Eesti koolid ja keele õpe välismaal (0)

SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. AJALUGU 4
2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS 6
2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS 6
2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS 8
1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond , et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Calgary Eesti Seltsi tütarettevõte. 9
2.3. EESTI KEELE ÕPE VÄLISÜLIKOOLIDES 11
Osades USA ja Kanada ülikoolides õpetatakse ka eesti keelt ja kultuuri. Indiana Ülikool reklaamib oma üliõpilastele eesti keele õpet, kui Soome-Ugri keelkonda kuuluvat keelt, millele lisaks on võimalik paralleelselt õppida ka soome keelt või sugulaskeelt ungari keelt. Seal saab õppida, kuidas hääldada õigesti sõnasid ‘rõõm’, ‘õlu’, ‘töö’ ja ‘ülikool’ ning tuvuda kõigi 14 käändega ja avastada, et eesti keeles on ka neile tuntud sõnu nagu ‘kohv’, ‘ tomat , ‘ elekter ’ ja ‘ kontsert ’. Toronto Ülikool võimaldab samuti õppida eesti keelt. Sealne keeleosakond kirjeldab meie keelt kui keelt, mida räägib umbes 1 miljon inimest ja mille hääldus polegi nii raske, kui esmapilgul võib täheldada. Meie rahvast kõige rohkem iseloomustavateks märksõnadeks peavad nad laulupidu ja ülemaailmselt tuntud muusikuid ja heliloojaid, nagu Arvo Pärt. Samuti on Toronto Ülikoolil sõprussuhe Tartu Ülikooliga, võimaldades ka õpilasvahetust. 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
3. Estonian Language and Culture Abroad - 13
SISSEJUHATUS
Lisaks Eestis olevatele koolidele- üldhariduskoolidele, erakoolidele ja ülikoolidele- leidub eesti keelseid koole ka mujal maailmas. Selle referaadi eesmärk on selgitada välja põhjused, miks tekkisid välja rännanud eestlaste asumisaladele eesti keelsed koolid ja muud asutused. Loetleda , kus asuvad taolised asutused USA-s ja Kanadas ning miks peetakse nende väärtust oluliseks. Lisateemana käsitlen ka ülikoole, kus saab õppida eesti keelt ja kultuuri. Referaat sisaldab üldist koolide tekkimise ajalugu, osade koolide pikemat kirjeldust, eesti keele õpetamise tähtsust ning omapoolset hinnangut teemale .
1. AJALUGU
Esimene suurem eestlaste väljaränne toimus 19. sajandi teisel poolel. Paljud lahkusid siit lootuses leida head viljakat maad mujal (eestlased on pikaajaliste traditsioonidega põllumehed). Suurem osa neist siirdus Venemaa ja Põhja-Ameerika avaratele maadele, aga paljud läksid ka suurematesse linnadesse.
Eestlased jätkasid oma kultuuri, hariduselu ning traditsioonide edendamist kõikjal, kuhu nad ka ei sattunud. Nad asutasid erinevaid ühiskondlikke, hariduslikke ja muid organisatsioone. Esimene kool ja ka ajalehetoimetus USA-s asutati kusagil 19. sajandi lõpuaastatel. Teise maailmasõja kestel ja lõpus toimus teine suurem emigratsioon. Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) põgenes umbes 5000 noort Eesti meest Soome, et vältida Saksa sõjaväkke minemist. Umbes 70 000 – 75 000 eestlast lahkus kodumaalt aastatel 1939-1945 ning asusid elama Rootsi ja Saksamaale.
1950. aastate alguses liikusid paljud eestlased edasi Suurbritanniasse, Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Austraaliasse, kus nad oma elu otsast peale alustasid, rajades uusi asutusi ja koole.
Lisaks säilitati Nõukogude ajal välismaal ka erinaveid üliõpilasorganisatsioone, nagu Rotalia, ning kirikuid. Rotalia näiteks funktsioneeris Soomes, Rootsis, USA-s, Kanadas, Saksamaal ja teistes riikides, kui Eestis oli nende tegevus keelatud. Mis puutus kirikutesse, siis Apostlik-Õigeusu Kirik tegutses eksiilis alates 1945. aastast kuni Eesti iseseisvumiseni, kuid Eesti Evangeelne Luteri Kirik tegutseb ka praegu erinevates riikide, nagu Kanada , Venemaa, Läti, Leedu ja Soome.
Praeguse seisuga elab Kanadas üle 20 000 Eesti juurtega inimese, sealhulgas 1344 Eestis registreeritud inimest. Kõige suurem eestlaste kogukond Kanadas positsioneerub Torontos, üle 12 000 mehe ja naise. Eesti juurtega inimesed on ka Torontos kõige suurema populatsiooniga rahvas. Esimesed inimesed saabusid Kanadasse, Stettlerisse, Albertasse juba 1899. aastal.
Toetudes USA uuringutele elab seal üle 25 000 inimese, kes omavad eestlastest esivanemaid. Kuigi võib öelda, et suuremad eestlaste asualad on New York , New Jersey ja looderannik, võib neid siiski leida väga erinevatest osariikidest, alates Floridast Alaskani välja.
Põhjus, miks kogukonnad koole välisriiki asutasid, oli pagulaspõlv kui ajutine nähtus, et hiljem, kui on võimalik tagasi kodumaale naasta, ei oleks nad raskustes seal taaskohanemisega. Vaatamata uuele elukeskkonnale on eestalsed igal pool hakkama saanud ja teiste kultuuridega ühe sulanud, leides siiski võimalusi oma lapsi harida esivanemate kultuuri ja keele vaimus.
2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS

2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS

Enamikes riikides, nii ka USA-s, on eesti kool peamiselt täienduskool, mis on oma olemuselt vabatahtlik. Vanem generatsioon peab seda soovituslikuks, et säiliksid teadmised ja huvi on esivanemate kultuuri kohta. Ent just viimastel aastatel on see hääbuma hakanud, kuna praeguseks on paljud Teise maailmasõja aegsed inimesed elust lahkunud ning nüüd ei ole enam neid, kes oleks Eestiga füüsiliselt kokku puutunud. Praegused noored on ehk kuulnud ja pilte näinud siinsest maast, kuid kui pole isiklikku lähedust, ei ole kõigel sellel ka tähtsust. Tekib olukord, kus argielu on inglise keelne ja ameerika meelne ning Eesti enam-vähem nagu müüt. Seetõttu ongi asutatud sellised täiendavad koolid, milles toimub õppimine paralleelselt teise õppeasutusega.
Esimesed taolised koolid asutati 1949. aastal Lakewoodis ja Seabrookis ning 1950. aatsal Bostonis , New Yorgis ja Los Angeleses.
Eesti täienduskoolide nimekiri USA-s:

• New Yorgi Eesti Kool
  
• Conneticuti Eesti Kool
  
• Baltimore ’i Eesti Kool
  
• Los Angelese Eesti Täienduskool
  
• Lakewoodi Eesti Kool
  
• Chicago Eesti Kool
  
• Albany-Schenectady Eesti kool
  
• San Francisco Eesti kool
  

Baltimore’i Eesti Kool

Baltimore Eesti Kool asutati aastal 1955 järgnevate organisatsioonide täieliku usalduse ja toetusega: Baltimore’i Eesti Selts, Eesti Kultuur Klubi Marylandis ja Eesti Võitlejate Ühing Baltimore’s. Kooli nimeks sai Baltimore Eesti Täienduskool. Baltimore’i Eesti Kool sai uueks nimeks peale 1968. a nime muutmist. Kooli asutajad olid: Tõnis Roosmaa , Leida Siimsen, Linde Ülenurm, Evald Tammaru ja Elvine Tammaru .
Esimene koolipäev toimus pühapäeval, 23. oktoobril 1955. aastal, kell 9 hommikul . Esimesel õppeaastal oli 24 õpilast, keda jagati nelja gruppi. Alguses toimus kooli tegevus Baltimore’s YWCA Rahvusvahelises Keskuses . Kool kolis üle kuuekümnendate aastate algul, kui Baltimore Eesti Maja sai ostetud.
Kool inkorporeeriti Marylandis 20. detsembril 1990 aastal Baltimore Estonian Supplementary School, Inc. nime all. Inkorporeerijad olid kooli asutaja Leida Siimsen, tema tütar Marju Põldmäe ja ta väimees Ants Põldmäe, kes on ühtlasi kah kooli juhataja. Esimese 45 aasta jooksul on Baltimore’i Eesti Koolis õppinud 170 noort.
Chicago Eesti Kool
Chicago Eesti Kooli taasavamine toimus 2008. aasta septembris. Kooli eesmärgiks on tuua kokku Chicagos ja Chicago eeslinnades elavaid eesti lapsi ja teistest rahvustest eesti keele huvilisi, õpetada eesti keelt ja tutvustada eesti kultuuri.
Õppetöö toimub igal teisel pühapäeval, klassid on jaotatud vastavalt laste vanusele: 3 –5-aastased, 6-9-aastased ja 10-13-aastased (vajadusel ka vanemad lapsed).
Lapsed õpivad eesti keelt, kodulugu ja muusikat. Õppekava koostamisel on võetud aluseks Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tähtsad eluvaldkonnad.
Õpetus toimub vastavalt lapse keeletasemele.

2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS

Juba 1909. aastal ehitasid eestlased Kanadas Medicine ’i oru asundusse koolimaja. Kohaliku elu tegelase sõnade järgi polnud sel ajal koolis eestikeelseid tunde, ehkki kooliõues räägiti eesti keelt. (Eestlased Kanadas, KEAK Toronto 1975).
Pilt muutus alles pärast Teist maailmasõda, mil Kanadasse saabus hulgaliselt eestlasi. Eestlaste laste esimeseks koondajaks kujunesid keskustesse asutatud eesti kogudused . Laste pühapäevakoolides toimus töö emakeeles ja seal õpetati ka eesti keelt. Osaliselt tekkisid nende kõrvale Eesti täienduskoolid, mis töötasid üldiselt üks kord nädalas.
Eesti täienduskoolid on tekkinud ja arendanud oma tööd iseseisvalt ilma riikliku või omavalitsusliku halduse või majandusliku toetuseta. Sama kehtib õpikute ja muu eestikeelse materjali kohta. Erandina võib nimetada kohalikult valitsuselt saadud tasuta või osalise tasuga kooliruumide rendi. Täienduskoolide majanduslik alus tugineb õppemaksudele, Eesti organisatsioonide toetusele ja kooli üritustest laekuvatele tuludele.
Kui täienduskoolide õpilaste vanuseks oli varem üldiselt lasteaedades või eelkooliealistes rühmades 3 kuni 6 aastat, algkoolides 7 kuni 13 aastat ja keskkkoolis 14 kuni 16 aastat, siis aastast 1982 lisandus veel gümnaasium 17 – 18 aasta vanuste õpilastega. Paljud koolid on eksisteerinud Kanadas juba mitukümmend aastat. Pikema ajalooga on ehk Montreali Eesti Kool ja Toronto Eesti Täienduskooli põhikooli osa, mis on olnud avatud juba üle 40 aasta ning Toronto Eesti Täienduskooli keskkooli osa üle 25 aasta.

Toronto Eesti Seltsi Kool

Toronto Eesti Seltsil on kolm kooli: 

• TES Lastead 3-7 aastastele ja lisaprogramm mudilastele koos vanematega. Kokku 75 last.
  
• TES Täienduskool ehk algkool 7-13 aastastele, 85 last.
  
• TES Keskkool 13-16 aastastele. Gümnaasium 16-17 aastastele ja Esto 101 neile, kes eesti keelt veel ei valda.
  

