Eelkoolipedagoogika mõisted (0)

EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS
Pedagoogika-teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus , areng ja väljakujunemine.
Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine , selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine
Haridus - kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk
Õpetus- õppimine-eesmärgistatud tegevus, mis on suunatud õpilase poolt inimühiskonna ajaloolis-ühiskondliku kogemuste mingi kinlda osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel. Õpetamine-õppetegevuse organiseerimine, õpilaste, motivatsiooni ja sihipärase tegevuse formeerimine, plaanipärane süstematiseeritud hariduse sisu edasi andmine.
Ealine pedagoogika-uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east . Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika-uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi
Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika , ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Didaktika on väga tihedalt seotud üldpedagoogikaga
Eripedagoogika- e.defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemisega 1)tüflopedagoogika-pimedate vüi nõrgalt nägevate laste täiskasvanute õpetamine 2) surdopedagoogika -kuulmishäiretega laste ja täiskasvanute õpetamine 3) logopeedia -normaalse vaimse arenguga kõnepuuetega laste õpetamine 4)liikumispuuetega inimeste pedagoogika 5)oligofrenopedagoogika-vaimselt haigete inimeste õpetamine
Autoritaarne kasvatus- tugev „mina“, väga järeleandmatu; juhtimine toimub sundimise teel-kasutab tema käes olevat võimu teiste sundimiseks käskude-keeldude abil.
Demokraatlik kasvatus- kaaslast hindav, partnerlusel põhinev; võimaldab lastel oma oskusi rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast.
Alusharidus -teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist
Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel , kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele.
Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul.
Formeerumine -inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena
Sotsialisatsioon-väärtuste, normide, reeglite, käitumise mallide , mis kehtivad antud ajahetkel antud ühiskonnas, omandamise protsess ning nende põhjal sotsiaalsete seoste ja kogemuste saamine.
Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi
Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega
Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele
Kasvatussüsteem-kompleks, mis sisaldab endas: 1)eesmärke 2)subjekte, kes realiseerivad neid eesmärke 3)tegevust 4)süsteemis osalejate vahelisi ja neid ühendavaid suhteid 5)kasvatuskeskkona ja juhtimist, mis tagab kasvatuskomponentide ühtsuse ja selle süsteemi arengu. Ükskõik millise komponendi puudumine viib kogu süsteemi lagunemisele
Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest.
Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse.
Kasvatusmeetod - plaanipärane toimimisviis
Isiksus- on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid(isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks.)
Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend
Inimene- Homo sapiens ('tark inimene'), mille alamliigiks on omakorda homo sapiens sapiens (nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu.
Individuaalsus - isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Intergratsioon -

Üldõpetus-

Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm - inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele.
Arenguvestlus -
Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele – vanematele ja kogu ühiskonnale
Paradigma -algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide.
Õppevahend-
Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga . Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse
Reflektsioon - mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle
Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi
Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid , kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel , mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika .
Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale.
Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma eesmärgipärasele muutmisele
Suhtlemine -sünnipärane vajadus sotsiaalseks lävimiseks ja informatsiooni vahetamiseks, mis väljendub kontaktide loomises ja arendamises inimese vahel, inimese vahelise suhete formeerumises
Ümbritsev keskkond-inimüühiskonna ja iga inimese elutegevuseks vajalikud looduslikud, sotsiaal-majanduslikud ja materiaalsed-olmelised tingimused.
Sotsiaalne keskkond-inimest ümbritsevad ühiskondlikud, materiaalsed ja vaimsed tingimused, mis on vajalikud tema eksisteerimiseks, formeerumiseks ja tegevuseks.
Keskkonna makrofaktorid-objektid, nähtused, suhtumised, tingimused, mis mõjutavad eri maades elavate suurte inimrühmade elutegevust aga järelikult ka iga üksiku inimese elutegevust
Keskkonna mesofaktorid-inimese ja sotsiaalse grupi, mille juurde ta kuulub, elutingimused - ideoloogilised ja eetilised suhted, moraalinormid ja väärtused, mis on omaks võetud antud sotsiaalse grupi poolt
Keskkonna mikrofaktorid- materiaal -olmelised inimese elutingimused, tema lähim sotsiaalne keskkond.
Esteetika -inimese esteetilisi suhtumisi ja selle tähtsust inimese vaimsele arengule
Esteetiline kasvatus-väärtusorientatsiooni kujundamist esteetilise suhtes, et inimene objektiivselt oskaks määrata hinnatava väärtust
Kehakultuur-üks osa kogu inimkonna kultuurist, vaimsete ja materiaalsete väärtuste kogum, mida on talletatud, luuakse ja kasutatakse pidevalt inimese kehaliseks täiustamiseks ja tugevdamiseks.
Kehaline täiuslikkus-ajalooliselt kujunenud inimese harmoonilise kehalise arengu, kehalise ettevalmistatuse tase, mis on optimaalselt vastav antud ühiskonna nõudmistele. Muutub aegade jooksul, sõltub sellest, mis parasjagu on iluetaloniks
Kehaline areng- bioloogilist protsessi, mis iseloomustab inimorganismide vormide ja funktsioonide muutusi.
Kehaline kasvatus- organiseeritud pedagoogiline protsess, mis on suunatud igakülgsele organismi morfoloogilisele ja funktsionaalsele täiustamisele, kehaliste võimete arendamisele, liigutusvilumuste kujundamisele, spetsiaalsete teadmiste andmisele kehakultuuri ja spordi vallas
Emotsioon -inimese isikliku suhtumise väljendusviis nendesse nähtustesse, mida ta kogeb ümbritseva keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi
Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele
Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest
Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine
Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat
Sotsiaalne areng-seostub sotsiaalsuse kujunemisega ja käitumisoskusega
Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis
Sotsiaalne võimekus- kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist
Sotsialiseerumine - pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused
Altruism - omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks
Empaatia -võime seada ennast teise inimese olukorda ja elada läbi teise inimese tundeid