Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
LAPSEHOIDJA
Gerli Reiljan
Vanemate tähtsus lapse turvalise
keskkonna loomisel
Referaat
Juhendaja : Ie Puhm
2013
Sisukord
1.SISSEJUHATUSLAPSE
2.VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE
3.OHUD KODUS
3.1 Lämbumisohud
3.1.1 Riietus
3.1.2 Mänguasjad
3.1.3 Maosisaldis
3.1.4 Toit
3.1.5 Vann ja veekogud
3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud
3.3 Kukkumis -, löökide- ja muljumisohud
3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool
3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted
3.3.3 Rasked esemed
3.3.4 Aknad
3.3.5 Uksed
3.3.6 Trepid
3.3.7 Mänguasjad põrandal
3.4 Põletusohud
3.4.1 Kuum toit ja joogid
3.4.2 Pliit ja praeahi
3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli
3.4.4 Kuum kraanivesi
3.4.5 Elekter
3.5 Mürgistus- ja söövitusohud
3.5.1 Ravimid
3.5.2 Kemikaalid
3.5.3 Mürgised taimed
3.5.4 Tubakas
3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud
3.6.1 Noad , käärid ja teised tööriistad
4. OHUD KODUÜMBRUSES
4.1 Laps kui mängija
4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel
4.3 Laps talu- või kodumajapidamises
5. MUUD OHUD
5.1 Laps kui jalakäija
5.2 Laps täiskasvanu sõidukis
5.3 Kelgutamine, suusatamine , uisutamine
5.4 Lapsega külas
5.5 Võõrad inimesed
5.6 Lapse õpetamine
5.7 Kehaline aktiivsus
6. KOKKUVÕTE
1.SISSEJUHATUS
Hetkest, mil teadvustatakse endale, et ollakse rase , muutub lapse turvalisus kõige olulisemaks. Imikute ja väikelaste turvalisus sõltub täiskasvanutest. Väikesed inimesed aga tahavad maailma tundma õppida ning teha iga päev uusi avastusi. Turvalisusel on tihe seos terve mõistusega, samuti sissekodeeritud ettevaatlikkusega. See tähendab, et kui pisipõnn siirdub ühest arenguetapist teise, on vanema ülesanne teha ümbritsevas keskkonnas niisuguseid muudatusi, mis tagaksid lapsele täieliku turvalisuse. Olulisim lapsele turvalise kodu loomise juures on oskus ette näha seda, mis võib juhtuda. Vanemal ei tasuks loota sellele, et ta last niikuinii minutikski silmist ei lase. Palju tõhusam ja kindlam viis on muuta kõik kohad lapsele ohutuks. Selles referaadis annangi põgusa ülevaate sellest, mis ohustab last ning kuidas luua talle turvaline keskkond.
2.LAPSE VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE
Lapse-iga iseloomustab terve rida selliseid kehalisi ja vaimseid iseärasusi, mis suurendavad vigastuse saamise ohtu ja teevad ta vastuvõtlikumaks vigastustele, näiteks:

• oskus pöörata, roomata, kõndida ja ronida asetab lapse tihti ohtu, kuna ta ei oska veel ohtu tajuda, nii näiteks võib ta kukkuda diivanilt või redelilt, tõmmata endale riiuli peale jms.
  

• motoorsete oskuste paranemisel suudab väikelaps avada pudeleid ja ravimituube, kuid tal puudub kriitika nende ohtlikkuse suhtes, mistõttu võib ennast mürgitada
  

• närvisüsteemi küpsemise perioodil on inimene tundlikum närvimürkidele
  
• elundkondade ebaküpsus võib põhjustada toksiliste ainete suuremat imendumist ning mitteküllaldast väljutamist organismist
  

• õhuke ja õrn nahk on tundlik kõrgele/madalale temperatuurile ja kemikaalidele
  
• kasvueas on õrnaks kohaks luude kasvuplaadid, mille vigastusel võib tekkida püsiv luufiguuri muutus
  

• suur pea suhteliselt väikese keha juures suurendab peavigastuste ohtu
  
• suhteliselt väike keha võrreldes peaga ohustab pea kinnijäämist (näiteks rõdupulkade vahele)
  

• lapse väiksed mõõtmed vähendavad tema märkamist sõidukijuhtide poolt
  
• higinäärmete nõrk töö suurendab ülekuumenemisohtu kõrge välistemperatuuri puhul
  

• õhuteede kitsus suurendab aspiratsiooniohtu;
  
• väiksem lihasmass ei võimalda vastu hakata kurja koera rünnakule või külmkapis olles selle ust lahti lükata.
  

Lapse veel piiratud intellektuaalse arengu tase on oluliseks vigastuste riski suurendavaks teguriks . Lapsel ei ole veel küllaldaselt teadmisi, kogemusi ning oskust ohtu ja enda võimeid hinnata. Laps ei õpi teiste vigadest, ta teeb neid ise. Seejuures võib ainus ebasoodne keskkonnategur, näiteks rippuma jäetud kuuma triikraua juhe, põhjustada lapsele tõsiseid kannatusi või koguni surma. Kõike eelnevat arvestades on arusaadav, et imikuid ja väikesi lapsi on vaja kaitsta õnnetuste ja eluohtlike olukordade eest

3. OHUD KODUS
3.1 Lämbumisohud
3.1.1 Riietus
Imiku riietusel ei tohi olla pikki seotavaid paelu . Vastsündinu ei oska veel esemeid haarata teadlikult, kuid tal on kaasasündinud haaramisrefleks . Kui pael satub pihku, siis vallandub refleks. Pael võib olla pihus nii tugevasti, et käte siputusliigutusega tõmmatakse näiteks mütsi või särgikinnise pael pingule ümber kaela (kägistusoht). Ka hilisemas imiku-eas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu - imiku pöörates keerduvad nad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb imiku riietuses kasutada vaid lühikesi paelu, mis on tema käeulatusest kaugemal (näiteks kuklatagune seos). Väikelapse-eas on isegi lühikesed paelseosed ohtlikud - seosed võivad jääda mänguhoos või ronides kuhugi kinni ja põhjustada kukkumise või rippuma jäämise. Kui tegemist on mütsi (kapuutsi) paeltega või umbsõlme seotud salliga, võib laps jääda kaelapidi rippuma ning
saada tõsiselt viga või isegi lämbuda. Seepärast eelistada paelte asemel kinniseid, mis venitamisega (millegi taha takerdumisel) lahti tulevad.Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka kaitsekiiver , sellepärast peab väikelastel kasutama kiivrit, mis kuskile haakumisel ise avaneb .
3.1.2 Mänguasjad
Lapse hingamisteed on kitsad . Maailma tundmaõppimiseks kasutatakse aga intensiivselt oma
maitsmismeelt. Seepärast ei tohi anda väikestele lastele, sealhulgas eriti imikule, mänguasju, mis on nii väikesed, et suhu pistetuna võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumise. Ka teised väikesed esemed - nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms. - tuleb lastest eemal hoida. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed. Väiksemad mänguasjad ja lahtikäivad mänguasjade osad tuleb mõõta vastava mõõdurõngaga, mille seesmine läbimõõt on 4cm – kui mahub mõõdurõngast läbi, siis on selge, et antud ese on lapsele ohtlik. Mõõdurõngast on ise lihtne valmistada kasvõi paberist (arenenud välisriikides on müügil apteekides ).
3.1.3 Maosisaldis
Mida noorem on imik , seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldis (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja jäetakse üksi. Maosisaldise hingamisteedesse sissetõmbamise vältimiseks õpetatakse lapsevanemaid hoidma imikut söötmise järgselt lühikest aega vertikaalasendis, et väljutada toiduimemise ajal allaneelatud õhku. Nagu juba öeldud, on see eriti oluline imiku esimestel elukuudel. Siiski ei aita see alati ning igaühe juures. Seepärast ei tohi imikut kunagi jätta pärast söötmist üksi.
3.1.4 Toit
Ka toidu(tükikeste) sattumist hingamisteedesse tuleb vältida. Seda ei juhtu, kui toit on eakohane ja lapsel on kujunenud õiged söömisharjumused. On oluline, et söömise ajal oleks rahulikümbruskond. Väikelapsele tuleks õpetada, et ei ole ilus rääkida, kui toit on suus . Järsk sissehingamine seoses üllatuse, ehmatuse või naermise ja rääkimisega on see, mis kergesti viib suus oleva toidu lapse kitsasse hingekõrri. Loomulikult on äärmiselt ohtlik hoida kommi või nätsu suus jooksmise või liikumisega seotud mängu ajal. Lapse jaoks võib muutuda ohtlikuks ka joomine jooksmise või intensiivse rääkimise vahepeal . Lapsel võib tekkida neelu ärritusest lihaste kramplik kokkutõmme ning koos sellega lämbumisoht.
3.1.5 Vann ja veekogud
Väikesed lapsed võivad uppuda isegi vaid 10 cm sügavuses vees - ehmudes kukkumisest või vajumisest vette võib tekkida järsk sissehingamisliigutus, millega tõmmatakse vesi kitsastesse hingamisteedesse - tagajärjeks lämbumine. Seepärast ei tohi imikut ega väikelast jätta hetkekski omapead vanni. Kodutiigi, -järve, -oja või mõne muu veekogu esinemisel võtta kasutusele abinõud, et laps ei pääseks järelvalveta nende lähedusse. Kui laps on paadis või mõnes muus uppumisriski
olukorras (n. paadisillal koos kalastava isaga), tuleb talle alati selga panna päästevest. Rannas või veekogu ääres mängival lapsel hoida alati silm peal. Ujuvad mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda ning neid püüdma minnes võib laps sattuda uppumisohtu. Lapsel on ohtlik vees olla täispuhutud rõnga, mänguasja või ujumismadratsiga - ka need ujuvad kergesti lapsest eemale või (harvem) kaotavad oma õhu ning laps sattub vettevajumise ohtu. Last tuleb õpetada ujuma nii vara kui võimalik. Ujumisoskus kujuneb siiski alles aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba suudavad ujuda.
3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud
Tuleb arvestada seda, et imiku kehatemperatuuri regulatsioonimehhanismid on veel välja arenemata. Areng jätkub veel väikelapse easki. Seepärast on laps täiskasvanutest tundlikum välistemperatuuri muutustele. Nii ülekuumenemine (liiga paksu ja/või õhku läbilaskmatu riietuse juures) kui ka allajahtumine (välistemperatuurile mittevastava kerge riietuse puhul) tekib kergesti. Ka palavikuhaigusega last, eriti imikut, ei tohi liiga sooojalt katta - see võib tema kehatemperatuuri veelgi tõsta ning põhjustada isegi nn. kuumuskrampide teket. Sooja ilma puhul hoolitseda, et laps saaks küllaldaselt juua. Lapse õrna nahapinna kaudu eraldatakse rohkesti niiskust, organismi vedelikuvarud on aga suhteliselt väikesed. Nii võib palavate ilmade korral tekkida organismi veetustumine (dehüdratatsioon), mis kaugeleulatunud juhtudel võib ohustada isegi lapse elu.
3.3 Kukkumis-, löökide- ja muljumisohud
3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool
Laps areneb esimestel elukuudel lausa minutitega. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Tuleb arvestada ka seda, et isegi vastsündinu, tänu energilistele siputusliigutustele, võib oma esialgsest asukohast nihkuda mähkimislaua servale ning alla kukkuda. Seepärast on esimene põhimõte - ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli.
Imiku magamisase olgu selline, kust tal on võimatu maha kukkuda! Voodipulkade vahekaugus ei tohi olla suurem kui 10 cm, et ta keha ei mahuks pulkadevahest läbi. Suuremate vahede puhul võib lapse keha läbi mahtuda, ning laps jääb peadpidi rippuma (kuna pea on suhteliselt suur). Väikelapsi ei tohi panna magama mitmekorruselisele magamisasemele. Lastele meeldib ronida ning paljud lapsed on kukkunud ülemiselt narilt või nariredelilt ning saanud tõsiseid vigastusi. Väikelapsed hakkavad sageli ise ronima söögitooli ja sealt maha. Seda ei tuleks keelata, kuid lasta teha täiskasvanu valve all. On äärmiselt oluline kontrollida, et söögitool seisab põrandal kindlalt.
3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted
Laps, kes hakkab neljal jäsemel liikuma, toe najale püsti tõusma ning kõndima, alustab kohe
intensiivselt ümbritseva maailma tundmaõppimist. Ta katsub, tirib ja lükkab esemeid, proovib nendele ronida või nende alla ronida. On vaja kontrollida, et mööbel seisaks kindlalt põrandal. Nii on lapsele suureks ohuks kolme jalaga taburetid või muu kerge mööbel, mis ei ole stabiilne ning riiulid, mis ei ole kinnitatud seinale. Nad võivad lapsele peale langeda, kui laps neid tirib või neile peale püüab ronida. On hea, kui mööblil, eriti lapse kõrgusel, ei ole teravaid nurki. Teravaid nurki saab katta ka pealeliimitud polstermütsikestega. Mööbli või laua katteks ärge kasutage rippuvaid lauakatteid. Need ärgitavad last haarama ja nendest tirides võidakse endale nii esemeid kui ka kuumi toite ja vedelikke peale tõmmata.
3.3.3 Rasked esemed
Rasked ja teravate nurkadega esemed, eriti need, mille taga on juhe, näit. laua- ja põrandalambid, triikraud , mitmesugused elektrilised köögivahendid, on väikestele lastele ohtlikud. Juhtmest tõmmates võib laps eseme alla jääda. Sellised esemed tuleb panna kohta, kus nad on lapsele ohutud .
3.3.4 Aknad
Igal aastal kukub mõni laps aknast välja ja saab vigastada. Selle vältimiseks tuleb aknale kinnitada fiksaator, mis ei võimalda akent avada rohkem kui 8- 10cm võrra.
3.3.5 Uksed
Lapsed saavad sageli väga valulikke kogemusi näppe ukse vahele jättes. Soovitav on paigutada uksele piiraja , mis takistab ukse täielikku kinnikukkumist. On ka elastseid materjale, millega võib vooderdada ukse hingedepoolse sulgumisjoone.
3.3.6 Trepid
Paljud lapsed on saanud tõsiselt vigastada trepilt kukkudes. Kui teil on trepp ja väikesed lapsed, siis ehitage trepiväravad – nii trepi ülemisse kui alumisse otsa! Nagu voodipulkade vahekaugus, nii ka väravapulkade vahekaugus ei või olla suurem kui 10 cm. Täiskasvanu juuresolekul õpetada last trepist üles ja alla ronima.
3.3.7 Mänguasjad põrandal
Väikesed lapsed kukuvad ja vigastavad ennast sageli, komistades põrandal vedelevatele mänguasjadele. Last on vaja õpetada oma mänguasju pärast mängimist ära panema . Väga väikese lapse puhul hoolitseda, et mänguasjad ei jääks põrandale vedelema.
3.4 Põletusohud
3.4.1 Kuum toit ja joogid
Ärge jooge kohvi või teed, kui teil on süles imik või väikelaps! Ootamatu siputus- või haardeliigutusega paiskub kuum jook näole, kaelale või rinnale. See on üks sagedasemaid raske nahapõletuse põhjusi väikestel lastel. Ka kuum toit või jook laual peab jääma laste käeulatusest välja. Siinkohal meenutagem veelkord - ärge kasutage laudlina, sest nende rippuvad nurgad ärgitavad haarama. Kuuma vedelikuga nõu võib lapsele peale kukkuda ka otse pliidilt ja sel juhul võib põletus osutuda lausa eluohtlikuks. Igas väikeselapsega peres peaks olema kasutusel pliidile paigaldatavad kõrgendatud servad , mis hoiavad ära nii traagilise õnnetuse.
3.4.2 Pliit ja praeahi
Last on vaja kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest. Võimalusel tuleks kasutada sellist elektripliiti, mis juba tehases on konstrueeritud lapsele turvalisena või kasutada tuleks paigaldatavaid kõrgendatud servi .Pliidi kuuma küttekeha peal on paljud lapsed oma käsi kõrvetanud. Et seda ei juhtuks, tuleb asetada sellele kaitseplaat. Nelja plaadiga pliidi puhul kasutada küpsetamiseks tagumisi plaate , pottide ja pannide sabad pöörata seina poole! Praeahju ukse jaoks kasutage
spetsiaalset sulgurit, mis ei võimalda lapsel seda avada. Praeahju ukse klaas olgu kas mittekuumenev või varustatud spetsiaalse mittekuumeneva kaitsega .
3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli
Väikesed lapsed on saanud eluohtlikke põletusi, kukkudes tulise küttekeha peale. Lubamatu on kasutada reflektor-tüüpi elektriküttekeha ruumides, kus on lapsed. Lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi: nad võivad põhjustada koguni tulekahju, visates tulle midagi kergesti süttivat või isegi plahvatavat. Radiaatorite pealispinna temperatuur ei tohiks olla üle 600 C. Kui radiaatorid ei ole reguleeritavad , siis tuleb nad varustada kaitsevõrega. Ei tohi kasutada portatiivseid elektriradiaatoreid, mis ei ole seina küljes kinni.
Tikud hoidke väikelapse käeulatusest kaugemal! Kolmandal eluaastal võib lapsele õpetada tiku - või küünlaleegi ärapuhumist ja kui laps tahab, siis ka tikutõmbamist, kuid seda võib ta teha ainult täiskasvanu juuresolekul !
Elumajja või korterisse peavad eriti lastega pered paigaldama suitsudetektorid!
3.4.4 Kuum kraanivesi
Kui majas on väikesed lapsed, tuleb hoolitseda, et kraanist ei tuleks kunagi põletavalt kuuma vett. Selleks tuleb veeboileri termostaati vastavalt reguleerida. Kui see on võimatu, siis paigutage kraanile veesegisti, mida on võimalik fikseerida kindlasse asendisse. Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohi kunagi olla kuumem kui 40 C, köögivesi - mitte üle 55 C.
3.4.5 Elekter
Lapse õrn ja veerikas nahk on väga tundlik elektrivoolule. Seepärast on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahti ühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et ümbruskonnaga tutvumisel pistavad väikesed lapsed oma näppe ja esemeid igasugustesse avaustesse. Ohtlikuks võivad saada elektrikontaktid ja pistikupesad.
Uute pistikupesade paigaldamisel tuleb eelistada lapsekindlaid. Lahtised pistikupesad katta
selleks otstarbeks valmistatud plastkatetega. Mitte unustada pikendusjuhtmete pesade blokeerimist!
Hoolitseda, et kõik juhtmed, lambid ja muu elektriaparatuur oleksid korras!

