Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps
juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute õpetamist, juba tsehhi pedagoog ja humanist Jan Ámos Komensk (17. saj). Tema teaduslik pärand lubab lugeda teda andragoogika rajajaks, kuigi terminn tuli hiljem. Ta väitis, et kogu inimrass on arenguvõimeline ja võib omandada kultuuri ja hariduse sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks. Idee hakkas arenema ja Saksa teadlane A.W
Õppimine Õppimine mis see on? Meie käsitluses on õppimine eesmärgistatud tegevus teadmiste omandamiseks. Õppida saab tekste Õppimisest kui tegevusest, nähtusest ja protsessist aru saamiseks on vaja käsitleda esmalt tegevussüsteemi, mille üheks elemendiks on ÕPPIMINE. UURIMINE MATKIMINE KATSETAMINE ÕPPIMINE ÕPETAMINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE LOOMINE
teooriast selgub, et õpilased omandavad teadmisi efektiivselt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega. Õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne osa, selle asemel, et oodata nagu tühi vaas, millal neid teadmistega täidetakse (Selden, 1996). Kui me usume, et õppija võtab informatsiooni vastu passiivselt, siis lasub pearõhk teadmiste ülekandmisel. Kui me aga usume, et õppija konstrueerib teadmised aktiivselt maailm arusaadavaks muutmise katsetes, siis õppimine rõhutab tähenduse arengut ja mõistmist. · Esimesi märkmeid konstruktivismist on leitud 18. sajandil naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödes, kus Vico uskus, et inimene on suuteline täielikult mõistma seda, mille ta on ise konstrueerinud. Paljud on töötanud selle mõtte juures, aga esimesed kaasaegsed, kes püüdsid arendada konstruktivismi ideed, olid Jean Piaget ja John Dewey. · J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile
.............................................................................. 4 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9 2.2.3
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
................................................................................................. 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale ................ 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11
vastamise, ülesande lahendamise või muu tegevusena). (Mikser, 2013) Õppimise käigus õpime ka tundma oma tugevaid ja nõrku külgi, kasutamaks neid oma edaspidises õpitegevuses, st õpime õppima. Õppima õppimise käigus arendatakse endas teatud omadusi, omandatakse uusi teadmisi – oskusi, mis võimaldavad edaspidi õppida kiiremini, väiksema aja- ning jõukuluga. Teiseltpoolt on oluline ka tõhusa ehk efektiivse õppimise tundma õppimine, kasutamaks teiste õppijate parimaid kogemusi ära oma õppimise arendamiseks, muutes need oma kogemusteks. (Kadajas, 2005) Õppimise olemuse sügavamaks avamiseks on oluline mõiste, mis õppimist ajendab. Vastavalt inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809-1882) teooriale kujunesid intellekt ja sealhulgas õppimisvõime inimestel ja kõrgematel loomadel evolutsiooni käigus välja selleks, et elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA
Kõik kommentaarid