Keskkooli ja gümnaasiumi tunnid toimuvad samal ajal, samas kohas ja mitmed tunnid on ühised. Koolis on lapsi, kelle mõlemad vanemad on eestlased ja kes valdavad puhtalt eesti keelt juba kooli tulles. On ka palju lapsi, kellel üks vanem ei ole eesti päritoluga - osa kellest kõnelevad eesti keelt, ja osad, kes alles tahavad õppida. Lasteaias räägivad lapsed omavahel eesti keelt, vanemaks saades suhtlevad rohkem inglise keeles. Kui nad gümnaasiumini välja jõuavad, siis hakkavad jälle omavahel eesti keeles rääkima, sest selleks ajaks on neil selge, et nende keel näitab, kes nad on, ja nad on kõik väga uhked , et nad on eestlased.
Gümnaasiumi lõpetanud noored kõnelevad, loevad ja kirjutavad peaaegu sama hästi kui nende vanusekaaslased Eestis. Mitmed koolide lõpetajad elavadki Eestis praegu ja neil ei ole keelega probleeme. Noored on väga kursis sellega, mis toimub Eestis. Neid huvitab, mida eesti noored teevad ja omandavad praegust Eestis kasutatavat slängi. Paljudel on sugulased ja sõbrad Eestis, kellega nad peavad kontakti ja paljud on käinud vähemalt korra Eestis külas. Ühel õhtul nädalas tegutseb ka klass täiskasvanutele, lastevanematele, eestlastega abiellunud isikutele või niisama keele huvilistele, kes ei valda eesti keelt, aga tahavad õppida. Kuna nemad on nö motiveeritud õppijad, on nende tulemused väga head.

Alberta Eesti Täienduskool

1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas oma uksed uuesti 1988. aasta oktoobris kui Calgary Eesti Seltsi tütarettevõte.
Tunde anti igal teisel nädalal kaks tundi, kuhu toodi vanemad lapsed ning kui tehti mingeid üritusi, siis võtsid neist osa ka nooremad . Seega võtsid vanemad nõuks ka pisipõnnidele tihedamalt midagi korraldada, samas kui vanemad lapsed tegelesid veidi tõsisemate asjadega. Õpilastele, kes rääkisid eesti keelt, õpetati ka lugemist ja kirjutamist, et arendada nende sõnavara. Õpetamist alustati numbritest, värvidest, pere ja koduga seotud terminitest. Nad õppisid ka Eesti geograafiat ja üldist ajalugu. Koos väiksemate lastega tegid nad käsitööd ja muid projekte, nagu jõulukontsertid, iseseisvuspäeva, emadepäeva ja jaanipäeva üritused.
Kuid seoses inimeste lahkumisega Calgaryst, suleti kool 1991. aastal. Need vähesed pered, kes veel jäänud olid, tegutsesid vaikselt edasi, kuni 1995. aastani, kui Calgary Eesti Seltsi tegevus inimeste vähesuse tõttu laiali hakkas minema. 2006. aasta lõpuks lõpetati tegevus ametlikult ning vara anti üle Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsile.
Taoline olukord, kus üks vanem on ühest rahvusest ja teine teisest, võib olla üpriski ebameedliv, kuna tähtsamaks peetakse pigem keelt, mille ühiskonnas elatakse. Sageli ka vanemad ise räägivad omavahel ainult ühes keeles ning teine keel jääb tagaplaanile. Kuid, kui tahetakse, et laps õpiks ära ka teise vanema emakeele, tuleks seda teha juba väikesest peale, muidu ei pruugi lapsel olla selleks enam initsiatiivi.
Näiteks toon ühes foorumis toodud vestlused . Kanadas toimub igal suvel laager (Jõekääru jt), kuhu kutsutakse paljud lapsed, kelle emad ja/või isad on eestlased. Paistab tore üritus olevat, kuid see võib lõpptulemusena osutuda psühholoogiliselt kurnavaks. Osad neist peredest elavad sellistes kogukondades, kus peetakse eesti keelest palju lugu ja tehakse erinevaid üritusi ning sel juhul on lastel keelega rohkem kokkupuudet. Kuid nendesse laagritesse on kutsutud ka sellistest peredest lapsed, kes teavad ehk paari üksikut sõna ja ei tule toime eesti keelest aru saamisega . Seega on ühed lapsevanemad pahased, et nende lapsi koheldakse nagu teisijärgulisi, kuna nad ei oska rääkida selles keeles ja selle laagri mõte on rääkida eesti keeles. Kuid samas on jälle teised lapsevanemad, kes on pahased nende laste peale, kes ei taha ega oska rääkida eesti keeles ning seetõttu räägivad ka nende lapsed laagris pigem inglise keeles ning see kahandab nende eesti keele oskust.
Üldiselt olen kuulnud, et kuigi paljud väliseestlased ei oska eesti keelt, on nad varmad kõigile ütlema, et nad pärinevad eestlastest. See on tegelikult tore. See on loogiline, et eesti keel jääb võõrsil tagaplaanile, kuna pole pidevat rääkimist. Olles ise olnud vähest aega Saksamaal, on tulnud ette juhtumeid, kus hakates rääkima oma kaasmaalasega, räägid automaatselt saksa keeles.

2.3. EESTI KEELE ÕPE VÄLISÜLIKOOLIDES

Osades USA ja Kanada ülikoolides õpetatakse ka eesti keelt ja kultuuri. Indiana Ülikool reklaamib oma üliõpilastele eesti keele õpet, kui Soome-Ugri keelkonda kuuluvat keelt, millele lisaks on võimalik paralleelselt õppida ka soome keelt või sugulaskeelt ungari keelt. Seal saab õppida, kuidas hääldada õigesti sõnasid ‘rõõm’, ‘õlu’, ‘töö’ ja ‘ülikool’ ning tuvuda kõigi 14 käändega ja avastada, et eesti keeles on ka neile tuntud sõnu nagu ‘kohv’, ‘tomat, ‘elekter’ ja ‘kontsert’. Toronto Ülikool võimaldab samuti õppida eesti keelt. Sealne keeleosakond kirjeldab meie keelt kui keelt, mida räägib umbes 1 miljon inimest ja mille hääldus polegi nii raske, kui esmapilgul võib täheldada. Meie rahvast kõige rohkem iseloomustavateks märksõnadeks peavad nad laulupidu ja ülemaailmselt tuntud muusikuid ja heliloojaid, nagu Arvo Pärt. Samuti on Toronto Ülikoolil sõprussuhe Tartu Ülikooliga, võimaldades ka õpilasvahetust.

KOKKUVÕTE Eesti keelsed koolid erinevates riikides ja linnades on väiksed, kuid tähtsad. Usun, et on tähtis tunda kultuuri, kust esivanemad pärit on. Parimad kultuuripärandi säilitajad ongi igasugused haridusasutused . Kuigi see võib tihti osutuda raskeks, arvan, et see on vaeva väärt - kas või lisakeele tundmise uhkuse pärast. Inimesed, ja arvan, et just eestlased, on äärmiselt kohanemisvõimeline rahvas, kes suudab uues ühiskonnas kiiresti sulanduda, kuid seal elades võiks meeles pidada ka rahvast, kellest pärinevad nende vanemad ja vanavanemad.
KASUTATUD KIRJANDUS

Rajangu,V., Meriste, M.- Eesti Koolid ja eesti keele õpe välismaal. Tallinn:Tallinna Tehnikaülikooli Haridusuuringute Keskus, 1995.
2. Eesti koolid välismaal-
http://www.meie-pere.ee/index.php?nid=89&r=4&page=3 &

3. Estonian Language and Culture Abroad-

http://www.vm.ee/?q=et/node/5741
4. Eesti keel ja kultuur maailmas-
http://ekkm.einst.ee/keskused/koolid/
5. Estonia Today -
http://docs.google.com/gview?a=v&q=cache:DZtC6cmN-x0J:homepage2.nifty.com/kmatsum/estinfo/vminfo/eng/eestikeel.pdf+Estonian+Schools+Abroad+and+Educational+Instituhttp://docs.google.com/gview?a=v&q=cache:DZtC6cmN-x0J:homepage2.nifty.com/kmatsum/estinfo/vminfo/eng/eestikeel.pdf+Estonian+Schools+Abroad+and+Educational+Institutions+for+Ethnic+Minorities+in+Estonia&hl=en&sig=AFQjCNFv1kCc60-O1T2npvZimfLzZ4b4uAtions+for+Ethnic+Minorities+in+Estonia&hl=en&sig=AFQjCNFv1kCc60-O1T2npvZimfLzZ4b4uA
6. Rahvuskaaslased välismaal-
http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/index.php?id=19
7. Alberta’s Estonian Heritage
http://www.albertasource.ca/abestonians/communities/school.html
8.Eesti elu ( foorum )-
http://www.eesti.ca/index.php?op=allComments&article=23013&sort=1&offset=0
13