Laps ja mäng (2)

1.Mängu mõiste ja tunnused:
Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa . Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus.
Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus
kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab
teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon :Mängu ei
põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub
individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemus: mängu puhul valitseb protsess tulemse üle. Kui laps mängib, siis ta tähele-panu on koondunud rohkem mängu tulemusele kui mängulisele tegevusele, seega tulemus ole nii tähtis kui tegevus. *Vaba valik: Mängus tunnevad kõik lapsed ennast vabalt selles mõttes, et nad võivad mängu pooleli jätta, kui nad seda ei soovi edasi mängida; võivad uut alustada, samuti valida endale sobiv mängukaaslane , mänguvahendid ja mänguteema.*Emotsionaalsus: mäng on tavaliselt seotud positiivsete emotsioonidega – rõõm, elevus, naudingud jne. Kui see ka poleks nii, väärtustavad lapsed ikka mängu seost positiivsete emotsioonidega.
2.Mängu uurimise ajaloolised etapid:
1.etapp- 20.-30.a-d: uurimused tuginesid l/põlvega seotud töödele, käsiraamatutele,
emade päevikutele ja kliinilistele uurimustele.2.etapp- 40.-50.a-d: Searsi jt. uurimused, mis vaatlesid eelkõige kujutlusmängu kui projektiiv testi lapse sisemaailma analüüsimisel. Samuti vaadeldi kokurentsi võistluse, agressiooni, perekonna rolli laste mängus. 3.etapp – 60.-70. a-d: Plahvatuslik mängu uurimuse kasv („Sience of play”)
4.etapp-Käesolev aeg.
3.Klassikalised mängu teooriad ( Locke , Rousseau , Schille, Spencer , Groos jt):
J. Rousseau : Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K.Groosi: Arvab , et mängu väärtus seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller : Ta võttis kasutusele mõiste „mängu-tung”, ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et mäng on ainuke, mis inimest täiusli- kuks muudab ja tema kaksikolemust avab. H. Spencer: Tema põhjendab mängutungi niivisi,et mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Ta ledis ka seda,et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda. Aristoteles : mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick -lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu. Mäng on seotud suure motoorse aktiivsusega.
4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti-
lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud : uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda
hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid , pahad haldjad jne., keda ta kardab .Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H. Erikson : Leidis, et lapse normaalne ego areng peegeldub lapse mängus. Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga , lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär-lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need püüavad selgitada, miks laps mängib mitte ainult rõõmu ja lõbuga seotud sündmusi vaid ka valu ja hirmudega sündmusi. Samuti uuris ka mänguasju.D.W.Winnicott: arendab edasi mõtteid mängust.Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad ka mägukaaslased.Nii nagu leiavad täiskasvanud oma töö juures sõpru kui vaenlasi , nii leiab see aset ka laste mängus. Mängus on kergem luua sots.-d kontakte ja suhteid, elada läbi emotsioone.Winnicott hoiatab aga lasteloovusesse vahelesegamise ja selle hävitamise eest. Mäng tähendab lapseleviisi olla „aus iseendaga ”.
Innovatsiooniteooria- B. Sutton -Smith:
B.S-S. on hoiatanud laste mängu uurijaid mängu ületähtsustamise eest.Nimelt on mängu vaadeldud kui laste tööd ja kui ettevalmistust eluks täiskasvanuna. Ta väidab, et siin peituvadki mitmed vastuolud. Ei ole mäng alati ju vabatahtlik, vaid on tihedalt seotud mängu ja mängukaaslate valikuga. Mängudes valitsevad mängijate vahel võimu ja alluvussuhted.Ühes raamatus esitab ta mängu põhiprobleemi:missugune koht on mängul tänapäeva väärtussüsteemis ja kas mäng valmistab lapsi ette toimetulekuks olemasolevas või tulevases ühiskonnas.Ta leidis, et mida rohkem ühiskond areneb, seda enam nõutakse ka lapselt. Reeglidlähevad keerulisemaks ja lapsel jääb vähem vaba aega. Mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlkkuse moment. Mäng on mängijatepoolt vabalt valitud ja sisemiselt motiveeritud.Mängu olulisemaid jooni on kujuteldava olukorraolemasolu.
Kognitiivsed: J.Piaget- ta leidis, et mäng on hädavajalk tingimus lapse kogn .-s arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Ta teeb vahet mängu kolme vormi vahel:1.On harjutusmäng, mis vastab sensomoroorse arengu astmele . 2.Vorm nimetab ta sümbolimän-guks ja see vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitvses arengus. 3.Reeglitega mäng – vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele. Seega leiab ta, et harjutus,sümbol ja reegel on phielemendid lapse mänguarengus.
L.Võgotski- otsib vastust küsimusele, kuidas tekib ja areneb mäng lapseeeas ja mis tähtsus on tal lapse arengus.Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid.Mäng ongi soovide täitumine. L.Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob arengu tsooni. Mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevastest käitumistest ja arengust.
Fenomenoloogiline - Fr.J. Buytendijk: on kirjeldanud nii lapse kui ka looma mängu. On rõhtanudet mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuvtegevus ei ole mäng, vaid mäng on ta sellel juhul,kui see on seotud subjekti ja esemetega. Samution mäng seotud üllatuse elementidega, ebata-valise ideede ja mõtetega.Samas aga vajab iga mäng oma mänguvälja ja mängureegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse .J.Cheauteau- on laste mängu analüüsimisel leidnud oma lähenemistee. Leiab,et väikeste laste juures ei saa veel rääkida mängust, sest tegemist on pseudomänguga. äiksemad lapsedpüüavad oma mängus selgusele jõuda oma suhtes, vanemad seevastu saavad mängudesnäidata oma iseseisvust. Ta on mängu juuresrõhutanud erti mängureegleid.Väidab, et väikesedlapsed armastavad korrapärasust ja rütmi.
5.Mäng, uurimine ja töö. Kui ese ontundmatu, siis laps vaatleb ja uurib seda, õpib teda tundma.Kui see asi saab talle omaseks või tuttavaks, sis hakkab ta sellega mängima.C.Hutt- uurislaste käitumise eripära uue objektiga ümberkäi-misel. Järeldus:*uurimise teel õpib laps tundma eseme omadusi neid puudutdes ja vaadeldes.*Igat uut mänguvahendit tuleb lastele tutvustada. *Uurimistegevus on tähtis väikelapseeas. *Kui täiskasvanu oli ruumis, siis laps oli julgem ja uuris eset. Kui aga lahkus täiskasvanu, siislaps oli arglik , lähenes esemele kartlikult.*Uurimine on tähtis loovuse, avastamisrõõmuja leidmise jaoks. Mäng ja töö on omavahel tihedalt seotud. Oma mängus ehitavad lased näiteks esmalt autodelegaraaži, seejärel hakkavad mängima liiklus -mängu jne. King : Õpetajate juures mängu ja tööeristamine ilmnes kõige selgeminioma lastegasuheldes. Kokkuvtet uurimusest tehes, väidab King: töö juures võib leida rõõmu ja mängu elemente.Mängu ja töö omavahelineeristamine
näitab eelkõige seda, mis on oluline l/aias.Kui õpetaja leiab l/aias mängule koha, siis aitab see oluliselt kaasa nii õppimise kui töö väärtustamisele laste seas.
6.Mäng ja õppimine.sarnased ja erinevad jooned õppimine on kindla korraja distsipliiniga seotud.tegevus.Mäng on ajaviide,motiveeritud tegevus laps tahab mängida.Hartmanni uurimus:lastel võimaldati tunnisja vahetunni mängida.Tulemused:*mäng tõstisõppeedukust ja suurendas kooli meeldimist.*mitte põhirahvusest lapsed tahtsid õppida koos teistega .*lapsedmuutusidheatahtlikumaksvähenes vägivald,paranesid õpilaste vahelised suhted
*Õpetajad avastasid mängu kauduõpilastes mitmeid omadusi,mida nad tavaliselt ei märganud. Õppimise õpetamise vahendon õppemäng
Sarnasus.Nad mõlemad arendavad laste mõtlemist,tähelepanu ja sõnavara.
7. Mäng ja keel nende seos ja tähtsus. Mängus täiustub lapse kõne, muutub rikkamaks , sõnavara laieneb . Garvey , Bateson uurisid : *mängus kõnelemist mõjutavad erinevad m/asjad. *mängus esineb kahesugune suhtlemine – mänguline ja realistlik . *lapse arenus on olulised mitmed sõnamängud, sõnaloomis- riimid . * erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. *kui lapsed mängivad realistlikke m/asjadega, siis on nende mängu teema seotud m/asjadega. Mäng üldistatud m/asjadea on mitmekesisem, sest lapsed kõnelevad siin rohkem. *3,5 a.-l on tähtis eakaaslasega mäng. *kuni 2-a.-le lastele on täiskasvanuteosa mängus vajalik, see aitab kaasa keele arengule. *mäng fantaasiarkaste m/asjadega – mängu nukk , dinosaurused, see kõik viib fantaasiarikaste teemade juurde.Garvey, Batesoni uurimus: Mängus kasutavad lapsed kahte liiki suhtlemist: *mängulist, näilist, kujuteldavat. *metakommunikatsiooni e. realistlik.
8. Mäng ja tunnetusfäär. Mängus kujutab laps iseseisvalt ja loovalt ümbritsevat maailma, täiskasvanute elu ja nendevahelisi suhteid. Selleks, et mängda, vajab laps muljeid , teadmisi ja emotsioone, mis ergutaksid teda mängima. Lapsel on 2-te tüüpi ümbritsevast maailmast: *selged, täpsed, konkreetsed teadmised esemetest ja protsessidest. *üldised ja ebatäpsed. Lapse tunnetustegevuses on pidev liikumine ühelt teadmiste tüübilt teisele. Tunnetusfääri all mõistame ka laste mänguviisides funktsioneerivaid teadmisi. Segatüüpi teadmised – tutvustada üldist, siis tutvustada täpssemalt ja lõpuks kinnistada. Need on kõige edukamad teadmised. Koosmängus tekivad probleemid, mida lapsed lahendvad olemasolevate teadmiste ja mitmetest allikatest saadud teadmiste alusel.
9.Mäng ja loovus . Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni. Mäng sisaldab sümbolistlikku transformatsiooni e. ümber kujundama- see on võime lahendada ülesandeid uudsel ebatavalisel ja leidlikul viisil. Mängurõõm on oluline loovuse tunnus.
10.Sotsiaalne kompetentsus ja mäng.
Sotsiaalne kmpetentsus on oskus oskus ise suhelda, ennast mõistetavaks ja arusaadavaks teha ning ning ka teisi mõista. Oluline in kodu ja l/aia laste osakaal sotsiaalsuse kujunemisl. Mängu areng toimub üksikmängus, kõrvumängus ja koosmängus. Mängus on sotsiaalne kompetentsus lapsel oskus end mängus kehtestada, teistega arvestada.
