Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arenguteooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moraal, lahend, psühholoogia, skeemid, reaalsus, karistus, freud, egotsentrism, tunnet, etoloogia, kriitik, arenguteooria, operatsioon, haridus, kognitiivne, oraalne, astmel, moraalsus, moraalne, ratsionaalne, kiindumus, astmete, iseseisvus, võgotski, operatsioonid, kultuurilis, arengupsühholoogia, hiline, nauding, astmed, sõltuvus, identiteetseepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?) Assimilatsioon-akommodatsioon. Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate
Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus luuakse seosed läbi kogemuste Kordamine läbi kordamise kujunevad harjumused; harjumuste kujunemiseks on vaja kordusmomenti Jäljendamine laps õpib jäljendades, lapse arengut mõjutab keskkond Õppimine tasu ja karistuse meetodil inimesed on haaratud sellesse käitumisse, kus näevad mingisugusg kasu Kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus töötavad koos ja läbi selle kujunevad teadmised ja inimese `mina' (mõtted, tunded) Leiab, et inimene on algselt neutraalne Rõhutab arengu juures ka füüsise poolt -selleks, et inimesel oleks enesedistsipliin, peab ta olema füüsiliselt terve Leiab, et lapsele ei tohiks seada reegleid vaid teha praktilisi harjutusi tuleb kasutada eeskuju mudelit Rõhutab ka laste kognitiivse võimekuse piiratust lapsed ei saa asjadest
evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed).
*Hull O-muutujad S O R kogemustest; asjad on tehtud maailmas- artifitsalism - mittereversiivsus- ei suudeta mõttes ajas tagasi minna ETOLOOGIA(loom+inimene) - egotsentrism omavaatenurgast, teised mõtlevad ja Uurida teaduslikult kaasasündinud käitumist: suhted, toitumine, tunnevad nagu mina *animism-kivi kukub-saab haiget - animism- elututele asjadele elusasjade omadused paaritumine, käitumine loomariigis - naiivne realism- võimetus eristada välismaailma oma I
Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad - Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele. - Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites
S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu S.J.Gould A.Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud
6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik
määratlemiseks. Järgmine tüüp: W. Stern (1871 - 1938). Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu. IQ = (vaimne vanus) / (kronoloogiline vanus) * 100. Last, kelle vaimne vanus on võrdne kronoloogilise vanusega loetakse keskmiselt intelligentseks. Järgmine tüüp: J. head õhtut. Teine loeng... Järgmine tüüp: J. M. Baldwin (1861-1934). (oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumi. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et
Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different
paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine,
arenguteooria’’. lapsepõlv, hiline lapsepõlv, väljendumine inimestel noorus) ja loomadel’’ 1872. W. Preyer G.S. Hall S. Freud A. Binet J. M. Baldwin A. Adler 1841-1897 1844-1924 1856-1939 1857-1911 1861-1934 1870-1937 ’’Lapse psüühika’’ Arendas edasi lapse Läheneb inimesele Tuntakse esimese Üks olulisemaid Freudi õpilane. Lõi 1882(peetakse psühholoogia suunda
Vahendatud tunnetus · Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. · Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? · Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid · Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. · Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng · Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
Räägib kahte tüüpi psüühilistest protsessidest: 1) Arenenud evolutsiooni käigus, kõrgematel loomadel ühine 2) Märgiliselt vahendatud, arenenud inimese arengu käigus. Imikuiga ja seotusteooria H. Harlow – Katse leidis, et kui emast eraldi kasvatada ahvipoegi, siis hoolimata sellest, et teised inimesed hoolitsesid nende eest, olid nad ikkagi oma eakaaslaste arengus erinevad. Ahvi beebi katsetudsed: See kes toitis, ei ole oluline, häda olukorras ja turva tunnet tahtes läheb ahvipoeg selle teise juurde. Armastus tekib selle ema vastu, kes pakub emotsionaalset sidet, mitte selle ema vastu, kes rahuldab lapse vajadusi. Murdeiga Murdeiga vanuseline piiritlemine on raske; esimene haisting (lõhna tundmine, nt lõhnaõli) annab märku, et midagi toimud muutused hormoonides; hüpotaalamus on seotud murdeea algusega, reguleerib murdeiga. HPG telg – Aktiveerub juba looteeas; lapseeas on telg inaktiivne.
moraalsus) Reeglitest ei ole aru saadud Reeglid tulevad kõrgemalt Reegleid teevad inimesed ja autoriteedilt ja neid ei saa muuta. neid saab muuta vastastikusel Tegevuse hindamine tulemuste kokkuleppel. põhjal. Tegevuse hindamine kavatsuste Karistus kui vältimatu tagajärg. põhjal. Karistus valitud vastavalt kuritööle. Jose Linaza intervjueeris lapsi mängude kohta. Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooria Elas aastatel 1927 1987 Areng toimub kogemuste ja moraali mõistetest (õiglusest) arusaamise kaudu. 1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
vennal on noorem õde ◦ ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale omadusele, oluline, kuidas asjad näivad ◦ ei taju koguse muutust ▪ nt algul kaks sama suurust vedelikku täit klaasi, siis laps teab, et mõlemas sama palju, kui nüüd näidata lapsele, et sama vedelik valatakse kõrgemasse klaasi, siis laps arvab, et kõrgemas klaasis on rohkem vedelikku ◦ egotsentrism – kõike nähakse enda positsioonilt, ei saa aru, et enda ja kellegi teise kogemused pole samad ▪ nt kolme mäe katse – mägedega makett, laps istub ühes kohas, nukk istub teises kohas ja palutakse lapsel pilt valida, kuidas nukk näeb maketti, kuni 6-a valisid alati enda seisukohalt, 6-7.-a valisid juba midagi muud, 7.-9-a suutsid osi muutuseid õigesti arvestada, kuid osa mitte, alates 9-a suutis laps valida õige pildi
olukordi, kus probleemi olemus ja interprentatsioon on keerulised ning sel puhul on põhimõtete järgimine raske. (1) Arvamus, et esineb side spordi või mingi teistsuguse füüsilise aktiivsuse ning väärtushinnangute kujunemise ja moraalse küspsemise vahel on väga vana ning ulatub tagasi aega, kui Platon pani kirja oma filosoofilised arutlused. Seda teemat käsitlevast ulatuslikust kirjandusest on võimalik välja tuua väga erinevaid lähenemisi, kuidas sport ja moraal on omavahel seotud. Enamus selle teemaga seotud diskussioone on seotud proobleemiga, kas spordi õpetamise ja mängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Seega seisnebki küsimus selles, kas me saame rääkida eetilistest aspektidest spordis ja mängudes. (8) 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõtetest kinnipidamine, nende järgimine
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
loovus, tolerantsus, eneseaktsepteerimine, pühenduvus, emotsioonide juhtimise ja kontrollimisvõime, riskivalmidus (a) Psühholoogiline infantiivsus – enesekahjustamine,sõltuvus teiste heakskiidust, kõrge haavatavus, solvumine, rutiinsus vigades, enesesüüdistamine täiuslikkuse puudumises, ebausk, oluliste otsuste edasilükkamine 4) Kõlbeline küpsus 13-… - südametunnistus, moraal, eetika, väärtused, tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne
Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid - Skeemi arenevad kahe protsessi (assimilatsioon ja kohandamise) tulemusena o Assimilatsioon olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline) o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt
saada tuge sotsiaalsete ja identiteediga seotud probleemidele. Õdede- vendade vaheline suhe õpetab: rivaliteeti kaitsemist hoolivust konfliktilahendamist lähedussuhet Teismelise ja vanema vaheline konfliktide tajumine: vanemad ei taju konflikti nii teravana kui teismelised vanemad on kõiges süüdi teismeliste arust vanem püüab suunata, kuid laps tunneb, et teda piiratakse Teismeea egotsentrism seisneb muretsemises "kujuteldava publiku" hinnangute pärast ja uskumises "isiklikku legendi". Varasema küpsuse saavutamise mõjud ei ole poistel ja tüdrukutel sarnased. Sõprussuhte kujunemise etapid: Usaldussideme tekkimine Üksteise tundmaõppimine toetus abivajavatas olukorras huvide ja tegevuste teadustamine ootatud stabiilsus
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
(mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti, laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist, eelistab ema häält ja lõhna, lisaks naeratamine
KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad)
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia,
Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: o Alaeesmärkide püstitamine o Tagasisuunas töötamine o Lõpplahendus o Ülesande ümbersõnastamine o Analoogia leidmine Algoritm- protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult (võtab kaua aega, võib keeruline olla selle jälgimine) Heuristikud- lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem, töötanud ja edule viinud (lennuõnnetuste analüüsimine) heuristik- strateegia otsuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega o Kättesaadavuse heuristik- kuivõrd lihtsasti suudetakse ette kujutada või meenutada küsimuse all olevat sündmust või olukorda o Esindavuse heuristik- o Kaksikprotsessi teooria—teooria, mille järgi otsuste langetamisega kaasneb kahte tüüpi mõtlemist
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
Animism hingestatakse elutuid objekte, nähakse elusana esemeid, mis pole elusad. Piaget arvas, et seesugune mõtlemine on lastele loomuomane. Tõi välja põhjustena erinevaid tegureid, kuid omane on see, et kui miski asi liigutab siis ta on elus. See on seotud ka sellega, mida täiskasvanud lapsele räägivad. Ei ole lastele kaasa sündinud üldomane nähtus, vaid on sageli täiskavanute poolest konstrueeritud. Lapseea egotsentrism laps ei oska vaadata maailma teise inimese nurga alt, selle lause sõnasõnalises mõttes (ei võrdu egoismiga, on erinevad asjad). Laps lähtub isseenda positsioonist lähtuvalt. Selles seletuses on välja jäetud nt mälu aspekt. Avaldub ka laste omavahelistes suhetes, võidakse rääkida kumbki omast asjast ja ei hakata vaidlema. Mentaalsed representatsioonid staatilistest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:
annaabi.ee 
