50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lillikas
Õppematerjali autor
Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus.
pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti
tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud. Siin peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid õpilaste osakaal, kes peavad nende uimastite kättesaadavust kergeks, on langenud. Teises peatükis käsitletakse uimastitega seotud võimalike sõltuvuse põhjusi. Need on keskkondlik-perekondlikud põhjused, keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused ja laste isiksuseomadustega seotud põhjused. Laste ja noorukite sõltuvus ei teki iseenesest sõltuvusel on alati eellugu. Vanemad ja teised täiskasvanud moodustavad olulise osa keskkonnast, milles kujuneb lapse isiksus ja käitumislaad. Nemad loovad lapse jaoks tähtsaimad alused iseseisvaks ja sõltumatuks eluks eluks uimastite ja sõltuvuseta.
Kui on näha, et peale abi pakkumist olukord lapse jaoks ei muutu, ei jää enam muud üle, kui laps lastekodusse võtta. See aga ei tähenda, et nüüd on kõik lapse probleemid lõppenud. Võib isegi juhtuda, et laps astub vihma eest räästa alla. Kodustest probleemidest saadakse jagu, aga mõnedelgi võib nüüd peavalu hakata tekitama olukord lastekodus. Referaadis tahangi saada paremat ülevaadet, mis moodi käib laste vanemate juurest ära võtmine,milline on nende elu selles asutuses ning suhtumine meelemürkidesse ja väärkohtlemisse. 2. Lapse hoolekandeasutusse sattumine Noorsoo elujõud, teotahe ja ideelis-kõlbeline isiksuseorientatsioon, tööalased oskused ja võimed ning seesmine valmisolek neid rakendada määravad rohkem kui miski muu ühiskonna toonuse nüüd ja tulevikus. Tulevik nõuab aga mitte üksnes tööoskuslikke ja
kuid igakord saan jälle midagi uut teada. Samuti on mul noorem vend, kellega on hea suhelda. Ta kuulab ja mõistab mind paljudes asjades. Samuti kuulan mina teda ning aitan teda erinevate asjadega, milles ta minu abi palub. Nii tean, et mind vajatakse ja et mina vajan neid. Vanemate mõjutused lastevahelistele suhetele Lastevahelised suhted perekonnas võivad olla väga erinevad ja need avaldavad mõju ka hilisemale elule. Need suhted sõltuvad kõigepealt laste iseloomust, vanusevahest ja soost. Need inimesed, kellel on olnud õde või vend, said lapsepõlvest kaasa midagi erilist, nimelt ühe või mitu inimest, kes jäävad sõpradeks kogu eluks. Esineb ka perekondi, kus õdede-vendade vahelised suhted on olnud väga halvad, siis on ka võimalus, et nad jäävad sellisteks elu lõpuni. Esiklapse olukord on kõige erandlikum, sest tema on olnud ainuke laps peres ja ta ei taha vanemate armastust kellegagi jagada
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja
elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Muidu materjal on oma sisu väärt
Kõik kommentaarid