Mürgistus- ja söövitusohud
Laps õpib maailma tundma mitte ainult vaadates ja katsudes, vaid ka maitstes. Seejuures ei osata vahet teha söödaval ja mittesöödaval, kahjutul ja mürgisel või söövitaval. Juba pisike lonks söövitavat või kanget happelist ainet kahjustab rängalt lapse suu, neelu ja söögitoru õrna limaskesta ning võib olla põhjuseks eluaegsele puudele. Samuti võivad olla rängad tagajärjed mürgistustel ravimitega või teiste keemiliste ainetega.
3.5.1 Ravimid
Väikelapse võib surmata 4-5 valuvaigistavat tabletti või 10 rauakapslit. Kõik ravimid peavad olema laste eest hästi kaitstud. Öökapi- või lauasahtel, vannitoakapp või - riiul , hommikumantli vm. tasku ei ole ravimite hoidmise koht. Soovitav on kasutada kõrgele seinale kinnitatud ja lukustatud ravimikappi.
3.5.2 Kemikaalid
Meie kodudes on palju lapse tervisele ohtlikke keemilisi aineid: pesemis-, puhastus- ja kosmeetikavahendid, mineraalõlid, tärpentin, väetised ja taimekaitsevahendid , mitmesugused vahendid auto jaoks jms. Kõik need ained tuleb paigutada nii, et laps nende juurde ei pääseks. Eriti hoolikas tuleb olla nende vahendite kasutamise ajal. Sageli jätkub vaid lühikesest hooletushetkest, et laps jõuaks rüübata mürki! Paljud kemikaalid ja ravimid väljastatakse lapsekindlate korkidega pudelites või konteinerites. Kui aga lapsel on küllaldaselt aega "mängida", võib ka niisugune kork tema käes lahti tulla. Seepärast tuleb mürgised ja söövitavad ained laste tegevusulatusest alati
eemal hoida.
3.5.3 Mürgised taimed
Paljud dekoratiivtaimed ja potililled on mürgised. Sellistest taimedest on soovitav loobuda või vähemalt panna nad kohta, kuhu laps ei ulatu. Õppige tundma, millised taimed on mürgised!
3.5.4 Tubakas
Nikotiin on väikestele lastele mürk. Seepärast ärge suitsetage ega lubage teistel suitsetada ruumis, kus on laps ning kasutage oma kodus kinnikeeratavaid tuhatoose
3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud
3.6.1 Noad, käärid ja teised tööriistad
Teravaid ja torkavaid esemeid, mis võivad väikesele lapsele põhjustada tõsiseid vigastusi, tuleb hoolikalt hoida lastele kättesaamatus kohas. Ärge iialgi tehke mingit õmblus- või teisi torkavaid või teravaid abivahendeid vajavaid töid, kui laps on süles või püüab parajasti teiega mängida! Ärge jätke hetkekski teravaid töövahendeid lapse käeulatusse! Lapse kasvades tuleb talle õpetada nõela, kääride ja teiste riistade ohutut kasutamist. Esimesed käärid ja nuga peaksid olema ümarate otstega. Need muretsege mänguasjade kauplusest!
4. OHUD KODUÜMBRUSES
4.1 Laps kui mängija
Ohutu mängukeskkond vähendab tunduvalt vigastuste saamise riski. Koduõu või korterelamu ümbrus, mis on väikelapsele mängumaaks, on vaja turvalisuse suhtes üle vaadata ning ohutegurid kõrvaldada. Maja küljes ei tohiks näiteks olla maani ulatuvat tuletõrjeredelit, mida mööda saab laps üles ronida, varisemisohtlikku puuriita või teisi ohtusid. Uute elamute planeerimisel tuleks alles jätta looduslikku metsa ja rohumaad. Küllaldaselt ruumi peaks jääma ka turvalisuse nõuetele vastava mänguväljaku ehitamiseks.
Mänguväljaku ehitamisel peab silmas pidama ohutusnõudeid. Erinevate tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis - ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu kokkupõrget pehmendava materjaliga. Mänguväljakute korrasolekut on vaja pidevalt jälgida.
Sõidutee, ka väikese liiklusega kvartalisisene sõidutee, ei ole laste mängukoht. Ohtlik on ka sõidutee vahetu lähedus. Isegi täiskasvanu järelvalve all mängiv laps võib ootamatult söösta sõiduteele näiteks selleks, et püüda liblikat või ajada taga kassi, ning sattuda sõiduki ette.
4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel
Ei ole teada kindlat vanust , millal laps võib saada oma esimese jalgratta, tõukeratta või rulluisud. See oleneb lapsest, piirkonna olemasolust, kus ta saab sõita, ning jälgimis-, õpetamis- ja treenimisvõimalusest. Eelpoolnimetatud vahendeid kasutades peab laps tingimata kandma kaitsekiivrit ja tõukeratta või rulluiskude kasutamisel ka põlve-, küünarnuki- ning randmekaitsmeid. Loomulikult ei tohi väikelast lasta sõitma kohtadesse , kus võivad liigelda ka mootorsõidukid. Et jalgrattal olev väikelaps oleks hästi nähtav ja jälgitav, on soovitav varustada lapse ratas jalgrattapoes saada oleva pika lipuvarda ja lipukesega. Kui sõiduharjutamise tingimused ei ole head, ei ole vaja kiirustada esimese jalgratta või teiste nimetatud spordivahendite ostmisega, vaid teha seda siis, kui laps on suurem.
4.3 Laps talu- või kodumajapidamises
Talumajapidamises või koduettevõtluses on hulk ohtusid, sest õu ja aed on sageli ühel ja samal ajal nii lapse mängumaa kui ka töö- ja tootmisala. Uudishimulik väikelaps võib ka siis, kui tal "silma peal" hoitakse, ootamatult sattuda ohtlikku kontakti töötava masinaga või olla ohustatud mõnest muust ebaturvalisest keskkonnategurist. Maamajapidamises tuleks tähele panna järgmist:

• Kas toitematerjali langerennid, järsakud ja sillad on varustatud kaitsetõkete või taraga?
  
• Kas kaev (ud) on kindlalt kaetud või piiritletud taraga?
  
• Kas elektrivoolu väljundid ja lülitid on kaetud või eemal lapse käeulatusest?
  
• Kas elektrikaablid ja -juhtmed on vooluallikast välja lülitatud ajal, mil neid ei kasutata?
  

• Kas sellised tööriistad nagu vikatid, hangud ja kirved on paigutatud ohutult?
  
• Kas pestitsiidid , küttevedelikud, happed ja teised ohtlikud ained on paigutatud lapsele kättesaadamatult?
  

• Kas masinad , treilerid ja vagunid on pargitud ohutult?
  
• Kas süütevõtmed on eemaldatud traktorilt ja teistelt masinatelt ajal, kui neid ei kasutata?
  
• Kas redelid on püstiasendist ära võetud ja seisavad turvaliselt, kui nad pole kasutusel?
  
• Pea meeles, et tuleb hoolikalt vaadata, et lapsed oleksid eemal, kui tagurdad sõidukit!
  
• Pea meeles, et last on ohtlik lubada traktori kabiini: uks võib avaneda ja laps välja kukkuda!
  
• Pea meeles, et kaevud ja veega täidetud vannid või (madalad) tünnid kätkevad uppumisohtu lapsele! Kata need kindla kaanega või ära hoia vannis/tünnis vett kuni laps on väike!
  
• Pea meeles, et (heina) pallide, väetisekottide, palkide ja laudade virnad ning kruusa , liiva ja vilja kuhjad võivad variseda või turniv laps võib nende sisse vajuda!
  

• Pea meeles, et vedelema jäetud katkine klaas, kidaline traat jms. võib last ohtlikult vigastada!
  

• Pea meeles, et loomad on kergesti ehmatatavad ning võivad last ootamatult puksida või hammustada!
  

• Pea meeles, et laps on täiskasvanust tundlikum tolmule ja mürale. Hoia laps eemal tolmu- ja mürarikastest tööpiirkondadest!
  

• Pea meeles lapsi varustada reflektoritega, kui nad on pimedal ajal õues!
  
• Pea meeles, et väikest last ei tohi kunagi jätta ega lubada kraavide, tiikide ja teiste veekogude juurde omapead! Varusta laps päästevestiga, kui lähed temaga kalavetele või lõbusõidule!
  

• Pea meeles, et elav tuli lummab lapsi! Õpeta last tulekoldega õigesti ümber käima! Tikke hoia turvaliselt!
  

