KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I
6. Läänemere tunnused. Atlandi ookeani meri, sisemeri, madal, vähe soolane, palju saari, karisi ja laide, pindala 373 000 ruutkilomeetrit, suurim saar Gotland, jaguneb 4 suureks laheks, halb ühenduvus merega, liigivaene ent isenditerikas, 7. Läänemere väikese soolsuse põhjused. 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust. Suurim sügavik on 459m, Landsorti süvik. 10. Läänemere reostus, allikad ja probleemid. Allikad : Väga tihe laevaliiklus, tihedalt asustatud rannikualad, põhjas on palju miine ja mürkaine. Probleemid:Kui jääd ei ole, ei saa hülged poegida, eutrofeerumine toitainete küllus paneb veetaimed kasvama, Nord Stream gaasijuhe. 11. Läänemere erinimetused Balti meri, Baltickoe more, Itämeri, jne 12
(filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega) Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu. Wilhelm Preyer ilmus raamat “Lapse psüühika”,1882(peetakse tinglikult arengupsühholoogia sünniaastaks) Alfred Binet(1857-1911)–tegeles laste mõtlemise uurimisega. Esimese intelligentsustesti looja–Binet ja Simoni skaala 1905. Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste. 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused Sensomotoorne periood(0-2a).Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine,kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta
ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Puugi arengustaadiumid (vasakult: vastne, nümf, täiskasvanud isane, täiskasvanud emane) Puuk võib nakatada nii vastse-, nümfi- kui ka täiskasvanustaadiumis ja kõigis nendes staadiumides omakorda haigust edasi kanda.
Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma millega on tegemist). Balti jääpaisjärv- tekkis mandrijää sulamisvette kokkuvoolamisel. Põhjalahe osa kattis aga veel mandrijää. Joldiameri- nimetus tuleb ühest fossiilist mida onn leitud Stockholmi lähedalt. Antsülusjärv- tekkis pärast seda, kui maapinna kerke tõttu kadus ühendus Joldiamere ja ookeani vahel. Litoriinameri- riimveeline veekogu, soolaseim veekogu Läänemere arengus, 16-18 promilli
kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest. Bioloogiline kaitse vananemise eest: 1. Väga pikk suguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine 3
LÄÄNEMERI ÜLDANDMED: · Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu · Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht · Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland · Läänemerd ümbritseb 9 riiki LÄÄNEMERE OSAD: LÄÄNEMERI JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL: · Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste fossiilsete limuseliikidejärgi. BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t.
Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine
Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood 2-7a - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad)
) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus. Sotsioloogia jaloo perioodid · Eelajalugu(antiik,keskaeg,uusaeg- kuni 19.saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine · See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes
- Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos,
elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega.
• Algab rindade arenguga • Algab munandite suurenemisega (>4 ml) • Esimene menarhe 2 aasta pärast • Vanuses 9-14 aastat • Vanuses (6)8-13 aastat Puberteet • Poisid (9-13 a) • Testiste suurenemine • Maht > 4 ml • Pikkus >2,5 cm • Tüdrukud (8-13 a) • Rindade areng Arengustaadiumid vastavalt Tanneri skaalale 1. Väikese amplituudiga GnRH pulsatsioonid -> 2. Pulsside amplituudi suurenemine öösiti -> 3. Pulsside suur amplituud ööpäevaringselt Puberteedi hindamise aluseks on Tanneri skaala Stage 1 – sündides Stage 2 – puberteedi algus Stage 3 Stage 4 Stage 5 - täiskasvanud Patofüsioloogia - teemad • Sugulise diferentseerumise häired • Enneaegne puberteet ja puberteedi hilinemine • Adrenogenitaalne sündroom • Hüpogonadism (üldmõiste)
(lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika kultuur(4000-3000 ekr) Nöörkeraamika kultuur(u 3000). 5
Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted
Need on fosfokreatiini süsteem,glükolüüs/glükogenolüüs,"avariimehhanism" ja aeroobne mehhanism.Neist igaühe suhteline osakaal lihase energiavarustuses sõltub eelkõige sooritatava töö intensiivsusest. Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis
otstarbekad sidemed väliskeskkonnaga. Normid meeskonnatöös: 1. Koostegevuse normid 2. Situatsiooninormid 3. Rolliootused 4. Jaotamise normid 5. Üldised koostegevuse normid 6. Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid Meeskondade liigid Goodall'i järgi: · Tööülesannete täitmise meeskonnad (allüksused) · Komiteed ja komisjonid · Otsustamismeeskonnad (tippjuhid) · Kvaliteediringid Meeskondade arengustaadiumid: 1. Mittearenenud meeskond *juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine *eesmärgid meeskonna liikmetele ebaselged *tegeletakse konkreetsete ülesannete täitmisega 2. Eksperimenteeriv meeskond *juhile vastuhakkamine *aktiivsuse kasv,
Lapse psüühilise seisundi uurimine ja hindamine ei ole üksnes spetsialistide pärusmaa, vaid siinkohal peaksid koostööd tegema ka lapse vanemad ja perekond. Koostöö eesmärgiks on lapse seisundi parem mõistmine ja teadvustamine tema perekonnale. (Tamminen 2006: 196) Tammineni (2006: 196) järgi sisaldab varajane sekkumine lastepsühhiaatrias: a. vanemate/perekonna lastepsühhiaatriline intervjuud (lapse saamine, rasedus, sünnitamine, lapse varajased arengustaadiumid, kiindumus- ja hoolitsussuhete kvaliteedi hindamine) b. lapse arengutaseme, omaduste ja potentsiaalse arengutaseme hindamist (mitmesugused meetodid, hindamisskaalad) c. lapse ja tema vanemate suhete uurimist (nt videotehnika). Tammineni järgi on varajases sekkumises kõige olulisem varajaste suhete arendamine ja nende suhete hea/väga hea kvaliteet. Kui suhete kvaliteet pole päris see, mis ta peaks olema, tuleb kvaliteeti parandada
Keskkonnateoreetiline, kõik organismi vaja ainult harmooniliselt arendada. temalt. ’’Liikide arengut. teadmised tulevad selleks, et laps seal kasvada Nimetas oma tekkimine’’ 1859 keskkonnast, enne seda pole saaks, see teooria on arengustaadiumid ’’inimese põlvnemine’’ 1midagi. ’’metafüüsiline (imikustaadium, varane 1871 ’’emotsioonide arenguteooria’’. lapsepõlv, hiline lapsepõlv, väljendumine inimestel
on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt
Jaga ül. ja vastutust Eeldused meeskonnaks: o liikmete arv o meeskonna tüüp o individuaalne võimekus o ühised eesmärgid o omavaheline sobivus o ühised käitumisnormid o rollide jaotus meeskonnas o meie-tunne Rollid meeskonnas- Koordineerija, Kujundaja, Innovaator, Hindaja, Võimaluste otsija, Teostaja, Viimistleja, Meeskonnatööline, Spetsialist Meeskonna arengustaadiumid o MITTEARENENUD MEESKOND juhi ainuisikuline otsustamine, juhile orienteeritus, eesmärgid ebaselged o EKSPERIMENTEERIV MEESKOND juhile vastuhakkamine, rahulolematuse tekkimine, meeskonna produktiivsus langeb, o ÜHINEV MEESKOND suhete paranemine, töö tulemuslikkuse tõus, tekivad eesmärgid, sihipärane tegutsemine o ARENENUD KOOSTÖÖTAV MEESKOND meie tunde tekkimine,
Erik H Erikson (1902 1994) Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldus usaldamatus (0 1,5 a vanuses) 2. iseseisvus häbi (1,5 3 a) 3. initsiatiiv süü (3 6 a) 4. töökus alaväärsus (6 12 a) 5. identiteet identiteedi segadus (12 18 a) 6. intiimsus isolatsioon (18 24 a) 7. loovus stagnatsioon (25 50 a) 8. integratsioon meeleheide (50 - ) Vasakul pool on iga staadiumi puhul toodud probleemi positiivne lahendus, paremal pool negatiivne. Kui eelmine probleem on lahendatud positiivselt, siis suureneb
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide
_Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina. 41 91. Grupi areng ja grupi küpsus 92. Grupistruktuur, grupisuhteid määravad struktuuri elemendid 93. Grupi normide kujunemine ja funktsioonid 94. 94. Grupi kohesiivsus ja selle kujunemist mõjutavad tegurid 42 95. Meeskond 96. Meeskonnatöö printsiibid 97. Meeskonna arengustaadiumid 98. Meeskonna efektiivsust tagavad tegurid ja eduka meeskonna tunnused 43
Lihtsalt jälgimise ja mõõtmisega ei ole võimalik inimtegevust seletada. Sotsioloogia ja ajaloo ülesandeks on Weberi arvates inimese sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine. Comte oli esimene, kes täiuslikult esitas idée ühiskonna uurimisest sotsioloogiliste meetoditega Comte eritas idée arengu kolmest staadiumist, milles toimub tsükliline intellektuaalne ja sotsiaalne areng. Comte järgi toimub üheaegselt nii sotsiaalne kui vaimne evolutsioon: arengustaadiumid mõjutaad kõiki ühiskonnaelu alasid ning materialiseeruvad: 1) Teoloogiline e.fiktiivne stadium, mis assotsieerub kangelaste ajastuga ja üleloomulike jõududega, teoloogiline maailmapilt valitseb Comte järgi umbes XIV sajandini; ühiskondlik- poliitiliselt eksisteerib sõjalis-autoritaarne reziim; 2) metafüüsiline e.abstraktne stadium algab ülekasvamisega katoliiklik-feodaalseks reziimiks; uut maailmapilti hakkavad kujundama abstraktsed mõisted, see period kestab kuni XIX sajandini;
ahel Hierarhia vertikaalne integratsioon, kompleksne Vachon´i ja Klassen´i (2006) järgi on tarneahelates kaks erinevat koostoime/koostöö strateegiat: (1) tehingutest sõltuv koostöö (suhted kestavad niikaua, kui leping, see tähendab enamasti lühiajalisi suhteid tarnijatega) (2) kooperatiivsetel suhetel põhinev koostöö. (püütakse edendada pikaajalist koostööd) 41.Tootevõrgustiku/tooteahela arengustaadiumid I etapp. Ekspordiks tootmise tsoonid II etapp. Oma originaalsete toodete ja seadmete tootmine III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Kagu-Aasia näide: Jaapan, Lõuna-Korea Põllumajandusgeograafia 42.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. 43.Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse. 44
Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemusest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond (täpsemalt: ühiskonnas domineeriv mõtteviis) on läbinud kolm staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algusest u. 1300 a.) maailma mõisteti üleloomulike jõudude (jumal) kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 1800) maailma mõtestati abstraktsete ideede (headus, õiglus) abil. 3. Positiivne staadium (1800 aegade lõpuni) maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia
· Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud õppmiseks vajalikud tingimused; · Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid; · Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Antud referaadis käsitlen õppiva organisatsiooni omadusi, organisatsioonilist õppimist takistavaid tegureid ning organisatsiooni muutmist õppivaks organisatsiooniks.
3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja tööstuskaupu, mis odavamad ja kvaliteetsemad kui kohapeal toodetud analoogid. Sellise
3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja tööstuskaupu, mis odavamad ja kvaliteetsemad kui kohapeal toodetud analoogid. Sellise
aastal. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud mitmeti (Alas, 2002). Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui on loodud selleks vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma loomuliku arengu käigus hilisemates arengustaadiumides. Seega ei ole võimalik uut organisatsiooni kohe õppivaks organisatsiooniks kujundama hakata, vaid enne tuleb läbida organisatsiooni esimesed arengustaadiumid. Võimekusteooriate seisukohalt on õppimine algselt organisatsiooni olemusse sisse programmeeritud ja ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Kaugeltki mitte iga organisatsioon, mille üksikliikmed õpivad, ei ole õppiv organisatsioon ja kõike õpitut ei õnnestu organisatsiooni igapäevategevuses alati rakendada. Autorid on üksmeelel selles, et organisatsiooni saab pidada õppivaks alles
Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (munad) keskkonnas · suguline staadium lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees - sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid: · geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene · biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene · kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A
käsitlenud väga erinevalt. Mõned näited. Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid. Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Et keskkonnas toimuvatest muudatustest ees olla, on õppivas organisatsioonis kõigile töötajatele antud võimalus toimuvaga kursis olla, leida probleemidele loovaid lahendusi ning otsida võimalusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks
- oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas suguline staadium – lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees - sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid: geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene
10.1979.a. 870 keskme poole) - konvergents mb Vaikse o. orkaan Tip ? Maa pöörlemine kallutab silmas kõrvale ? kellaosuti liikumisele vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · ... on suured õhukeerised ja · tekivad, kui õhumass jahtub kas külmema maa või veepinna kohal keskosas rõhk kõige kõrgem õhu liikumine kellaosuti suunas keskmest väljapoole · Antitsükloni arengustaadiumid Noor Az · madal baariline moodustis (ca 3km) Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · õhurõhk kasvab kiiresti gradienttuule kiirusest 3-5 km Maksimumarengus Az kõrgusel · Õhurõhk püsib keskosas Kui antitsüklonil on isobaarid muutumatuna · Ulatub vähemalt 3,5-4 km ringikujulised, liigub see suurima
9 Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldususaldamatus (0.1,5. eluaasta) 2. iseseisvushäbi (1,5.3. eluaasta) 3. initsiatiivsüü (3.6. eluaasta) 4. töökusalaväärsus (varane puberteet: 6.12. eluaasta) 5. identiteetidentiteedi segadus (noorukiiga: 12.18. eluaasta) 6. intiimsusisolatsioon (varane täisiga 18.24. eluaasta) 7. loovusstagnatsioon (keskiga: 25.50. eluaasta) 8. terviklikkusmeeleheide (vanadus: 50. eluaasta) Sotsialiseerumisprobleemid
· Räägitakse omavahel ,kuidas ollakse rahul koostööga ja mida teha, edasi areneda. · Investeeritakse iseendasse ja oma suhetesse · Hoolitakse üksteisest ning antakse endale aru, kuidas igaühe käitumine ja suhtumine teisi mõjutab Meeskonnatöö eelisteks on: · Suuremad ressursid ja tulemuslikkus · Rahuldus suhtlemisest · Õppimis ja kohanemisvõime 20.Meeskonna areng Meeskondade arengustaadiumid: Mittearenenud meeskond juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ül täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis lah oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteeriv meeskond rahulolematuse tekkimine. Juhile vastuhakkamine. Aktiivsuse kasv, juhi otsustesse sekkumine. Konfliktide tekkimine, paljud lahkuvad
mida inimene mingi tegevusega seostab. 15 Ootused: - Seos pingutuse ja tulemuse vahel. - Seos tulemuse ja tasu vahel. - Valents (kui väärtuslik on konkreetne tasuinimesele selle tulemuse suhtes). Võrdsuse teooria on üles ehitatud saadud tasu ja tehtud jõupingutuse suhtele. - Meeskonnatöö - üks vahendeid, et alustada horisontaalset suhtlemist ja muuta kogu organisatsioon paindlikumaks. Meeskondade arengustaadiumid: 1) mittearenenud 2) eksperimenteeriv 3) ühinev 4) koostöötav Ülesandespetsialistid: - Initsiatiiv. - Arvamuste väljaütlemine ka teiste ettepanekute kohta. - Info otsimine. - Kokkuvõtete tegemine. - Stimuleerimine, tegevusele ergutamine. Sotsiaalemotsionaalsed liikmed: - Julgustamine (soojus ja respekt teiste ideede suhtes). - Harmoniseerimine. - Pinge vahendamine (naljatamine tähelepanu kõrvalejuhtimiseks). - Järgnemine (nõustumine). - Kompromissid.
