Baaslogistika eksam 2018 (0)

1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise 
(töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi 
tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges 
koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: ← • Materjali nõudluse prognoosimine; ← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi 
rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4.  Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika 
tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse 
kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid 
minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti 
seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid 
kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud
omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. 
Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste  tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste 
vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 7. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte 
poolt kauba
tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive – (tegevuskulud + 
kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis 
suurendab lõpptoodangu väärtust.


Lisaväärtuseks võivad olla näiteks:  kättetoimetamise aeg  tellimise kergus  pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga  tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus  kokkulepped kliendiga  dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus  pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused  korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed  kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine  maksmise lihtsus ja rahastamisteenused  paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade Kapuadele väärtuse lisamine - Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab 
kauba kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus 
rohkem juurde maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb. 8. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust? Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine
2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine
4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine
6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine
8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-    firma  klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja 
mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel 
koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest 
tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess 
lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi     tootvate  ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, 
mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused:  1)   Sisendlogistika
2)   Tootmine
3)   Väljundlogistika
4)   Turundus ja müük
5)   Teenindus 10.Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste %


2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste %
3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste
5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11.Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA 
ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 12.Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses? Perfektne tellimus (perfect order) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: • koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste %
• õigeaegselt tarnitud tellimuste %
• korrektsete dokumentidega tarnitud saadetiste %
• kokkulepitud tingimustel, kahjustamata tarnitud tellimuste % Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult 
täidetud. 13.Mis on OTIF? On time in full on perfektse tellimuse lihtsustatud variant, mis kombineerib sama 
põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste ning täielikult täidetud ja 
üle antud tellimuste tasemed. 14.Mis on ABC analüüs? Pareto reeglil põhinev analüüs varude, klientide ja tarnijate paremaks haldamiseks. 
Sellise analüüsi eesmärk on: 1. välja selgitada ettevõtte jaoks olulisemad tooted, kliendid ja/või tarnijad; 
2. rühmitada ettevõtte tooted, kliendid ja/või tarnijad vastavalt nende olulisusele  ettevõtte jaoks.  Igale rühmale kohaldatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid juhtimispõhimõtteid. 
ABC analüüsi tegemiseks koostatakse toodete, klientide või tarnijate pingerida teatud 
kriteeriumi alusel vastavalt nende olulisusele ettevõtte jaoks kahanevas järjekorras. 
Näiteks varude ABC-analüüsi puhul on enam levinud tooteartiklite järjestamine 
vaadeldava perioodi müügikäibe või väljastuskordade alusel. Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi 
eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige 
suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata 
tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa 
kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude 
juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% 
klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. 15.Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all?


Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/saadavus 
rajaneb kolmel järgneval näitajal: 1) laodefitsiidi sagedus (stockout frequency)
2) täiteaste (fill rate) – nt kliendi tellimus on 100 (üh.), kuid laos on 97 (üh.), siis  täiteaste on 97% 3) täielikult tarnitud tellimused (orders shipped complete) 16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus 
iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja 
paindlikkus. 17.Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70-ndatest  aastatest muutunud? 70-ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud
2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid  (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud
2) Varude säilituskulud 3) Laokulud
4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud
6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud
8) Tarneahelas finants- ja plaanimiskulud 18.Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)?  transpordikulud  laokulud  varude säilituskulud  klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud  halduskulud 19.Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?  Kapitalikulu  varude teeninduskulu  hoiukulu  varade riskikulu 20. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete  transport maksab  veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-
mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind)  kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos  veoruumi.


4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on  suuremad. 5) Asendatavus
6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti  kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on
oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist,  erimärgistamist 21.Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? 1) Turgude asukoht
2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida  suurem  konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad
5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22.Nimeta autovedude alaliigid (4)?  kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi)  kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto)  eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid)  rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja 
treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on 
rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab 
veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna 
arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad 
pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist 
jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. 
Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto 
külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest 
või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast 
seadmest koosnev sõidukite ühend. 


Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub 
esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või 
edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja 
vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29.Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja 
kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide 
ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, 
kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega. Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise:  leiab vajaliku(d) vedaja(d),   kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu,   annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d),   teeb tollitoiminguid,   vormistab vajalikke dokumente,  teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30.Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust?  kauba peale- ja mahalaadimine  ladustamisteenused  pakkimisteenused  ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine  messide ja näituste ekspedeerimine  kullerteenused  kliendile veosekindlustuse vormistamine 31.Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)?  Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks  Transpordikulude kokkuhoid  Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine  Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus  Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks 
olukordadeks  Hooajanõudlus  Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg)  Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga 
konservatiivsed, ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal 
peab alati kaup laos olema“ hoiakuga 32.Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal5)?  Üldotstarbeline kaubandusladu  Külmladu  Tolliladu  Omandiladu  Erikaupade ladu


 Puistekaupade ladu 33.Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)?  Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll,  vajalike märgiste ja dokumentide lisamine)  Hoiukohtadele paigutamine
 Hoiundamine
 Aktiivkohtade täiendamine
 Komplekteerimine
 Sortimine, ühitamine, pakkimine
 Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 34.Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Hoiustamismeetod, mille puhul hoiustatakse tükikaubalaos aktiivkohtadel esimesel ja 
teisel riiulikorrusel tooteid, mille väljastamissagedus on suur. Täidetud kaubaalused 
paiknevad reservkohtadel nendest kõrgemal. Kui aktiivkohal olevad tooted lõpevad, 
tõstetakse reservkohalt alla täidetud kaubaalus ja paigutatakse aktiivkohale. Aktiiv- ja 
reservkoha meetod võimaldab muuta komplekteerimist tõhusamaks. Peenkaubariiulite 
kasutamisel võivad olla aktiivkohtadeks kõik hoiukohad ja reservkohad tavaliselt 
kaubaaluste riiulid. Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht). Ja üks või mitu läheduses 
paiknevat reservkohta, kust aktiivkohta täidetakse kui see tühjkas saab. Seda süsteem 
kasutatakse siis kui kaubad saabuvad lattu kaubaalustel, kuid väljutatakse tükikaupa 
( kastide, karpidena jms.) 35. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)?  kasutusvaru ehk ringlusvaru  transiitvaru  spekulatiivne varu  hooajaline varu  seisev varu 36.Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud 
tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui 
hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui 
hoiulaod. 37.Mis on laoartikkel (SKU)? Laoartikkel (SKU – stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. 
Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis 
vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest 
laortiklitest eraldi. 38.Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru 39.Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida?


Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja 
ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida 
väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40.Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses 
olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. Varude ringlemissagedus= aastane käive/ keskmine laoväärtus 41.Mis on varude piisavus, kuidas seda leida? Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub. Varude ringlemissageduse
pöördarv on varu piisavus laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega 42.  Mis on vahetuskere (swap body)? see on jalgadel seisev konteiner, mida on võimalik veoki raamile võtta ilma 
laadimisseadmeid kasutamata. Veok võtab konteineri alla ja tõstab tugijalad maast lahti. 
Sõidu ajaks kinnitatakse tugijalad horisontaalasendisse. Vahetuskere minimaliseerib 
seisuaja ja pikendab sõiduaega. Eriti levinud Soomes ja Rootsis. Kasutatakse peamiselt 
maantee-raudtee veokombinisatsioonis. Vahetuskere eelised:   konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat  auto šassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme  treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad  laadimisajad on minimaalsed. 43.Mis on ristlaadimine (kross-docking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi 
ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk 
võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse 
saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta 
suunduvale veovahendile. 44.Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab
mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta.  45.Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto-ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende 
otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto-
ID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline 
tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus.


46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude 
kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, 
hoiundamisel ja täiendamisel.  Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud 
sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu. Ehk tuleb leida parim võimalik kompromiss laovaru suuruse (väiksed varud on madalam 
säilituskulu) ja klienditeeninduse taseme (väiksed varud tähendavad üldjuhul kehvemat 
klienditeenindust) vahel. 47.Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi  süsteem? Tellimispunkti süsteem eeldab varude tellimispunkti kindlaksmääramist. Kui tootevaru 
langeb tellimispunkti tasemele, esitatakse teäiendtellimus muutumatu suurusega 
kogusele. Kõik toimub vastavalt nõudlusele Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja 
sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude 
täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks 
on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude 
korral. 48.Mis on optimaalne tellimuskogus (EOQ)? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis 
tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. 49.Mis on maatrikskood? Maatrikskoodides kasutatakse suurema andmesalvestuse jaoks paralleeljoonte asemel 
muid geomeetrilisi kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms 50.Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood 
kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbrikombinatsiooni või numbri- ja 
tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vööndiks. Vöötkoodidega 
märgistatakse tooteartikleid, kaubaaluseid, konteinereid jms. 51.Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine (RFID)? Radio frequency IDentification ehk raadiosageduslik tuvastamine on uusim toodete ja 
pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolaineid. Kui skaneerimine nõuab 
inimtööd, siis RFID on täiesti automaatne. 52.Mis on tellimispunkt (ROP)? Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed.