Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta (0)

Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp ) kohta
Mis on andekus ?
Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad.
Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades.
Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi.
Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist.
Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal.
Intelligentsus ja erivõimed
Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid ” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla.
Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ.
Pärilikkus , hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut.
Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse sisu.
Eesti 12-18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdrukute üle alates 15. eluaastast.
Kuidas andekad lapsed mõtlevad
Uuringud on kinnitanud, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega eakaaslastest mitmes aspektis. Nad näevad, mõistavad ja tõlgendavad übritsevat reaalsust, konstrueerides oma intellektuaalset pilti maailmast (sündmustest, situatsioonidest, ideedest, probleemidest või reaalsuse mis tahes aspektidest) eri moel kui seda teevad „tava” inimesed – neil on maailmast unikaalne intellektuaalne pilt. Andekad lapsed kulutavad rohkem aega teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele.
Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist.
Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata.
Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari.
Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel.
Andekus ja loovus
Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon .
Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega.
Loova või andeka käitumise tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak.
Loovate isiksuste ühe silmapaistvama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige vastu, mis nende ümber toimub. Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on ka ilmselt põhjuseks, miks loovatele isikutele omistatakse sageli teatud lapselikkust või nähakse nende käitumist lapsemeelsena.
Haridussüsteemi suurimaks puuduseks peetakse vähest tähelepanu loovuse arendamisele.
Looming ei saa tekkida tühjale kohale, selle avaldumiseks on vaja teadmisi ja erioskusi ning oskust oma tegevust planeerida ning arengut hinnata.
Motivatsioon
Isikud, kes on juba koolipõlves ilmutanud annet oma tõelise huvi valdkondades, jäävad enamasti selle ala juurde ja on valmis ennast selles veelgi arendama.
Pintrich ja Schunk (1996) defineerivad motivatsiooni kui protsessi, mis kutsub esile ja hoiab alal eesmärgistatud tegevust.
Inimesel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi oskusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soovivad uskuda , et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartuses.
Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib mõgemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütakse saavutada (või vältida).
Meisterlikkusele või ülesandele orienteeritud inimesed on seesmiselt motiveeritud, nad koondavad tähelepanu probleemide lahendamisele ja uute oskuste kujundamisele. Ego- või soorituseesmärgiga ehk väliselt orienteeritud isikud tunnevad eeskätt muret, kuidas näevad neid teised.
Seesmiselt orienteeritud õpilased süvenenumalt, tajuvad paremini faktide ja ainete omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad.
Rõhu asetamine välistele ajenditele võib kohandada nii seesmist motiveeritust kui ka loovust ja tunnetuslikku (kognitiivset) paindlikkust.
Väline tasustamine halvab eiti tugevalt just loovat ja kontseptuaalset mõtlemist ning mõjutab andekaid lapsi tugevamalt.
Kui motivatsiooniprobleemid on seotud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline motiveerimine õigustatud.
Käitumise kontrolliks kasutatav tasu vähendab seesmist motivatsiooni.
Seda, kas saavutuse eest antavat tasu tajutakse kontrollivana või informatiivsena mõjutab tasustamise kontekst.
Hinnangul, mis sisaldab infot kompetentsuse kohta ja juhiseid tulevasteks ponnistusteks, ei ole negatiivset mõju ja see võib suurendada sisemist motivatsiooni akadeemiliste ülesannete täitmisel.
Tagasisidena antav tasu/hinnang toetab seesmist motivatsiooni vaid sel juhul, kui see on positiivne. Negatiivne ebakompetentsust rõhutav tagasiside halvab seesmist motivatsiooni.
Kuidas suunata lapsi jõupingutusele
Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud.
Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud.
Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine.
Andekate isiksuslikud eripärad
Ande realiseerimisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks.
Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne.
Andekate tüdrukute väsimuse alaskaala näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlusgrupi tüdrukutel.
Ülitundlikkus on füüsilise, meelelise, intellektuaalse, loomingulise ja emotsionaalse energia küllus. Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet.
Kuidas andekat last ära tunda?
Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise viis.
Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest:

• kiire õppija
  
• hea abstraktne mõtleja
  
• kestva tähelepanu võime
  
• laialdane sõnavara
  
• hea arvutaja ja piltmõuistatuste kokkupanija
  
• väga hea mälu
  
• tundlik ja emotsionaalne
  
• arenenud õiglustunne
  
• püüdleb oma tegemistes täiuse poole
  
• huvides järjekindel
  
• eelistab endast vanemate seltskonda
  
• hea huumorimeel
  
• laialdased huvid
  
• õpib varakult lugema
  
• arenenud kujutlusvõime
  
• väga loominguline
  
• iseseisev
  
• protestimeelne
  

Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad intelligentsustestides paremaid tulemusi verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes ja poisid ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes. Üldises andekuses erinevust ei ilmne.
Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsetes võimetes, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks.
Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata.
Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud.
Tähelepanuhäiret-hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi diagnoosides tuleb suhtuda äärmise teadlikkusega ka andekusega seonduvatesse eripäradesse.
Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata.
Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused
Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki.
Andekate juures on mõnikord täheldatud püüdu maskeerida oma andekust, et saavutada sotsiaalset aktsepteerimist oma eakaaslaste silmis .
Lapsi ei tohiks sildistada ühegi kategooria järgi, kuna andekate laste tunded, käitumine ja vajadused muutuvad.
Teadmised andekate iseärasustest ja vajadustest on aluseks tõhusamate haridusprogrammide väljatöötamisel.
Tulemuslik on nõudmiste ja toetuse oskuslik kombineerimine ja selle kohandamine vastavalt situatsioonile.
stimuleeri lapsi intellektuaalselt
Loo lapsele võimalusi kogemuste saamiseks tema huvide ja annete valdkonnas
Loo tingimused lomingulisteks tegevusteks.
Ole tundlik lapse eelduste suhtes, oska tajuda mida ja millal teha.
Taju lapse vajadusi mitmesuguste oskuste õppimise järel ja anna võimalusi nende praktiseerimiseks.
Arenda endi (õpetamise)oskusi vanemana .
Loo hea perekliima.
Paku lapsele tõelist emotsionaalset tuge, aktsepteeri last niisugusena, nagu ta on.
Miks terased lapsed saavad halbu hindeid?
Alasooritus on lahknevus võimete ja tulemuste vahel.
Alasoorituse üheks põhjuseks peetakse ootuste ja motiveerituse erinevusi.
Iga andekas alasooritaja on erinev.
Lapsevanemate ja pedagoogide ülesandeks on kriitiliselt analüüsida oma kasvatus- ja õpetamisstiili.
Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed
Andekate laste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on vaja leida sobivaid viise.
Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus.
Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde.
Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides , analüüsi, sünteesi ja hindamist.
Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele – vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule.
Võistlused andeka lapse elus
Võistlusmoment on laste ja täiskasvanute igapäevaellu sügavalt juurdunud, eriti Lääne kultuuriruumis, kus konkurents on peaaegu vältimatu . Eriti aktuaalsed on võistlused andekate laste elus.
Võistlused ja talendiotsingu konkursid annavad võistlejatele ülevaate nende võimetest ning võimaldavad suhelda samavõrd võimekate ja motiveeritud eakaaslastega.
On oluline vahe, kas võisteldakse võitmiseks või selleks, et anda endast parim.
Meisterlikkuse saavutamisele orienteeritud lapsed võivad pooldada vastase valikul tugevamat vastast või keerukamat ülesannet, mistõttu nad peavad edu saavutamiseks rohkem pingutama.
Need lapsed, kelle peaeesmärgiks on võita, võivad kalduda nõrgema vastase või kergema ülesande poole. Sel juhul on arenguvõimalus väiksem, kuna võit saavutatakse minimaalse jõupingutusega.
Andekad lapsed võivad oma võimeid varjata ja võistlemast loobuda eesmärgiga jääda sõprade hulgas populaarseks.
Lastel on vaja õppida toime tlla nii võitmise kui ka kaotamisega.
Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks
Tähtis on võimalikult laia valiku haridusvõimaluste kättsaadavus kõigile lastele.
Mida sõltumatum on inimene välistest motiveerijatest, seda pühendunum ja tulemuslikum ta on.