5. MUUD OHUD
5.1 Laps kui jalakäija
Lapsega kõndides pidage silmas, et juba kõige varasemast east alates on äärmiselt oluline kujundada temas õige ja ohutu liiklemise harjumusi. Ei või unustada, et kõige paremini õpetab eeskuju! Pidagem meeles kuldreeglit: näe ja ole nähtav! Seepärast hoolitsegem selle eest, et lapsevankril või lapse välisriietel ja jalanõudel, aga samuti teda saatva täiskasvanu riietel oleksid reflektorid või reflekteeriva materjali ribad! Lapse riietamisel jalutuskäiguks või lasteaeda või mujale minekuks eelistada erksavärvilist riietust . Õpetatud ja harjutatudning erksalt riietatud väikelast võib lubada päevasel ajal iseseisvalt minna lasteaeda, mänguväljakule või sõbrale külla, kui vahemaa on lühike ning väheohtlik.
5.2 Laps täiskasvanu sõidukis
Kui last sõidutatakse jalgrattal, siis vajab ta samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lapseiste ja kaitsekiiver. Soovitav on lisada veel ka jalgrattalipp. Kui laps on autos, siis kasutage alati temale eakohast turvavarustust - turvahälli või -istet. Turvavarustuse kasutamine mootorsõidukis seadustati Eestis 1997. aastal.
5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine
Kelgutada või suusatada võib turvalisel künkal, mis on eemal liiklusest ja kus ei ole ohtlikke esemeid ( kivid , postid, raudrööpad jm.), puid ja muid takistusi, mis võiksid last vigastada või spetsiaalselt selleks ette valmistatud maastikul. Kelgutamist, suusatamist ja uisutamist tuleb lapsele õpetada. Aladel või olukordades , kus vigastuse risk on suur (lasterohke ja/või suhteliselt kõrge kelgumägi, mäesuusatamine) varustage laps kaitsekiivriga.
5.4 Lapsega külas
Kui väikese lapsega minnakse külla inimeste juurde, kel lapsi pole, peab väikelast hoolikalt silmas pidama, kuna ümbrus võib olla tema jaoks ebaturvaline. Näiteks ravimeid või kemikaale võidakse hoida kergesti kättesaadavates kohtades, kuum jook või söök võib olla rippuva laudlinaga laual jms. Ka võõras õu või aed võib pakkuda ohte ning väikest last ei või sinnagi lasta järelvalveta.
5.5 Võõrad inimesed
Kõik võõrad inimesed ei tarvitse olla lapsele ohutud. Seepärast tuleb varakult lapsele seletada, et ta kunagi ei läheks kaasa inimesega, keda ta ei tunne. Samuti seda, et võõrastelt ei tohi vastu võtta mingeid aineid, ka siis, kui seda pakutakse kui maiustust või limonaadi. Keelata süüa või juua võõraste poolt maha jäetud või (näit. lasteaia territooriumilt) leitud aineid, ka siis kui see tundub ohutu.
5.6 Lapse õpetamine
Väikelapse mälu on lühiajaline. Seepärast tuleb teda õpetada ohte tundma ja nende eest hoiduma järjekindlalt ning korduvalt. Kuna väikelapse mälu on kujundlik, mitte mõtteline, siis on sõnalisest seletusest vähe kasu. Ohte ja nende vältimisvõimalusi tuleb näidata tegelikkuses. Kasu on ka ohtude joonistamisest, turvalist käitumist õpetavade (video) filmide ja piltide vaatamisest ning arutlemisest nende juures. Mitte unustada isikliku eeskuju olulist rolli!
5.7 Kehaline aktiivsus
Kehalise aktiivsuse soodustamine ning liigutusosavuse arendamine on oluline eeldus selleks, et lapsel oleks tema edaspidises elus vähem vigastusi.
6. KOKKUVÕTTEKS
Me ei saa süüdistada imikut ega väikelast, kui ta on käitunud nii, et on saanud vigastada. Me
peame oskama ohte ette näha ja ära hoida. Eelpooltoodut kokku võttes on selge, et me saame
üsna palju teha selleks, et kaitsta väikest last vigastuste eest ja väga suur roll selle juures on vanemal.