11.Parteni sotsiaalse mängu kategooriad.
1.Tegevusetus-laps vaatab teise tegevust, jalutab ruumis ringi aga ise teise tegevusse ei sekku.
2. üksikmäng – laps mängib üksnda mitmesuguste vahenditega, teiste lastega suhtlemist ei toimu.
3. Pealtvaatamine – teiste mängijate jälgimine ja vaatlemine. Võib toimuda ka teatud suhtlemine, kuid see pole seotud mängu teemaga .
4. Kõrvumäng – iseseisev mäng leludega teiste mängijate läheduses, kuid ei püüa koosmängu alustada.
5. Assotsiatiivne – laps mängib teiste lastega, kuid ei määratle oma rolli ega ei organiseeri tegevust.
6. Koosmäng – Mäng toimub kooskõlasattult, organiseeritud mängu grupis - on ühine mänguteema, eesmärgid. sisu jne
12.Müramismängu olemus.
müramismänguks on mäng, milles leiab aset võitlus, löömine, tagaajamine jne, kuid mitte realselt vaid mängulisel viisil.A.Pellegrini toob välja 3 müramismägu aspekti: 1. liigutuslik – löömine, tagaajamine, haaramine, kargamine, mänguline võitlus; 2.emotsionaalne – mängijail on iseloomulik mängijanägu ja suur maeratus. 3.rolliline külg - mängijad lülitavad ennast oma mängudes mitmesugustesse rollidesse.
Müramismäng võimaldab õppida sots. oskusi, kusjuures mängjad ei jäänud mängukaaslastest sõltuvaks ega muutunud ka eksploteeritavateks. Sageli on teema viidud kokku vägivallaga, et lastele selgeks teha, mis on tõene ja mis mitte. See on lapsi liitev ja ühendav ja ühendav mäng. Täiskasvanute juures võimaldab see näidata oma füüsilist üleolekut teisest mängiast.
13. Agressioon ja mäng.
Agressiivne käitumine on tahtlik teisele inimesele kahju või haiget tegemine või ebameeldivuse valmistamine. Agressioon on füüsiline, verbaalne(sõnaline), emotsionaalne vägivald.
14.Prosotsiaalne käitumine ja mäng.
Prosotsiaalne käitumine – valmisolek teisi omakasupüüdmatult toetamine, hoolitsus teiste eest. Konkrentsi mängud ja kooperatsiooni mängud (üheskoos eesmärgi saavutamine , kaaslase aitamine ) nendes mängdes puudub individuaalse kasu võimalus. Mängijad ei püüa vastastikku üksteist mängust eemaldada, ega ise finišisse esimesena jõuda. Koostöömängud:
* soodustavad ühist võidu planeerimist
*leiab aset mängijate vaheline mõttevahetus
*on põhiliseks mõisteks – üheskoos.
15.Psühhomotoorne mäng esimesel eluaastal.
See pole mäng vaid ette valmistus mänguks
0-2.e.a. Erakordselt tähtis on ema ja lapse suhe. Selliseid mänge nim. funktsionaalmänguks. Funktsionaalses mängus on keha funktsiooonide rakendamine ja harjutusmängude sisuks on esemetega tegelemine ja harjutamine. Einsiedler nimetab neid mänge psühhomotoorseteks, sest lapsed õpivad tundma esemete ja tegevuste vahelisi põhjuslikk seoseid. Mänguasjad on erinevad – suured- väikesed, häält ja heli tekitavad. Laps peab saama neid käes hoida..
16.Väikelapse ümbolmäng ja selle olemus.
Esimese eluaasta lõpul orjenteerub laps ümbritsevas maailmas ja käsitleb esemeid vastavalt nende funktsioonidele. mõistab, et N: tass on selleks, et sellest juua, tol , et istuda. Laps hakkab kaa matkima täiskasvanu lihtsamaid tegevusi – annab süüa oma emale, kammib ema juukseid jne. Esialgsed mängusüseed on seotud koduga. Lapsel peavad olema teadmised ja kogemused, siis ta mängib. Sümbolmängul on 4 komponenti
*suhete loomine teist emängijatega- e.
detsentreerimine.
*kombinatsioonide järjestamine –
sekventeerimine
*esemete asenadamine
*fantaasia olukordade loomine.
Nicolichi arenguetappide jaotus

sümbolieelne etapp ( 1 e.a. lõpust alates)

enesele suunatud etapp ( alates 12/13 kuust)

teistele suunatud etapp (alat. 15/18 kuust)

kombineeritud sümbolimäng (16/20 kuust)

kavandatud sümbolimäng (alates 18/24 kuust.)
17.Rollimängu elemendid ja tähtsus eelkoolieas .
Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendus – ja kujuteldavate esemete ja tegevuste kasutamine. Kolmanda eluaasta teisel poolel hakkab laps : 1. mängus kasutama esemeid mis asendavad reaalseid esemeid.
2.mängulised toimingud vastavad tegeliku elu loogijale
3. laps võrdleb oma toiminguid täisksvanute omadega
4. laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi. Rollimängus võtab laps endale mingi teatud osa. Matkib inimest, olendit, või tegevust.
elemendid:
Roll(arst ,õpetaja , autojuht jne) Rolliga seonduv käitumine : suhted mängus 1. reaalsed suhted – lapse ja papse suhe mängus 2. rollilised suhted – rolli ja rolli suhe. Mida enam on ollilisi suhteid, seda aranenum on mäng.
18.Rezissöörimängu olemus ja tähtsus
19. Esemeline ja sots. rollimäng.
Esemelise rollimängu sisuks on tomingud esemetega, mis kuuluvad rolli juurde ja tegutsemine mängupatneri suhtes (nukk, ema, teine titt) Laps hakkab end täpsemalt määratlemaja nimetama ( mina olen õpetaja ja ma oölen arst jne .) Rollimängul on taset: esemeline rrollimäng : inimene-ese sots rollimäng- inimene-inimene.
20. Rollimängud eelkoolieas.
Mängul on kindel sisu ja kord reeglite täitmine on mängijatele kohustuslik. Mängu muutmine võib toimuda siis kui kõik mängijad nääustuvad. Reeglimäng on setud konkurentsiga – keegi võigab ja keegi kaotab. Reeglomäng vahetab välja sümbolmängu, kusjuures reegel hakkab mängus asendama sümbolit.
Reeglimängu iseloomustab 4 ümbolit:

mänguasjade ja esemete olemasolu

mängureeglid

mänguvõimed ja valmisolek

mängija isiksus
Reeglimängu juhendamine :
otsesed võtted- *reeglite tutvustmine, selgitamine *ise mängus osalemine * ettenäitamine
kaudsed võtted-
*mänguvahenditega varustamine
*laste teadmiste rikastamine
21. Mänguasjad ja nõuded mänguasjadele.
22.Mänguasjade liigitus.
1..mängu liigi järgi (rolli-, ehitusmängu lelu )
2.laste ea järgi (beebidele, väikelastele jne)
3. tinglikuse järgi ( realistlikud asendus lelud)
Asenduslelu pole sarnane, lap peab ise kujutlema, et see asi on just see. Need lelud on lapse arengus väga tähtsad.
4.materjali lärgi (metallist, puidust, plastmassist)
5. eesmärgi järgi ( õetuslikud ja harivad)
Novosjolova liigitus mänguasjadest:
1.süšeelis- kujunduslikud – nukud , loomad, loomamängud, karnevalikostüümid, lõbustusvahendis.
2. didaktilised-lauamängud - konstruktorid, ehitusmaterjalid jne.
23. Mängukeskkond eelkoolieas.
24.Laste mängu uhendamise põhimõtted. Otsesed ja kaudsed võtted.
Mängima õpetamine tähendab koos täiskasvanuga või kogenenuma partneriga koos mängimist. õpetaja peab tundma mängu iseärasusi, last ja mängu keskkonda. Kuidas täiskasvanu juhendab?
aeg – täpsemalt 45 min . aega mängimiseks, et
lapsd saaksid rahulikult mängda.
ruum – arendab, hea ja sobilik keskkond
materjalid – erinevad mänguasjad.
kogemused - teadmised elust ,õpikäigust, reisidest, ramatutest.
otsesed võtted : *mängus osalemine ,*selgitused, * küsimused , * ettenäitamine
kaudsed võtted : * laste teadmiste rikastamine ümbritsevast elust-vaatlused, õppekäigud jne. *mänguvahenditega varustamine, *mängu motiivi loomine N: arst ja haige.
25. Mängu juhendamise tervikmeetodid.
* ümbritseva eluga tutvustamine
* mängima õpetamine - õppemängud
*esemelis-mänguline keskkond
*emotsionaalne suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel.
26. Laste loovmängude juhendamine
otsene: mida noorem on laps seda rohkem vajab ta otsest juhendamist

