Logistika eksami kordamisküsimused Mainor (3)

Logistika kordamisküsimused
1. Mis on hankelogistika ?
Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest.
2. Mis on jaotuslogistika ?
Jaotuslogistika ( physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal.
3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni ( total cost consept) logistikas.
Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna , arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid.
4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas.
Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine.
5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all?
See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida.
6. Mis on EVA ehk majanduslik lisaväärtus?
Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive – ( tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA
7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust
Transport, ladustamine , kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine.
8. Kuidas saavad organisatsioonid kaupadele väärtust lisada?
Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb.
9. Kirjelda laiendatud toote kontseptsiooni, kuidas see seondub logistikaga?
Laiendatud tote kontseptsiooni sisu marketingis: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult nähtavale/füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav. Kliendi ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi,mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele.
10.Mis on Porteri väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga?
Porteri teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon. Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust.Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Väärtusahel koosneb primaarsetest e põhitegevustest ning sekundaarsetest ehk toetavatest tegevustest.
11. Millised on väärtusahela analüüsi eesmärgid?
Elimineerida väärtusahelas tegevused, mis väärtust ei lisa; kontsentreeruda väärtusahela tuumtegevustele, kus toimub suurim väärtuse lisamine tootele ning milele rajaneb ettevõtte konkurentsieelis .
12. Mis on tarneahela juhtimine ( supply chain management )?
Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni, mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise printsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nimetatakse tarneahela juhtimiseks .
13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast?

• Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena, mitte fragmenteeritud elementide jadana. Nii tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi piire , püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust.
  
• Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatiivjuhtimise asemel.
  
• Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel. See on viinud suurte ja kulukate tootevarudeni tarneahela liikmete tasandil. Tarneahela juhtimisel püüeldakse varude omamist kasutada viimase abinõuna tagamaks integreeritud tootevoogude tasakaalustatud liikumist läbi tarneahela.
  
• Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana , mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. Integreeritud infosüsteemid võimaldavad tarneahela läbipaistvust toote nõudlude ja varude suuruse osas kogu ahela ulatuses.
  

14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest?
Traditsiooniline kuluarvestus lihtsalt kirjeldab kulud.
Toimingupõhine kuluarvestus (ABC) otsib üles kulude tekkimise allikad ning ei anna kunagi moonutatud infot ega segaseid strateegilisi signaale.
15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 mõõdikut)?

• Tarnevõime/ saadavus
  
• Tegevussuutlikkus
  
• Tarnekindlus ehk usaldusväärsus
  

• Tagastused
  
• Tarneaeg
  
• Arvete täpsus
  
• Kliendirahulolu
  
• Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetisi
  
• Tellimuste täiteaste
  

17. Milline on 7Õ reegel?
Õige toode
Õiges koguses
Õiges seisukorras
Õiges kohas
Õigel ajal
Õigele kliendile
Õige hinnaga
18. Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses?
See on kombinatsioon järgmisest mõõdikutest:

• Koguseliselt täielikult täidetud ja üle andtud tellimuste %
  
• Õigeaegselt antud tellimuste %
  
• Korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste %
  
• Kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste %
  

Kombineeritud mõõdik, mis arvestab samaaegselt täielikult täidetud ja üle antud, õigeaegselt tarnitud, vigastamata, korrektsete arvetega tellimuste osakaalusid.
19. Mis on OTIF ?
OTIF (on time in full ) on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama põhimõtte alusel õigeaegselt kohaletoimetatud tellimuste (on time) ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste (in full) tasemed.
20. Mis on ABC analüüs?
ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas on A rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teostada just sellest rühmas. Samas ei tohi unustada B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri või kliendibaasi.
21. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e saadavuse all?
Suutlikkus omada kaupu siis, kui klient neid vajab.
22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all?
Seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga . Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus .
23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatsest aastatest muutunud?
1970:

• Veo- ja transpordikulud : sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud
  
• Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud.
  

