Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas (1)

"Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas“.
Eesti,nagu pajud teised Euroopa riigid,püüdleb üha enam heaoluühiskonna staatuse poole. Meie riik pidavat olema rohkem heaoluühiskond,kui Soome, kuid sellegi poolest on meil veel palju probleeme, mis vajaksid rohkem tähelepanu. Mina võtan oma essees tähelepanu alla laste heaoluga seotud valupunktid meie vabariigis.
Esiteks valin teemaks hariduse. Kõik kuni 17-aastased lapsed on kohustatud käima koolis aga on palju selliseid, kes sellega hakkama ei saa. Osadel puudub motivatsioon õppimiseks või ei saada aru koolis käimise vajadusest. Selliste laste peale vaadatakse viltu või lüüakse käega. Nii juhtub, et halbade hinnetega õpilased käivad küll koolis, kuid jäävad tihti istuma ja lihtsalt ootavad kuni 17 saavad, et siis tööle minna või niisama "loorberitel lõsutada". Miks selline olukord tekkinud on, võin ainult oletada. Vanematele ja õpetajatele tuleks õpetada, kuidas lapsi motiveerida ja neid tegutsema panna. Noored inimesed õpivad vanematelt. Kui nemad ei selgita hariduse tähtsust, siis lapsed ei oska seda väärtustada.
Üks asi on rääkida kokreetsetest tulemustest koolis, kuid hoopis teine teema on koolis käimisega seotud kulutused. Eesti riigis on küll tasuta haridus aga sellegipoolest peab iga inimene maksma oma õppevahendite ja kooliürituste eest ise. Tihti on raamatute ja töövihikute eest maksustatav summa üsna suur ja tekitab vanematele peavalu. Laps tunneb end puudutatuna ja süüdi, et vanemad peavad tema peale nii palju kulutama. Kuigi kooliüritused ei ole kohustuslikud tahaks iga laps neist osa võtta. Kahjuks ei ole osadel peredel ressursse,et seda võimaldada. Niisiis jäävad osad lapsed ilma toredatest väljasõitudest ja koosviibimistest,mis võimaldavad klassikaaslastega suhelda. Lisaks nendele materiaalsetele probleemidele kulub raha ka riiete ja sisejalanõude peale. See, kuidas riides käiakse, on kujunenud väga tähtsaks. Tihti on koolid nagu moeshowd. Kõik vaatavad mida keegi kannab ja kommenteerivad teisi. Ükski vanem ei taha, et tema võsukest noritaks ja teevad lisaväljaminekuid garderoobi peale. Sellise olukorra vältimiseks on parim lahendus koolivorm. Ühesugune riietus teeb lapsed võrdsemaks.
Tänapäeva kiire elutempo tekitab üha rohkem stressi. Majanduskriis lisas seda veelgi. Vaimne tervis on halvenenud nii suurtel inimestel, kui ka lastel. Üha rohkem esineb paanika - ja ärevushäireid. Vanemad käivad rohkem tööl, neil on laste jaoks vähem aega ja viimased peavad rohkem omapäi hakkama saama. See on nende jaoks raske ja vaevav. Praegusel ajal on palju rohkem lapsi, kellel on tähelepanuvajadus ja nad väljendavad seda halva käitumisega. Seetõttu on vajalik, et igas koolis oleks psühholoog, nõustaja, kes tegeleksid abivajavate lastega. Ka hüperaktiivseid lapsi on tekkinud väga palju. Needki vajavad lisatähelepanu ja oskuslikku tegelemist. Minu meelest ei ole Eesti inimesed nendele probleemidele piisavalt keskendunud, nähakse vaid materiaalsusega seonduvaid küsimusi. Kas raha on tõesti nii tähtis, et kaalub üles pungil olevad neuroloogia osakonnad ja käitumishäiretega lapsed? Loodan, et vähemalt peale majanduslanguse tõusu märgatakse tekkinud olukorda ja tehakse midagi selle parandamiseks.
Seoses vanemate ja teiste täiskasvanute vähese tähelepanuga laste ning noorte suhtes, on kujunenud märkimisväärseks valupunktiks varajane meelemürkide kasutamine. Aastal 2004 Tallinna koolides läbiviidud küsitluse põhjal olid 14-aastastest õpilastest suitsetamist juba alustanud 100 protsenti. Ning alkoholi tarbimist alustatakse juba põhikoolist. Samas ei ole see eriti üllatav, sest eestlased on Euroopa riikidest alkoholi tarbimises teisel kohal (esimene on Tšehhi). Ilmselgeks põhjuseks on vanemate halb eeskuju ja pidev alkoholi tarbimine. Ka seadused peaksid olema karmimad ja alkohol võiks olla kallim. Alaealistele on meelemürgid liiga kättesaadavad. Mitte ükski täisealine isik ei tohiks lastele neid osta või pakkuda,see peaks olema karmilt karistatav.
Minu jaoks kõige suurem laste heaoluga seonduv valupunkt on turvalisuse tagamine igale lapsele. Mõtlen kaitset vaimse- ja füüsilise vägivalla eest. Meie ühiskonnas on inimesi, kes tahavad teistele halba teha. Vahel valitakse ohvriteks lapsed, sest nad ei oska veel enda eest seista ja end kaitsta. Tihti tuleb ette juhtumeid, kus interneti kaudu valetatakse lapsele, kes ei tea kellega ta tegelikult räägib. Noorukiga saadakse sõbraks, mõjutatakse või ähvardatakse, ning kästakse teha asju, mida ta tegelikult teha ei taha. Vanemad ja veebihaldurid peaksid rakendama tihedamat järelvalvet internetis toimuva kohta ja vajadusel teavitama sellest politseid. Internetikiusamine on väga suur probleem, mis on viinud paljude laste enesetapuni. Paljudel vanematel pole aimugi, et nende lastele võidakse arvuti kaudu haiget teha.
Internet ei ole ainus koht, kus vaimse vägivallaga kokku võib puutuda. Seda võib juhtuda kõikjal ja igas vanuses inimeste vahel. Koolikiusamine on probleem, mis mõjutab lapsi enim, sest see on keskkond, kus nad pidevalt viibima peavad. Keegi ei taha olla kohas, kus teda halvasti koheldakse. Filmis "Klass" on näidatud üsna ekstreemseid olukordi , kuid kahjuks tulevad samasugused probleemid ette ka reaalelus. Lapsed võivad enda staatuse kehtestamiseks kasutada inimesi, kes tunduvad teistsugused või nõrgemad. Parema enesetunde saavutamiseks tehakse teisi maha ja alandatakse neid. Mõni tunneb end teisi maha tehes võimuka ja lahedana. Eks aegade algusest peale on pidanud inmesed sotsiaalse staatuse pärast muretsema, kuid heaoluühiskonas ei saa selline asi olla lubatud. Olukorra lahendamiseks peaksid need, kes teisi alandavad, saama karistada ja tundma sama, mida ta teisele teinud on. Nii saab ta aru põhimõttest,et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.
Lõpetuseks tahaksin õelda, et Eesti täiskasvanud vastutavad laste heaolu valupunktide parandamise eest. Lapsed ei ole pädevad enda olukorra muutmiseks ja nad ei peagi oskama enda eest ise seista. Targemad aitavad rumalamaid, vanemad õpetavad nooremaid - vaid nii jõuame vajaliku laste heaoluni Eestis.