Vastus leiad õppematerjalist: ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Logistika ja tarneahelad

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on hankelogistika?
Mis on jaotuslogistika?
Mis on tarneahel?
Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus?
Mis on Porteri väärtusahel kuidas see seondub logistikaga?
Mis on härjapiitsa bullwhip efekt?
Mis on tarneahela juhtimine?
Mis on tegevuspõhine kuluarvestus milleks kasutatakse?
Mis on ABC analüüs?
Millised allkulud loetakse logistikakuludesse vähemalt 5 kulurühma?
Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
Mis on strateegilise kasumi mudel strategic profit model?
Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all?
Mis on laadimismeeter LDM milleks seda kasutatakse?
Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
Mida peetakse transporditegevuse silmas jaotusvedude all?
Mis on veosõlm hub?
Mis on tarneklausel?
Mis on Institute Cargo Clauses ICC?
Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute iseloomulikud jooned 4 iseärasust?
Mis on SDR Special Drawing Rights?
Miks kasutatakse ladusid vähemalt 5 põhjust?
Milliseid tegevusi teostatakse laos vähemalt 5?
Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem milleks seda kasutatakse?
Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel?
Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel?
Mis on laoartikkel SKU?
Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu?
Mis on ringluse-tulu indeks turn-earn Index kuidas seda leida?
Mis on varude ringlemissagedus kuidas seda leida?
Mis on varude piisavus kuidas seda leida?
Mis on ristlaadimine cross-docking kuidas seda kasutatakse?
Mis vahe on ühe- 1D ja kahemõõtmelistel 2D vöötkoodidel?
Mis on automaatne andmetuvastus auto ID?
Mis on nutietikett smart label?
Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
Mis on optimaalne tellimiskogus EOQ?
Mis on maatrikskood kasutusvaldkond logistikas?
Mis on vöötkood kasutusvaldkond logistikas?
Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine RFID?
Mis on tellimispunkt ROP?
Mille alusel määratakse tellimispunkti süsteemides tellimispunkti tase?

TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED
Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10.

Mis on hankelogistika ?
Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest.

Mis on jaotuslogistika ?
Tarneahela üks astemetest ( physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal.

Mis on tarneahel ?
Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.
Tarneahela määratlus – ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jada, mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele.
Tarneahel on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Naguerney 2006)

Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas?
Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna , arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, kus kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures aktsepteeritava klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on väheolulised ning millel toimub kiire moraalne vananemine , rõhutakse kõrgele klienditeeninduse tasemele , kasutades kiiremaid ja kulukamaid transpordiviise. Samal ajal kasutatakse võimalikult väikest arvu keskladusid laovarude ja laoga seotud kulude vähendamiseks.
Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse kõiki võimalikke kulusid. Eesmärgiks on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Tuli kasutusele õhutranspordi levikuga peale II MS.

Kirjelda kulude kompromissi kontseptiooni logistikas?
Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähendamine. Lisaks kulude kompromissile on väga levinud kompromisslahenduste väljatöötamine, mis leiaks kompromissi paindlikkuse ja tõhususe vahel. Suboptimeerimine – maksimaalsete tulemuste saavutamine eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise kogutõhususe, mitte aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel.
Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad omavahel konflikti. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed.

Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all?
Holistiline lähenemine ehk süsteemne lähenemine („kõik on omavahel seotud“). Tähendab seisukohta, et süsteemi omadusi ei saa määratleda või selgitada ainuüksi selle komponentide summana. Üksikute komponentide omadused teatud keerukas kogumis on kindlaks määratud komponentide omavaeliste seostega. St et keeruka kogumi komponenti on võimatu mõista väljaspool selle seoseid kogumi muude komponentidega . Terviku omadused määrab selle komponentide omaduste summa. Holism lähtub veendumusest, et tervik on suurem, kui selle komponentide summa, see hõlmab midagi täiendavat, kvaliteeti ehk sünergiat. Laiemas tähenduses on see koostööst tulenev kasu võrreldes individuaalsete pingutustega. Erialadevahelisus – erialade töörühmade sünergia probleemi terviklikumas ja seoste laiemas mõistmises. Probleemile lähenetakse komplektselt, arvestades selle kõiki osi ja seoseid. Kasutatakse tagasiside terviku käitumise mõistmiseks.
Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm logistilise juhtimise kontseptsiooni (hankelogistika, materjalilogistika jajaotuslogistika) moodustavad kokku integreeritud logistika juhtimises kontseptsiooni.

Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus?
Käive (müük): tegevuskulud (töötasud, materjalid, üldkulud, maksud ) – kapitalikulu (kapitali hind*kasutatud kapital ) = EVA EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul.
EVA iseloomustab väärtust, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlust, mida võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid ), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks aspektiks on kapitali hind.
EVA (2) = tegevuskasum pärast makse (NOPAT – Net Operating Profit After Taxes) – kapital x kapitali hind, samuti võib EVA avaldada järgmisest valemist :
EVA (3) = EBIT(1 – maksumäär) – kapital x maksudejärgne kapitali hind
Lisandväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Luua kliendile väärtust mis ületab selle loomise kulud, on iga konkurentsistrateegia eesmärk. Lisandväärtus kulu-/tuluaspektist: müügihind/müügitulu miinus teistelt ettevõtetelt ostetud materjalide, komponentide ja teenuste kogukulu.

Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust?
Hange, tarne e transport, ladustamine , tootmine (materjalilogistika), jaotus, turundus ja müük, klienditeenindus.
• Inbound logistics (hankelogistika); • Operations ( operatsioonid , tootmine); • Outbound logistics (jaotuslogistika); • Marketing and Sales (Turundus ja müük); • Servise (teenindus)
Valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine; klienditeenindus, tellimuste töötlemine, valmistoodangu varude korraldamine, logistikasüsteemi strateegiline planeerimine ; tootmissisendite sisse-ostmine, kohale-toimetamine, ladustamine, varude haldus, nõudluse prognoosimine , tootmise plaanimine ja süsteemi arendusprojektiga tegelemine; IV aste: üldjoontes sama mis eelmine , kuid märkimisväärne erinevus: logistika on tihedalt integreeritud turunduse, tootmise ja finantsjuhtimisega , selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi – tellimuste täitmist. Rakendatakse väljast-tellimist ja partnerlussuhteid. Süsteemi juhitakse pikaajalise (1 a) plaanimise alusel. Süsteemi töö hindamisel lähtutakse ettevõtte logistika tulemuslikkuse mõõtmisest ja tulemusnäitajate võrdlemisest konkurentide näitajatega ( benchmarking ).

Mis on ( Porteri ) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga?
Väärtusahel on majanduses üldtunnustatud ettevõtte tasandi konkurentsivõime käsitlus. Väärtusahelas eristatakse ettevõtte peamisi funktsionaalseid valdkondi ja toetavaid tegevusalasid. Porteri väitel on väärtusahelaid võimalik mõista vaid tegevusala kontekstis. Väärtusahela alguses asuvaid tooteid suudavad valmistada paljud firmad ja seetõttu on selles etapis suur konkurents , millele on iseloomulikuks konkurentsihinnad ja madal kasumimarginaal . Väärtusahela kõrgemas etapis, lõpptarbijale lähemale jõudes, konkurents väheneb ning on võimalik teenida suuremat kasumimarginaali. Selleks on aga vaja hästi tunda turgu ja tarbijaid ning teada, mida viimased aktsepteerivad väärtusena. Väärtusahel jagab ettevõtte/tarneahela tegevused omavahel sõltuvateks strateegilisteks tegevusteks, selleks et mõista kulude käitumist ning olemasolevaid ja võimalikke eristumisallikaid. Ettevõte saavutab konkurentsieelise , kui täidab neid strateegilisi tegevusi odavamalt või paremini kui konkurendid. Logistika osa algab tootmisest, edasi jaotuse, turunduse ja müük/teeninduseni (globaliseerumine). Kontseptsiooni osasse jäävad uuringud ja arendus, kaubamärgi kujundamine ja toote kavandamine.

Mis on härjapiitsa (bullwhip) efekt?
Olukord kus kliendi tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük kliendile. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoogu üha võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides 2 korda. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud realiseerimisajad tarneahelas. Nõudluse võimendumine ning suurenev kõikumine ja ebakindlus levivad tarneahelas kasvava amplituudiga võnkelainetena ülesvoolu. (tellimused ülesvoolu, materjalivood allavoolu )

Mis on tarneahela juhtimine?
Tarnehala juhtimine on seotud igasuguste tegevuste juhtimisega, läbi mille suudetakse pakkuda suurimat võimalikku klienditeeninduse taset optimaalsete tarneahela kogukulude ning investeeringute juures. Tarneahela juhtimine hõlmab kõikide tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö kõigi seotud osapoolte vahel ja tegevuste koordineerimine . Tarneahela osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmanda osapoole teenusepakkujad ja kliendid. Sisuliselt integreeritakse tarneahela juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel.

Mis on tegevuspõhine kuluarvestus , milleks kasutatakse?
Tegevuspõhist ehk ABC ( activity based costing) kuluarvestust saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kalkuleerimise ja nende kuluobjektide (tooted või teenused) jaotamisega iga toote või teenuse tootmiseks vajalikuks osutunud tegevuste alusel. ABC kuluarvestus aitab välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega . Sellest tulenevalt saab ettevõte keskenduda oma siseste tegevuste kuludele, leidmaks lahendusi kuidas jätkata suhtlemist oma klientidega rohkem tulu tooval moel. Üks ABC kuluarvestuse järjest laialdasema kasutamise peamisi põhjuseid on toimunud muutused kulude olemuses. Kasvab üldkulude osakaal, mida ei ole võimalik mingite kindlate tegevustega seostada . Uuringute järgi moodustavad üldkulud 37% tootmis- ja 66% teenindusettevõtete kogukuludest. ABC kuluarvestus ei asenda traditsioonilisi raamatupidamissüsteeme, eesmärgiks on ainult konverteerida traditsiooniliselt kirjeldatud kuluandmestik juhtidele otsuse tegemiseks paremini sobivasse vormi. ABC kuluarvestus jälgib ressursside tarbimist tagasi kuni seda põhjustanud tegevusteni ja seejärel jälgib neid tegevusi kindlate kuluobjektide (teatud tooted, regioonid, kliendid või organisatsiooni allüksused) lõikes.

Mis on ABC analüüs?
Väärtusahela tegevuste väljaselgitamine (kasut voogdiagrammi),
tegevustes tarbitavate ressursside kindlaksmääramine (tööjõud, materjalid, seadmed , rajatised, ruumid, maa, raha),
tegevuskulude kindlaksmääramine (ajavahemiku jooksul tekkinud kulud),
tegevuste ühikukulu ehk omahinna leidmine (kasut kulukäiturit).

Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud?
Logistikakuludest ülevaate saamist raskendab nende keeruline jälgitavus ja erinev iseloom. Traditsiooniliselt on logistikakulude all mõistetud just otseseid funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeva globaalse tarneahela kaudsed logistikakulud suuremad otsestest funktsionaalsetest kuludest – mida suurem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda suurem on kaudsete logistikakulude osakaal. Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud. Kulud 70-tel: veo- ja transpordikulud ning ladustamiskulud (lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud). Mitteotseseid kulusid (nt säilituskulud) arvesse ei võetud. 90-d: veo- ja transpordikulud; kauba säilituskulud; ladustamine; pakkimine; tellimuste juhtimine; administreerimine/haldus; tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemi (MIS) kulud; tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud.

Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)?
Kaotatud müük, klienditeeninduse tase, mitteturustatud tooted, IT ekspluatatsioon / soetused, pakkematerjalid, pakkimine, sisseseade ja rajatiste kapitalikulu, juhtimiskulud, jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsioonide ja garantiidega seotud kulud.

Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine , pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemine. Hoiukulud. Kapitalikulu. Varude teeninduskulu (kindlustus/maksud), varude riskikulu (vananemine, riknemine, kahjustumine , vargus, ümberpaigutamine)

Mis on strateegilise kasumi mudel (strategic profit model)?
Dupont mudel – võimaldab saada ülevaadet, mis on ja millest sõltub äriettevõtte varade tootlus ja kuidas seda mõjutavad muutused firma tegevuses. Mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. Mudel näitab et omakapitali ( aktsia /omakapital + reservkapital + jaotamata kasum) tootlus sõltub 3-st funktsioonist, mida juhtkond saab kontrollida: puhaskasum , varade ringlemissagedus ja finantsvõimendus.

Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit?
Tihedus: massi ja ruumala suhe.
Väärtus: väärtuse ja kaalus suhe.
Lastitavus: mil määral kaup täidab lastiruumi.
Kaubakäitluse lihtsus: standardne käitlemine on lihtsam ja odavam
Kahjustatavus: väärtuslike ja kergesti kahjustatavate kaupade transport on kallim.
Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki.
Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga , kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine)

Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit?
Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase.
Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada
Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud )
Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat)
Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam.
Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest.

Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all?
Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele.
Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi.
Arvestuslikku kaalu kasutatakse nii vedude efektiivsuse mõõtmisel kui veoraha arvestamisel. Paljud kaubaveoteenuse osutajad pakuvad veotariife lähtudes saadetise arvestuslikust kaalust.
Kaubasaadetiste arvestuslik kaal arvutatakse järgnevalt:
Autotransport
1 cbm = 333 kg; 1 laadimismeeter = 1850 kg; 1 EUR alus = 740 kg
1 EUR alus = 0,4 laadimismeetrit; 1 FIN alus = 1000 kg;1 FIN alus = 0,5 laadimismeetrit
Lennutransport : 1 cbm = 167 kg. Meretransport (LCL): 1 cbm = 1000 kg

Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse?
Veovahendi või veoühiku lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses. Kuna veoki furgoonide, poolhaagiste ja haagiste laiused on enamasti ühesugused (2,45–2,50 m), kõrgused aga oluliselt erinevad (2,2–3,0 m), pole laadimismeeter kindel suurus, vaid sõltub konkreetsest veovahendi või veoühiku lastiruumist. Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3, megatreileri laadimismeetri ruumala aga 7,3 m3.

Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
Rahvusvaheline transport: veovahendid on suurema mahutavusega ja otstarbekama veoruumi kasutavusega, korraga veetakse suuremaid kogused. Transport tehasest/ kesklaost (hub) jaotuslattu/-keskusesse. Pikamaavedu. Suured kogused.

Mida peetakse transporditegevuse silmas jaotusvedude all?
Kohalik vedu: laialiveol tuleb kohale toimetada väiksemaid koguseid ja väiksema mahutavusega veovahenditega. Transport jaotuslaost diileri/kliendini. Lühimaavedu, väikesed kogused.

Mis on veosõlm (hub)?
Keskterminal. Termin, mis viitab "rumm ja kodarad" (hub and spokes) ehk veosõlm - satelliidid (hub - satellites) süsteemidele transpordis ja jaotuses. Tähendab kauba ja reisijate veo või jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta.

Mis on tarneklausel ?
Tarneklausel ehk tarnetingimus reguleerib müüja ja ostja vahelised kohustused, õigused ning kulude ja riskide jaotuse transpordi käigus.
Tarneklauslid koosnevad kolmetähelisest lühendist millele järgneb:

koht, kus kaup tehakse ostjale kättesaadavaks, näiteks saatja ladu,
nimetatud lähetamissadam,
nimetatud sihtsadam,
nimetatud sihtkoht .

Tarneklausel on sõna või täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku kaubalepingu detailide osas, vajamata selle kõige kordamist lepingu dokumentides . Tarnaklauslite kasutamise põhimõte: mõttetu on korrata kõiki kauba teisaldamisega seotud üksikasju müügilepingus eraldi. Viidates tarneklauslile on osapooled ühiselt, üksmeelselt ja üldarusaadaval viisil sõlminud kokkuleppe vastutuse kohustuste ja kulude jagunemise osas müüja ja ostja vahel kogu transpordiahela ulatuses. Oluline on, et osapooled viitavad teatud tarneklauslile ja tarneklauslite kogumikele – kasutusel on erinevad kogumikud (nt INCOTERMS).

Mis on Institute Cargo Clauses (ICC)?
Veoste kindlustamisel rahvusvahelisteks vedudeks lähtutakse reeglina Londoni Kindlustusagentide Instituudi veosekindlustuse normistikust ICC, mis on kasutusel aastast 1982 ja muudeti 2009. vatsavalt ICC-le on kindlustusvõtjal valida kolme erineva kindlustuskatte tüübi ( klauslid A, B, C) vahel. Eri klauslid katavad veosega seotud riskid erinevas ulatuses. Kõige ulatuslikuma riskikatte annab A klausel , minimaalse riskikatte C klausel. Ükski mainitud klausel ei hüvita sõjaolukorrast ja streikidest tulenevat kahju. Sellest tulenevaid riske saab katta eraldi lisaklausliga. Võetava kindlustuskatte ulatus sõltub kindlustatavast kaubast ja eeldatavatest riskidest. Reeglina kasutatakse A klausleid kõrge töötlemisastmega kauba puhul. B ja C klausleid tooraine, materjalide ja pooltoodete puhul.

Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute iseloomulikud jooned (4 iseärasust)?
Piiratud vastutus, lühikesed reklamatsioonide esitamise ajad, lühikesed aegumistähtajad, vastutust välistavate piirangute olemasolu.

Mis on SDR ( Special Drawing Rights )?
… (e. eriarveldusühik) on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel. Valuutakorvi kuuluvad 5 rahvusvahelise majanduse seisukohalt olulisemat valuutat: USD, EUR, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja Inglise naelsterling. Sõltuvalt valuutakursside kõikumisest suurus kõigub vahemikus 1,0-1,4 eurot.

Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)?
Transpordikulude kokkuhoid (suur hulk kaupa saab hoida ühes kohas); tootmiskulude kokkuhoid (ladu töötab valmistoodangu puhul puhvrina); hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine (saab korraga osta suurema hulga toorainet, materjali, pooltoodangut); tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks (nt tarne hilinemine jms); erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta; ettevõtte klienditeeninduse tagamine (nt firmal peab olema kaup laos, et edastada kliendile 24 h jooksul); tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks; sesoonse nõudluse puhul varude akumuleerimine müügiperioodiks.

Nimeta kommenteeritult ladude 4 põhifunktsiooni tarneahelas?

Varude kogumine ja täiendamine – erinevatelt tarnijatelt tuleb erinev materjal, pooltoode , tooraine lattu, kust see saadetakse edasiseks töötluseks koos tehasesse.

Tootesortimendi ühitamine (mixing) – erinevatest tehastest tulevad erinevad tooted jaotuslattu, kus need vastavalt klientide vajadusele komplekteeritakse ja jaotusveona edasi saadetakse klientideni.

Konsolideerimine – erinevatest tehastest tulevad erinevad tooted jaotuslattu, kus need vastavalt kliendi soovile kokku komplekteeritakse ja saadetakse kliendile.

Jaotus (break bulk ) – tehasest tuleb suur hulk toodet jaotuslattu, kus see kogus jaotatakse vastavalt klientide soovitud kogustesse ja saadetakse klientidele.

Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)?
Vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine , hoiundamine, aktiivkohtade täiendamine, komplekteerimine, sortimine , ühitamine, pakkimine, lähetamine

Mis on aktiiv - ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse?
Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses, enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel kaubaaluse riiulitelt paiknevad aktiivkohad riiulite esimesel korrusel (põrandakohal), harvemini liikuvad tooted teisel riiulikorrusel. Harvemini liikuvad kaubad paigutatakse nn reservkohtadele, ülemistele riiulitele.

Nimeta kommenteeritult vähemalt 5 kaupade hoiutehnoloogiat?
Riiulid võivad olla eri kõrguse ja sügavusega, kandetalad erineva pikkuse ja kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks .
Madalate, kuni 10 m kaubaaluste riiulite ja laiade, kuni 3,5 m töökoridoridega ladu, mida kasutatakse kõikjal maailmas, nimetatakse traditsiooniliseks ehk konventsionaalseks laoks ja kasutatavat tehnoloogiat konventsionaalseks laotehnoloogiaks. Konventsionaalne ladu madalate riiulitega on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada palju erinevat kaupa eri tüüpi kaubaalustel. Tagatud on vahetu ja kiire ligipääs kõigile hoiustatud kaupadele.
Laotehnoloogiad jaotatakse laoruumi kasutatava kõrguse järgi madala ja kõrge lao tehnoloogiateks. Madala lao tehnoloogiad jaotatakse omakorda järgmiselt:
• konventsionaalne tehnoloogia (vt üleval)
• virnastamise tehnoloogia - Virnastamine on efektiivne kauba ladustamise viis ja seda oleks vaja kasutada ladudes niipalju kui võimalik. Kaupade virnastamisel madalas laos on hoiuühiku omahind võrreldes muude ladustamise viisidega kõige madalam. Virnastamisel asetatakse kaubaalusel või ka aluseta kaubad üksteise peale kihtidena. Ülemised kaubad (alused) rõhuvad oma raskusjõuga alumistele. Kuna virnastamisel on olemas suhteliselt kõrge kaupade kahjustumise risk, tuleb otsuse „virnastada või hoiustada riiulis?“ langetamisel olla ettevaatlik ja seda tõsiselt kaaluda.
• sügavriiulite tehnoloogia - Juhul kui ühesuguseid tooteid hoiustatakse suures koguses ja need ei pea liikuma FIFO põhimõtte järgi, on otstarbekas kasutada sügavriiulite tehnoloogiat. Üht kaubaartiklit peab olema paljudel alustel ja erinevate artiklite arv ei tohiks olla suur. Sügavriiuleid püstitatakse ladudesse nii umb- kui ka avatud riiulitena. Rohkem kasutatakse siiski suhteliselt lühikesi (5–6 alusekohaga reas) umbriiuleid. Mõlemast otsast avatud sügavriiul võimaldab piiratud ulatuses ladustada kaupu ka FIFO põhimõtet järgides. Sügavriiulite konstruktsioon erineb oluliselt traditsiooniliste kaubaaluste riiulite omast. Riiulipostide külge kinnitatakse poltidega siinid , millele toetuvad kaubaalused . Riiulivahedes töötavad vastukaaltõstukid. (kaup sõidab siinidel)
• läbivooluriiulite tehnoloogia – erinevalt sügavlaadimisriiulitest on riiulite külge kinnitatud siinid kerge kalde all ja varustatud rullikutega, kaubaalused veerevad raskusjõu mõjul ise allapoole. Umb- või läbivooluriiulitega.
• mobiilsete riiulite tehnoloogia (liikuvriiulid) – kasutatakse nii aluse kui peenkauba puhul. Riiulid liiguvad rullikutel spetsiaalsete põrandasse valatud siinide peal. Peenkaubariiuleid liigutatakse käsitsi, alusekaubariiuleid elektrimootoriga. Iga riiulirea otsas asub juhtpult, millest võimalik tekitada riiuliridade vahele koridor. Kallid ja aeglased, kuid võimaldavad suurt ladustamise tihedust , vaba juurdepääsu kõikidele hoiukohtadele, minimaalset lao ruumala ühe ühiku kohta.
Sügavad riiulid – sama mis konventsionaalne aga paigutus topeltridadena, parem ruumikasutus aga ligipääs ainult esimesele riiulireale.
Traditsioonilise kõrge lao tehnoloogia all mõeldakse kaubaaluste riiulisüsteeme kõrgusega 10–15 m, riiulitevaheliste töökoridoride laiusega 1,5–1,7 m. Riiulikoridorides kasutatavad tõstukitüübid erinevad madalas laos kasutatavatest . Seejuures eristatakse riiulikoridorides töötavaid ja riiulite ning lao tööalade vahel liikuvaid tõstukeid.

Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)?
Kasutusvaru e ringlusvaru (rahuldatakse tavapärane nõudlus)
Transiitvaru (kaubad transpordivahendil teel ühest asukohast teise)
Reservvaru (varud mida hoitakse üle nominaalse vajaduse kaitseks tarnete hilinemise ja nõudluse kasvu vastu)
Spekulatiivne varu (omatakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine)
Sesoonne e hooajaline varu (spekulatiivne laovaru vorm, akuleerimine enne hooaja algust)
Seisev varu (kaubad mille järele nõudlust teatud ajaperioodi jooksul pole olnud)
(Tooraine, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed hankijatele.)

Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel ?
Hoiuladu ( warehouse ) – traditsiooniline ladu, suuremat osa laorajatise pinnast kasutatakse materjalide või toodete pikaajaliseks hoiundamiseks.
Jaotuskeskus (distribution centre ) – hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühtlustamiseks. Kaupu hoiundatakse lühiajaliselt, võrreldes hoiuladudega on laoringlus suurem. Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod.

Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel?
Jaotuskeskus (distribution centre) – hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühtlustamiseks. Kaupu hoiundatakse lühiajaliselt, võrreldes hoiuladudega on laoringlus suurem. Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod.
Ristlaadimiskeskus ( cross docking centre) – jaotusekeskuse edasiarendus. Ladu keskendub ainult kaupade vastuvõtule ja lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimisest. Ristlaadimiskeskust võidakse nimetada terminaliks, veosõlmeks/hubiks, sortimiskeskuseks jne.

Nimeta vähemalt 5 peamist lao kulurühma?
Personalikulu (laotööliste, lao kontoritöötajate ja laojuhataja palgad ja lisatasud koos maksudega); rent (ruumid /ehitised, tehnika, inventar); küte ja elekter ; remont ja hooldus ; valve- ja turvameetmed; kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud; kulum (ehitised, tehnika, inventar) kindlustus (kinnisvara ja seadmed); halduskulud (kaupade käitlemise plaanimise ja juhtimisega seotud kulud, lao juhtkonna palgad, lisatasud jms); muud kulud.
(laokulud - Tegevuskulud ja kulud vahenditele; ostetud teenused; varade kulum; varadesse seotud kapitali intressikulu (kapitalikulu); rendid ja liisingumaksed; ettevõttesisesed arvestuslikud kulud.)

Mis on laoartikkel (SKU)?
SKU on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. Erinevus võib seisneda suuruses, kaubamärgis, mudelis , pakendis, funktsioonis, või muudes toote omadustes või viimaste kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse arvestust ja hoiundatakse eraldi teistest laoartiklitest. Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks.

Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu?
Ajavahemikul laos oleva koguvaru või laoartikli keskmine väärtus või kogus. Kaubaartikli varu koosneb kasutus- ja reservvarust, sellest tulenevalt keskmist laoseisu väljendatakse järgmiselt: Keskmine laoseis = ½ tooteartikli tellimiskogus + reservvaru.

Mis on ringluse-tulu indeks (turn- earn Index), kuidas seda leida?
(tasuvusaste) Näitab varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost. Kirjeldab varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal * varude ringlemissagedus = (müük-müük ostu/omahinnas)/(müük) * (müük ostu/omahinnas)/(keskmine varu väärtus). Võimaldab tasakaalustada laoartiklite ringlemissagedust ja müügihinda. Mida madalamad on müügimarginaal, seda suurem peaks olema varude ringlemissagedus. Mida kõrgem on müügimarginaal, seda väiksem võib olla ringlemissagedus.

Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida?
Mõõdab, mitu korda aastas ettevõtte laovaru vaheldub. Mida kiirem on ringlemissagedus, seda otstarbekamalt kasutab ettevõtte oma varasid ja seda madalam on säilituskulu kaubaühiku kohta. Madal ringlemissagedus näitab üleliigsete, aeglaselt ringlevate / vananenud kaubavarude olemasolu. Sageli mõõdetakse materjalide, lõpptoodete ja pooltoodete laovarude ringlemissagedust eraldi.
Leidmiseks jagatakse kõikide laost müüdud toodete, mingi kitsama tooterühma või teatud toote müük aasta jooksul nende toodete, tooterühma või toote keskmise laoseisuga. Võib arvestada tooteühikutes või rahalises väärtuses (toodete väärtus ostu- või omahinnas, käibemaksuta)

Mis on varude piisavus, kuidas seda leida?
Varude ringlemissageduse pöördarv on varude piisavus. Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasolevast toote laovarust. Varu piisavus = 365/(varu ringlemissagedus) või (olemasolev laovaru)/(prognoositav päeva nõudlus).

Mis on ristlaadimine (cross-docking), kuidas seda kasutatakse?
Alternatiiv ladustamisele: on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 h jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellele saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. (lühike tarneaeg, lao ja säilituskulude minimeerimine , mastaabisäästu efekt).

Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel?
1D Ühemõõtmelised e lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on koodipilt, mis on meie nägemusse juurdunud suuresti läbi kaubanduse.
2D koodid jagunevad omakorda reakoodideks ning maatrikskoodideks.
Reakoodid moodustuvad tavapärastest lineaarsetest vöötkoodidest, mis on tõstetud üksteise peale. Nende koodide lugemine toimubki rida-realt.

Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)?
Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte ( smart card) ning häältuvastamist.

Mis on nutietikett (smart label)?
RFID enimkasutatav märgis, mis on kombinatsioon vöötkoodist ja RFID märgisest. RFID kiip ja antenn asuvad etiketi sees, kahe kokku liimitud paberi- ja plastikkihi vahel

Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
Varude täiendamise meetodid: tellimisperioodi süsteem – varude saldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja täiendatakse kindlaksmääratud maksimumtasemele. Kasutatav eelkõige stabiilse nõudluse ja/või lühikeste täitmisaegade puhul. Tellimispunkti süsteem – varude taset jälgitakse pidevalt. Täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega (EOQ) kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle.

Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)?
Tellimis - ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed.

Mis on maatrikskood , kasutusvaldkond logistikas?
2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes; "malelaud" ja "sihikud"; loetakse tervikpilt, vajab lugemiseks 2D lugejat. (skannerit).
Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine – vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel . Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastu võttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine – vähem sisestusvigu kui käsitsi.

Mis on vöötkood, kasutusvaldkond logistikas?
Auto ID lahendus. Lineaarne, mitmerealine , maatrikskood. Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine – vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastuvõttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine – vähem sisestusvigu kui käsitsi.

Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine (RFID)?
Uusim logistikas kasutatav toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolained. Toimib täiesti automaatselt. Süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ja arvutisüsteemi riist- ja tarkvarast. Kui lugeja eristab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud info ning tõlgendab selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati. Märgised on erinevad, enim kasutatakse nn nutietiketti (smart label).

Mis on tellimispunkt (ROP)?
Millal esitada järgmine tellimus varude täiendamiseks, vältimaks nende lõppemist. Tellimus on vaja esitada piisavalt vara, et vältida varude lõppemist ja piisavalt hilja , et vältida liigseid varudest tulenevaid kulusid. Kui nõudluse määr (d) ja läbimisaeg (LT) on teada siis saab ROP välja arvutada: ROP = d * LT + SS , kus SS reservvaru. Kui toote varu tase langeb ROP väärtuseni, siis tuleb esitada järgmine tellimus.

Mille alusel määratakse tellimispunkti süsteemides tellimispunkti tase?
Varude täiendamine toimub reaktsioonina oleviku nõudlusele, varud taastatakse etteantud tasemele. Eesmärgiks seatud klienditeeninduse taseme täitmiseks optimaalne tase. Varude täiendamise tähtaeg ei ole sama mis tarnija tarneaeg. Plaanitav varude täiendamise tähtaeg on 4 komponendi summa: ajakulu täiendtellimuse kindlaksmääramiseks, ostutellimuse ettevalmistamiseks ja edastamiseks tellijale, ajakulu mil tarnija töötleb tellimust , transiitaeg, aeg toote vastuvõtmiseks tellija laos.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 21 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaci28 Õppematerjali autor

Ärilogistika eksami kordamisküsimused koos vastustega

Sarnased õppematerjalid

doc

Baaslogistika eksam 2018

← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud

Baaslogistika

docx

Ärilogistika eksami kordamisküsimused

· · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off)

Ärilogistika

docx

Logistika eksami kordamisküsimused Mainor

1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti

Logistika

docx

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise

Logistika

pdf

Väärtusahela juhtimise eksami kordamisküsimused

VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida tähendab kogukulude kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist

Väärtusahela juhtimine

docx

Kordamisküsimused Logistikas

eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu)

Logistika

doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S

Logistika

docx

Turunduslogistika kordamiseks

Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles"

Baaslogistika

Rohkem sarnaseid