1990:

• Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud
  
• Kauba säilituskulud
  
• Ladustamine
  
• Pakkimine
  
• Tellimuste täitmise korraldus
  
• Administreerimine /haldus
  
• Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud
  
• Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud
  

24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud , tooraine, pooltoode, valmistoode ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud.
25. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutava tootega seotud tegurit.

• Tihedus – massi ja ruumala suhe
  
• Väärtus – väärtuse ja kaalu suhe
  
• Lastitavus – tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi
  
• Kaubakäsitluse lihtsus
  
• Kahjustatavus
  
• Asendatavud
  
• Eriomadused
  

26. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutava turuga seotud tegurit.

• Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase
  
• Turgude asukoht
  
• Mastaabiefekt
  
• Energia hinnad
  
• Vedude tasakaalustatus
  
• Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus
  

27. Mis on transpordisüsteem?
Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks , mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses.
28. Mis on transpordipoliitika?
Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist , reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine.
29. Nimeta autovedude alaliigid . (4)

• Korje- ja laialiveod
  
• Multimodaalne transport
  
• Eriveod
  
• Rahvusvahelised veod
  

30. Nimeta merevedude alaliigid. (4)

• Liiniveod
  
• Tramp - e tšarterveod
  
• NVOCC – laevafirmade allhankijad
  
• Kabotaaž – ühe riigi eri sadamate vahel
  

31. Kes on ekspedeerija ?
Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate terminali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega . Ekspedeerija organiseerib kohaletoimetamise. Ta on pigem spetsialist, kes organiseerib veo maitsi, meritsi või õhu teel.
32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust.

• Transporditeenused vedaja või vahendaja vastutusega
  
• Tolliteenused
  
• Kauba kokku- ja laialivedu
  
• Ladustamisteenused
  
• Veoste markeerimine
  
• Pakkimisteenused
  
• Kulleriteenused
  

33. Miks kasutatakse ladusid? (vähemalt 5 põhjust)

• Transpordikulude kokkuhoid
  
• Tootmiskulude kokkuhoid
  
• Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine
  
• Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks
  
• Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisseostetud materjalide koondamine ühte kohta
  
• Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine
  
• Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine
  
• Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks
  
• Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks
  

34. Loetle ladude tüüpe. (vähemalt 5 tüüpi)

• Üldotstarbeline kaubandusladu
  
• Külmutusladu
  
• Tolliladu
  
• Omandiladu
  
• Spetsiaalladu
  
• Puistekaupade ladu
  
• Jaotuskeskus
  
• Terminal-, sorteerimis- või ümberlaadimisladu
  
• Komponendilaod
  
• Cash & Carry laod
  

35. Milliseid tegevusi teostatakse laos? (vähemalt 5)

• Veoautode, treilerite, konteinerite jms vastuvõtt ja tühjakslaadimine
  
• Kaupade paigutamine hoiukohtadele
  
• Ladustamine
  
• Siirdamine
  
• Komplekteerimine
  
• Järelkontroll
  
• Ühitamine, pakkimine ja markeerimine
  
• Laadimispiirkonda siirdamine ja konsolideerimine
  
• Pealelaadimine ja lähetamine
  
• Lao administreerimine
  
• Lao korrashoid
  
• Kaubakäsitlustehnika korrashoid
  

36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid. (4)

• Üks komplekteerija komplekteerib üht tellimust korraga
  
• Üks komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad
  
• Tsoonikomplekteerimine
  
• Dünaamiline komplekteerimine
  

37. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi. (vähemalt 5)

