Vastus leiad õppematerjalist: Ärilogistika eksami kordamisküsimused

Ärilogistika eksami kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Ärilogistika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on hankelogistika?
Mis on jaotuslogistika?
Mis on tarnelahel?
Mis on EVA e majanduslik lisaväärtus?
Mis on väärtusahel kuidas see seondub logistikaga?
Kuidas mõõdetakse klienditeenindust vähemalt 5?
Milline on 7Õ reegel?
Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses?
Mis on ABC analüüs?
Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e saadavuse all?
Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all?
Millised allkulud loetakse logistikakuludesse vähemalt 5 kulurühma?
Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all?
Mis on laadimismeeter LDM milleks seda kasutatakse?
Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all?
Mis vahe on treileril ja autorongil?
Mis on veosõlm hub?
Kes on ekspedeerija?
Miks kasutatakse ladusid vähemalt 5 põhjust?
Milliseid tegevusi teostatakse laos vähemalt 5?
Mis on aktiiv ja reservkohtade süsteem milleks seda kasutatakse?
Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel?
Mis on laoartikkel SKU?
Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu?
Mis on ringlusetulu index turnearn index kuidas seda leida?
Mis on varude ringlemissagedus kuidas seda leida?
Mis on varude piisavus kuidas seda leida?
Mis on vahetuskere swap body?
Mis on ristlaadimine krossdocking miks seda kasutatakse?
Mis vahe on ühe 1D ja kahemõõtmelisel 2D vöötkoodil?
Mis on automaatne andmetuvastus auto ID?
Millega tegeleb varude haldamine?
Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
Mis on optimaalne tellimuskogus EOQ?
Mis on maatrikskood?
Mis on vöötkood?
Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine RFID?
Mis on tellimispunkt ROP?

Mis on hankelogistika ?
Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest.
Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on:

• Materjali nõudluse prognoosimine ;
• Materjalide otsimine ja omandamine;
• Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse;
• Hangete monitooring (kontroll)

Mis on jaotuslogistika ?
Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal.

Mis on tarnelahel?
Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani.

Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas?
Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna , võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid.

Kirjelda kulude kompromissi logistikas?
Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine.

Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all?
See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida.
Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid.

Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus?
Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba
tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive – ( tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA
Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust.
Lisaväärtuseks võivad olla näiteks:

kättetoimetamise aeg
tellimise kergus
pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga
tagavaraosad, hooldus, remont , kindlustus
kokkulepped kliendiga
dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus
pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused
korje , jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed
kasutuskorda seadmine : paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine
maksmise lihtsus ja rahastamisteenused
paindlikkus , näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade

Kapuadele väärtuse lisamine - Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb.

Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust?
Transport, ladustamine , kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine .

Siseneva ja väljuva transpordi haldamine

Veeremipargi tegevuse korraldamine

Ladustamine

Materjali käsitlus

Tellimuste täitmine

Logistikavõrgustike kavandamine

Varude haldamine

Tarnete ja nõudluse plaanimine

Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega

Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga?
Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad -firma klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest.
Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada.
Väärtusahela põhitegevused:
1) Sisendlogistika
2) Tootmine
3) Väljundlogistika
4) Turundus ja müük
5) Teenindus

Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)?

Tagastuste %

Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste %

Tarneaeg

Tellimuste täiteaste

Täielikult tarnitud tellimused

Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses

Milline on 7Õ reegel?
ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA.

Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses ?
Perfektne tellimus (perfect order ) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest:

koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste %
õigeaegselt tarnitud tellimuste %
korrektsete dokumentidega tarnitud saadetiste %
kokkulepitud tingimustel, kahjustamata tarnitud tellimuste %

Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult täidetud.

Mis on OTIF ?
On time in full on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed .

Mis on ABC analüüs?
Pareto reeglil põhinev analüüs varude, klientide ja tarnijate paremaks haldamiseks. Sellise analüüsi eesmärk on:

välja selgitada ettevõtte jaoks olulisemad tooted, kliendid ja/või tarnijad;

rühmitada ettevõtte tooted, kliendid ja/või tarnijad vastavalt nende olulisusele ettevõtte jaoks.
Igale rühmale kohaldatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid juhtimispõhimõtteid. ABC analüüsi tegemiseks koostatakse toodete, klientide või tarnijate pingerida teatud kriteeriumi alusel vastavalt nende olulisusele ettevõtte jaoks kahanevas järjekorras. Näiteks varude ABC-analüüsi puhul on enam levinud tooteartiklite järjestamine vaadeldava perioodi müügikäibe või väljastuskordade alusel.
Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks . Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele , klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast . Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest.

Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all?
Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/ saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal:

laodefitsiidi sagedus (stockout frequency )

täiteaste ( fill rate) – nt kliendi tellimus on 100 (üh.), kuid laos on 97 (üh.), siis täiteaste on 97%

täielikult tarnitud tellimused (orders shipped complete)

Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all?
Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus.

Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70-ndatest aastatest muutunud?
70-ndatel peeti logisitika kuludeks:

Veo- ja transpordikulud : sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud

Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud
Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks:

Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud

Varude säilituskulud

Laokulud

Pakkimiskulud

Tellimuste haldamise kulud

Halduskulud

Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud

Tarneahelas finants - ja plaanimiskulud

Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)?

transpordikulud
laokulud
varude säilituskulud
klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud
halduskulud

Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?

Kapitalikulu
varude teeninduskulu
hoiukulu
varade riskikulu

Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit?

Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-mahusuhtega toodete vedu.

Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud.

Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi.

Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad.

Asendatavus

Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam .

Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist, erimärgistamist

Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit?

Turgude asukoht

Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport.

Mastaabisäästuefekt

Energiahinnad

Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?)

Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud )

Nimeta autovedude alaliigid (4)?

kokku- ja laialiveod ( veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi)
kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto)
eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid)
rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid)

Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all?
Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda . Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule.

Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse?
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm

Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse)

Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all?
Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused

Mis vahe on treileril ja autorongil?
Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis , moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost ( veduk ) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.
Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg .

Mis on veosõlm (hub)?
Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta.

Kes on ekspedeerija ?
Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega .
Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise:

leiab vajaliku(d) vedaja (d),
kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu,
annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d),
teeb tollitoiminguid,
vormistab vajalikke dokumente,
teeb kliendile veosekindlustuse jne.

Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust?

kauba peale- ja mahalaadimine
ladustamisteenused
pakkimisteenused
ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine
messide ja näituste ekspedeerimine
kullerteenused
kliendile veosekindlustuse vormistamine

Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)?

Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks
Transpordikulude kokkuhoid
Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine
Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus
Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks
Hooajanõudlus
Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg)
Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed , ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal peab alati kaup laos olema“ hoiakuga

Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)?

Üldotstarbeline kaubandusladu
Külmladu
Tolliladu
Omandiladu
Erikaupade ladu
Puistekaupade ladu

Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)?

Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll , vajalike märgiste ja dokumentide lisamine)
Hoiukohtadele paigutamine
Hoiundamine
Aktiivkohtade täiendamine
Komplekteerimine
Sortimine, ühitamine, pakkimine
Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale)

Mis on aktiiv - ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse?
Hoiustamismeetod, mille puhul hoiustatakse tükikaubalaos aktiivkohtadel esimesel ja teisel riiulikorrusel tooteid, mille väljastamissagedus on suur. Täidetud kaubaalused paiknevad reservkohtadel nendest kõrgemal. Kui aktiivkohal olevad tooted lõpevad, tõstetakse reservkohalt alla täidetud kaubaalus ja paigutatakse aktiivkohale. Aktiiv- ja reservkoha meetod võimaldab muuta komplekteerimist tõhusamaks. Peenkaubariiulite kasutamisel võivad olla aktiivkohtadeks kõik hoiukohad ja reservkohad tavaliselt kaubaaluste riiulid.
Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht). Ja üks või mitu läheduses paiknevat reservkohta, kust aktiivkohta täidetakse kui see tühjkas saab. Seda süsteem kasutatakse siis kui kaubad saabuvad lattu kaubaalustel, kuid väljutatakse tükikaupa ( kastide, karpidena jms.)

Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)?

kasutusvaru ehk ringlusvaru
transiitvaru
spekulatiivne varu
hooajaline varu
seisev varu

Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel ?
Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod.

Mis on laoartikkel (SKU)?
Laoartikkel (SKU – stock keeping unit ) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi.

Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu?
(Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru

Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida?
Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus .

Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida?
Varude ringlemissagedus (inventory turnover ) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub.
Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes.
Varude ringlemissagedus= aastane käive/ keskmine laoväärtus

Mis on varude piisavus , kuidas seda leida?
Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub. Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus
laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega

Mis on vahetuskere (swap body )?
see on jalgadel seisev konteiner , mida on võimalik veoki raamile võtta ilma laadimisseadmeid kasutamata. Veok võtab konteineri alla ja tõstab tugijalad maast lahti. Sõidu ajaks kinnitatakse tugijalad horisontaalasendisse. Vahetuskere minimaliseerib seisuaja ja pikendab sõiduaega. Eriti levinud Soomes ja Rootsis. Kasutatakse peamiselt maantee-raudtee veokombinisatsioonis.
Vahetuskere eelised:

konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat
auto šassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme
treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad
laadimisajad on minimaalsed.

Mis on ristlaadimine (kross-docking), miks seda kasutatakse?
Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile.

Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil?
2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta.

Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)?
Auto-ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto-ID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus , optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus.

Millega tegeleb varude haldamine?
Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond , mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi.
Varude haldamine tähendab meetodeid , mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu.
Ehk tuleb leida parim võimalik kompromiss laovaru suuruse (väiksed varud on madalam säilituskulu) ja klienditeeninduse taseme (väiksed varud tähendavad üldjuhul kehvemat klienditeenindust) vahel.

Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
Tellimispunkti süsteem eeldab varude tellimispunkti kindlaksmääramist. Kui tootevaru langeb tellimispunkti tasemele , esitatakse teäiendtellimus muutumatu suurusega kogusele. Kõik toimub vastavalt nõudlusele
Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral.

Mis on optimaalne tellimuskogus (EOQ)?
Optimaalne tellmiskogus ( Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud.

Mis on maatrikskood ?
Maatrikskoodides kasutatakse suurema andmesalvestuse jaoks paralleeljoonte asemel muid geomeetrilisi kujuneid, nagu ruudud , punktid, ringid jms

Mis on vöötkood?
Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbrikombinatsiooni või numbri- ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vööndiks. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, kaubaaluseid, konteinereid jms.

Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine (RFID)?
Radio frequency IDentification ehk raadiosageduslik tuvastamine on uusim toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia , mis kasutab raadiolaineid. Kui skaneerimine nõuab inimtööd, siis RFID on täiesti automaatne.

Mis on tellimispunkt (ROP)?
Tellimispunkt on punkt, kus tellimis - ja säilituskulud on minimaalsed.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 231 allalaadimist

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #1

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #2

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #3

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #4

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #5

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #6

Ärilogistika eksami kordamisküsimused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

231 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenzi Õppematerjali autor

Ärilogistika eksami küsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

Baaslogistika eksam 2018

← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud

Baaslogistika

pdf

Väärtusahela juhtimise eksami kordamisküsimused

VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida tähendab kogukulude kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist

Väärtusahela juhtimine

docx

Logistika eksami kordamisküsimused Mainor

1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti

Logistika

docx

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011

LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise

Logistika

docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada

Logistika ja tarneahelad

docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10

Baaslogistika

docx

Kordamisküsimused Logistikas

eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu)

Logistika

doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S

Logistika

Rohkem sarnaseid