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s
Tiim Liidri roll vahetub, igaüks allub igaühele, spetsiifiline visioon või eesmärk, kollektiivse töö tulemus. 11. Tiimide liigid- 1.formaalne tiim- osa org. Struktuurist 2. spetsialiseeritud- ajutine projektitiim 3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga
Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega.
kollektiivse töö tulemus. 11. Tiimide liigid- 1.formaalne tiim- osa org. Struktuurist 2. spetsialiseeritud- ajutine projektitiim 3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. need on teemad 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D
1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber Auguste Comte (1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika". Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algus - 1300) - maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia
põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine
Vaevalt tuleks sel taustal imeks panna ta igatsust, veendumust, et kunagi on maailmas, kunstis ja muusikas valitsenud suurem tasakaal ja harmoonia. Adorno mõtted, mida ta oma tekstides meiega kirglikult ja vaimukalt jagab, ütlevad meile vähemalt samapalju midagi tema enese isiku kui muusika ja ühiskonna vahel valitsevate suhete kohta. 10. Muusikaliste võimete areng ja nende testimine. Lapse arengustaadiumid Piaget' järgi. Absoluutne ja relatiivne kuulmine. Võimete ja edasijõudmise testid (vrd sisseastumis- ja lõpueksamitega). Testide reliaablus (samad tulemused korduvatel mõõtmistel) ja valiidsus (korrelatsioonid analoogiliste mõõtmistega). Kui autonoomsed on muusikalise võimekuse komponendid? Näiteid testide kohta.Varem valitses ühsikonnas hoiak, et muusikaõpetust pole mõttet pakkuda lastele, kellel võimed on napid või puuduvad sootuks. Iowa osariigi ülikooli professor C
areng. *Tiimitöö puudused- võimu struktuur,jäneste probleem, kordinatsioonikulud kõrged, süsteemide reform. *grupitöö puudused*oma eesmärkide taotlemine*ülemäärased kulud otsutamisel*ajakulu*ühegrupi liikme domineerimine*vastusehajumine*sotsiaalne jõudeolek. 31. Tiimide liigitus *Tiimide liigid:1) formaalsed-org osa, vertikaalne e funktsionaalne, horisontaalne, spetsialiseeritud projektitiim2)isjuhtiv- kvaliteetuuring3)virtuaalne4)globaalne-üleriigiline 32. Tiimi arengustaadiumid *Tiimi arenguetapid- mittearenenud tiim, eksperimenteeriv tiim, ühinev tiim, arenenud koostöötav tiim. 34. Organusatsiooni tehnilis- ratsionaalne käsitlus Organisatsioon kus inimestel on selged ülesanded ja kohustused,hierarhiline struktuur tingib selle et peaaegu kõik töötajad kannavad ette ülemusele ning neilvõi omakorda olla alluvaid,välja on töödatud reeglid ja protseduurid, mille järgi ülesandeid täidetakse,kõrgematel positsioonidel on inimesed keda kaastöötajad
mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Piaget uuris kogu elu ühelt poolt bioloogilisi kohastumismehhanisme ja teiselt poolt loogilise mõtlemise arengut. Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium. Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplektsemateks süsteemideks. Sensomotoorse staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised
1994 Pikim teekond: John (1994) – 13 000 km Arengustaadiumid. Troopiline häiritus (troopiline laine) Troopiline depressioon (tuuled 10-17 m/s), mõni suletud isobaar Silmavall – tugevaim tuul,
kuivatada 13% niiskuseni. Kasutatud pikk.ee materjale http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus Kasvufaasid Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad organite kvalitatiivsed muutused taime areng. Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest. Teraviljataimedega toimuvad muutused (fenoloogilised arengustaadiumid) võib jagada vahemikku 1...100 (Eucarpia skaala, kasutusel alates 1979). Kood Lühikirjeldus Makrostaadium 0: idanemine 00 Kuiv seeme 01 Seemnete pundumise algus 03 Pundumise lõpp 05 Idujuur seemnest väljunud 07 Singas (koleoptiil) seemnest väljunud 09 Idanemine: singas tungib mullapinnale, leht sinka tipul nähtav Makrostaadium 1: Lehe areng 10 Esimene leht sinkast väljunud 11 Esimese lehe staadium: esimene leht avanenud, teise lehe tipp nähtav
Looduse ees on kõik võrdsed. Last tuleb kasvatada kooskõlas loodusseadustega. "Emile ehk kasvatusest" (1762). Last ei tohi sundida. -Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius. -Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka
annaabi.ee 