mänguidee pakkumine

rolli võtmine endale

otsesed küsimused sisu edasi andmiseks
kaudne

tingimused (aeg ,koht )

pidev info
27.reeglimängude juhendamine.
otsesed võtted

reegle tutvustamine, nende selgitamine

ise mängus osalemine

ettenäitamine
kaudsed

mängu vahenditega varustamine

laste teadmiste rikastamine
28. Mängude liigitus
vabamängud.
rollimängud
lavastusmängud (kirjanduspala järgi või omalooming )
ehitusmängu
reeglimängud
rahvamängud
liikumismängud
õppemängud
laulu- tantsumängud
lauamängud ja mängud erinevate esemetega.
29. Õppemängu tähtsus eelkoolieas.
on täiskasvanu poolt loodud kindla eesmärgiga, kindlate reeglite ja tegevusega mäng.
tähtsus: ühendatud on õppimine, õpetamine ja mängimine. Laps õpib ja mängib.
Eesmärgid: teadmiste kinnistamine , süvendamine ja täpsustamine.
30. õppemängu elmendid.
1. mänguline ülesanne koos mängulise tegevusega. (mõistatamine, süzee kujutamine)
2. õppeülesanne: võrrelda ja valida esemed erinevate või ühesuguste tunnuste järgi. *võrrelda ja valida
*klassifitseerida esemeid
*määrata mitme tunnuse järgi, arvata kirjelduse järgi
*meelde jätta missugue fakt või teatud esemete kogus, mängijate rühm.
3. reeglid.
4. tulemus : väljendab ennast rõõmsas meeleolus, heameeles, soov vabal ajal mängida.
31. Hea mängu tunnused
Heas mängus jäävad agressiivsed teod mängulisse kujuteldavasse plaani ja ei mõjuta mängijate sõbralikke suhteid. Konfliktid jäävad mängulisele tasemele . Heas mängus on :

üllatusi, ootamatust, kadumist, leidmist , peitmist

matkimist, äratundmist

jäljendamist

mõistatamist

hääled helid

liikumist

rollid, rollisuhted

tantsu, laulu, muusika kasutamist

erinevate mängude ühendamist ä
32. Mängude loomise põhimõtted.
*läbimõelda mis on mängu eesmärgdd.
*kuidas mäng arendab mängijat.
*missugust mängu materjali vajatakse mängus.
*kas mäng on lastele sobiv?
*kas on arvestatud laste eelnevaid mängu kogemusi.
*missugune on lapse huvi?
*kas mänguks on valitud õige aeg ja koht?
*kuidas õpetatakse uut mängu?(sõnaline selgitus,ettenäitamine)
*poistele meeldivad liikumismängud,tüdrukutele suhtlemisega seotud mängud.
*kuidas muuta mängu huvitavamaks?
*laste endi aktiivsus.
*kas mängu saab mängida üksinda või koos?
33. Mida tähendab laste mängima õpetamine
Me anname lastele teadmisi,oskusi ümritsevast elust. Loome soodsa,turvalise mängukeskkonna.
Loome sõbralikud suhted laste vahel.Valmistame lapsi igakülgselt ette elus toimetulekuks. Pakume lastele rõõmu ja uusi elamusi. Et lapsed oskaksid mängus kasutada erinevaid vahendeid.Mängime lastega koos erinevaid mänge.