• Kasutusvaru e ringlusvaru
  
• Transiitvaru
  
• Reservvaru
  
• Spekulatiivne varu
  
• Hooajaline varu
  
• Surnud varu
  

38. Mis on laoartikkel ?
Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel (suurus, värv, kaubamärk jne).
39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu?
Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru
40. Mida näitab Turn -Earn indeks ehk tasuvusaste? Kuidas seda leida?
Varude ringlemisseaduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost näitab tasuvusaste. See kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust.
Tasuvusaste = müügimarginaal * varude ringlemissagedus =
Müük-müük ostu/omahinnas Müük ostu/omahinnas
Müük * keskmine varu väärtus
41. Mida näitab varude ringlemissagedus? Kuidas seda leida?
Ringlemisseadus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõdetakse füüsiliselt (näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest müüdud varude ringlemissagedust) või rahaliselt (varudesse seotud kapitali ringlemissagedus).
Varude ringlemisseaduse pöördarv on varu piisavus .
Varu piisavus = 365/varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru/prognoositav päeva nõudlus.
42. Mida näitab varude piisavus? Kuidas seda leida?
Varude piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasoleva toote laovarust.
Varu piisavus = 365/varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru/prognoositav päeva nõudlus.
43. Loetle vähemalt 5 transporditeenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumi.

• Sagedus, minimaalne saadetise suurus, „uksest-ukseni“ veoaeg, turvalisus, tarnekindlus
  
• Kaubavoogude tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja –tehnika kasutamine
  
• Registreerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele
  
• Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine
  
• Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul
  
• Valmisolek pakkuda veoste konsolideerimisteenuseid või tihe koostöö konsolideerimisteenuseid osutavate firmadega
  
• Piiriületuse kiirus ja probleemitus
  

44. Mis on swapbody?
Konteinerite alatüüp. Erinevalt merekonteineritest lihtne peale- ja mahalaadimine autodele , ei nõua suure tõstejõuga kraana või tõstuki olemasolu. Seisuasendis toetub swapbody neljaje jalale. Peale- või mahalaadimiseks sõidab erišassiiga auto/haagis swapbodi alla/alt ära. Teiseks eeliseks on swapbody kaubaruumi mõõtmed, mis lubavad veoruumi otstarbekamalt kasutada. Swapbody puuduseks on see, et neid ei saa üksteise otsa laduda .
45. Mis on ristlaadimine? ( cross - docking )
Ristlaadimine on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellega saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine.
46. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel?
2D koode loetakse üheaegselt nii horisontaal- kui vertikaalsuunas. Neil on suurem andmemahutavus ja suurem kasutuskindlus. 2D vöötkoodid jagunevad mitmerealisteks ja maatrikskoodideks.
47. Mis on automaatne andmevastus? (auto ID)
Auto ID hõlbustab kaupu puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas . Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid, optilist tähetuvastust, biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte ning häältuvastamist.
48. Millega tegeleb varude haldamine ?
Efektiivne varude haldamine on tasemel varude kontrolli ja varude juhtimise resultaat .

• Varude kontroll
  
• Varude juhtimine
  

49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
Tellimispunkti süsteem eeldab teatud varude taseme tellimispunkti määratlemist. Kui tootevaru langeb tellimispunkti tasemele , tehakse täiendustellimus muutumatu suurusega kogusele. Ajavahemik , mille tagant täiendustellimusi tehakse, varieerub vastavalt nõudludsele. Tellimispunkti süsteemi kasutamine eeldab, et varude seisu jälgitakse pidevalt. Võrreldes perioodilide kontrolliga nõuab pidev jälgimine märkimisväärset tööjõudu ja arvutiressurssi laosaldode analüüsimiseks ja täpsena hoidmiseks. Samas tagab varude pidev jälgimine parema kontrolli, vajatakse vähem reservvarusid, millest tuleneb omakorda vähem varudesse seotud käibevahendeid. Seega sobivad tellimispunkti süsteemid paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks.
Tellimisperioodi süsteem eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on varude kontrolli teostamise lihtsus, odavus ja üheaegsus. Viimane võimaldab konsolideerida konkreetsele tarnijale esitatavaid tellimusi hoides kokku hankekulusid. Samas nõuab süsteem suurte reservvarude omamist, kuna varude taset kontrollitakse teatud ajaperioodide tagant, siis võib nõudlud vahepeal ootamatult kasvada. Seetõttu sobib tellimisperioodisüsteem paremini aeglase ringlusega varude puhul.
50. Mis on optimaalne tellimiskogus? (EOQ)
Tase, kus tellimis - ja säilituskulu summa on minimaalne. Tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud.