nimetusi. Eakaaslastelt õppimine on ka kindlasti üks asi, mille läbi laps õpib üsna kiiresti. Üleüldse, kui laps on päevast päeva eesti keelses keskkonnas, siis peaks ka eesti keel kiiremini selgeks saama. Ühtedeks headeks eesti keele õpetamise moodusteks on veel laulud ja luuletused. Rütmiline asi jääb lapsele hästi meelde ning hiljem tuleks luuletus /laul lahti seletada, et laps ka selle mõttest aru saaks.
Teistele lastele tuleks natukene ka tutvustada Kreeka kultuuri ning üldse Kreekat, et lapsed saaksid teada, kuskohast on tulnud nende uus lasteaiakaaslane ning et lapsed seeläbi mõistaksid, miks temal on keeruline algul nendega samas keeles õppida.
Selleks, et Kreeka laps kohaneks Eesti lasteaias, peavad koostööd tegema nii vanemad kui õoetajad. Suur roll on ka rühmakaaslastel, kellega koos aega veetes laps eesti keelt paremini selgeks saab. Ma leian, et see ei ole tegelikult midagi võimatut, vaid lihtsalt tuleb olla järjepidev ning tulemuse nimel vaeva näha.

Kasutatud materjal:

„ Mitmekultuuriline õpikeskkond- probleem või väärtus?“ M. Muldma , M. Vikat
„ Kreeta , Mükeene, Santorin“ G. Kehnschepper
„Kasvatus eri kultuurides I“ M. Tilk
„ Kultuurilugu I“ A. Laanemäe
http://www.linguanaut.com/english_greek.ht m
http://www.takisnet.org/Greek/
http://kiisu.tripod.com/oppimine/Juhtimine