Ajaloo üleminekueksam 8.klass (0)

Pilet nr. 1
1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused , merkantistlik majanduspoliitika .
2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile.
Pilet nr. 2
1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus.
2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid , pärisorjuse kaotamine.
Pilet nr. 3
1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik , kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas.
2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus , vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel
Pilet nr. 4
1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire , Montesquieu, Rousseau .
2. Tartu rahu.
Pilet nr. 5
1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine , vabriigi kehtestamine.
2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson
Pilet nr. 6
1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal.
2. Eesti Vabadussõda
Pilet nr. 7
1. Päikesekuningas Louise XIV valitsemisaeg Prantsusmaal 17.-18. sajandil.
2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis.
Pilet nr. 8
1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid .
2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud , vabanemisne mõisniku eestkoste alt.
Pilet nr. 9
1. Kodusõda Inglismaal 17. sajandil, põhjused ja tagajärjed.
2. Vaimuelu Rootsi ajal Eesti aladel, usk, ülikool, gümnaasiumid, B. G. Forseliuse tegevus.
Pilet nr. 10
1. Viini kongress . Muutused Euroopas
2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine Eestis 19. sajandi keskil. Vaimuelu, kooliharidus .
Pilet nr. 11
1. Ameerika Ühendriikide loomine. Ameerika Iseseisvussõda.
2.Baltimaad peale Liivi sõda 16.- 17. sajandil. Eesti ala halduslik jaotus. Rootsi aja algus.
Pilet nr. 12
1.Saksamaa ühendamine 19. sajandil. Saksa Keisririik.
2. Rahvusliku liikumise eestvedaja J.V. Jannseni tegevus.
Pilet nr. 13
1. Vene revolutsioonis 1971. aastal. Veebruarirevolusioon, Oktoobripööre.
2. Rahvuliku liikumise eestvedaja J. Hurda tegevus.
Pilet nr. 14
1. USA kodusõda. Orjuse kaotamine
2. Eesti 18. sajandil. Vene aja algus, Balti erikord, mõis ja talupoeg .
Pilet nr. 15
1. Teadus ja kultuur 18. sajandil. Galileo Galilei, Isaac Newton , Karl von Linne , barokk , rokokoo .
2. Rahvusliku liikumise eeldused ja põhjused Eestis 19. sajandi teisel poolel.
Pilet nr. 16
1. Esimene maailmasõja põhjused, ajend ja algus. Riikide jagunemine, rinded.
2. Rahvusliku liikumise tähtsamad üritused ja ettevõtmised.
Pilet nr. 17
1. Esimese maailmasõja löpp ja tagajärjed. Uus jõuduse vahekord maailmas.
2. K. Pätsi, J. Tõnissoni tegevus 20. sajandi alguses. Vaadete võrdlus.
Pilet nr. 18
1. Uuendused sõjapidamises Esimese maailmasõja ajal. Sõda ja majandus, totaalne sõda.
2. Eesti Vabariigi loomine.
Pilet nr. 19
1. Tööstuslik pööre Euroopas 18.-19. sajandil. Muutused, industriaalühiskonna kujunemine.
2. Vene revolutsioonid ja Eesti. Autonoomia , Eesti Maapäev, kommunistide võimuletule.
Pilet nr. 20
1.Teaduse areng ja muutused igapäevaelus 19.-20. sajandi vahetusel. Tähtsamad leiutised ja leiutajad, teadlased.
2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud , rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu.
Pilet nr. 1 ; (1)
Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand.
Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks. Venemaa valitejaid tsaarideks. Türgi valitsejaid sultaniteks.

Absolutismiajastu tunnusuteks olid:

1)Valitseja pidi järgima kristlike elunorme.
2)Valitseja andis seadusi välja ainuisikuliselt.
3)Valitsejale pidid kõik kuuletuma.
4)Valitseja määras ametnikke.
Seisused jäid püsima, kuigi neil polnud absolustistlikus riigis sõna õigust. Inimeste elu määras endistviisi tema päristolu. Vaimulikud (1.seisus) ning aadlikud (2.seisus) olid ühiskonnas eelisseisundis. Talupoegade (3.seisus) ja linlaste(4.seisus) kanda oli riigi maksukoorem.
Riigikassasse tuli hakkata rohkem kulda ja hõbedat koguda. Selleks tuli rohkem kaupu väljavedada kui kaupu sisse toodi. Rakendati kõrged kaitsetollid. Niisugust majanduspoliitikat nimetatakse merkantismiks.
Pilet nr. 1 ; (2)
Põhjasõda 1700-1721.
17. sajndi alguseks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja-Euroopan moodustas koalitsiooni Rootsi vastu. Koalitsiooni kuulusid Saksamaa, Taani ja Venemaa.1700.a. talvel ründasid Saksi väed ootamatult Riiat. Tormijooksuga linn vallutamata jätkati piiramist. 1700.a. sügisel ründas Rootsi vallutusi Baltikumis ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust . Roosti laevastik ajas Taani sõjast välja ja saabus Pärnusse ning sealt Narva omadele appi. 30.nov.1700 puhkes Narva all suur lahing. Kuigi Vene väed olid koordades suuremad rootslaste omadest , õnnestus Rootsil Vene väed alistuma sundida . Karl XII uskus, et sellega on venalste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud . 1701 vabastati Riia Saksi vägede piirangust ning edasi toimus sõda juba Poola aladel.
Kaotus narva lahingus ei olnud Venemaad nõrgendanud. 1701.a. tungisid venelased taas Liivimaale. Siia jäänud Rootsi väed olid suures vähemuses, ega suutnud tõsist vatupanu osutada.1704.a. langes Vene vägede kätte Tartu ja Narva.
8. Juuli 1709.a. toimunud lahingus said rootslased hävitavalt lüüa Vene vägede poolt. Kuningas Karl XII-l õnnestus hädavaevu põgeneda ning vangilangemisest pääseda. Poltova lahing oli sõja pöördepunktiks, mis jätkus veel oma kümmeond aastat.pärast rootsi armee hävingut vallutasi Vene väed 1710.a. Riiga ja Tallinna.
Nüüdseks oli kogi Rootsile kuulunud alad Baltikumis läinud Venemaale. Vene väed vallutasidka Soome . Pärast Karl XII surma 1718.a. algasid pikaajalised rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel. Põhjasõda lõppes 1821 .a. Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
Pilet nr. 2 ; (1)
24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud . Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina rohkem rahvasõjaks. Kui Napoleon oma armeega Moskvasse jõusid oli Moskvas puhkend suur tulekahju ja 2/3 hoonetest oli hävind. Lin oli peaaegu inimtühi.
Euroopa sõjast pagenud Napoleon jälgis sündmuste arengud Prantsusmaal. Eriti armees süvenes rahulolematus ning napoleon lahkus salaja oma lähikondlaste ja 1100 sõduriga Elba saarelt , 1815.a. märtsis maabus Napoleon Prantsuse rannikul. 20.märts saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaslastega pealinnast pagenud. Napoleon tegi ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega Euroopa ei leppinud. Inglismaa, preisimaa , Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud ning sõlmiti kualitsioon Prantsusmaa vastu. Liitlased suutsid kokku koguda ligi 700 000 mehe. Napoleonil ainult 200 000-mehelise armee. 1815.a. juunis Brüsseli lähistel toimus Waterloo lahing, kus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Atlandi ookeanis asuvale Püha Helena saarele , kus ta 1821.a. suri. 1840.a. toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi.
Pilet nr. 2 ; (2)
1802.a. võeti Eestimaal vastu esimene talurahvaseadus, mis sai tuntuks esimese sõna „Iggaüks...“ järgi.Seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikumale majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. Tp said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel, et kõik koormised ja maksud on mõisa heaks täidetud. 1804.a. Liivimaal ja Eestimaal määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust.kodukari õigus kaotati täielikult alles 1865.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817, Liivimaal 1819.a. Tp ei olnud enam mõisnike omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maa jäi siiski mõisnike ainuomandiks. Tp pidi seda mõisnikult vaba kokkulepe alusel rentima ja tasuma selle eest teotööga e. teorendiga. Tp liikumisvõimalus oli endiselt piiratud. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed e. priinimed. 1849 Liivimaal ja 1859 Eestimaal toimus üleminek teotöölt raharendile ning talupoegadele talude päriseks müümine.Eestlasest sai taluperemees ning mõisas hakkasid tööle palgatöölised e. mõisamoonakad.
Pilet nr 3 ; ( 2)
Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu , sest Venemaa enda kultuur oli halvemas seiskorras kui Baltikumi oma. Seevastu tihenesid sidemed Saksamaaga. Kuna Tartu Ülikool oli terve 18.sajandi suletud, said baltisaksa aadlinoorus hariduse Saksamaa ülikoolides. Baltikumis oli suur puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajadest, tööd leidsid Saksamaalt päit haritlased. Vaimuelu kandev osa jäi endiselt luterliku kiriku hooleks.Paljud kogudused olid jäänud olma õpetajata, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinenud. Erinevalt vanameelsetest pastoritest, kes olid rahul sellega , kui tp olid usu põhitõed pähe õppinud, püüdsid nooremad selle poole, et usuküsimusi rahvale selgitada ja arusaadavaks muuta.
1739.a. ilmus esimene eesti keeles piibeli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton-Thor Helle.
18.saj keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus e. vennastekoguduste liikumine. See on liikumine, mis propageeris sotsiaalset võrdlust ja ühtekuuluvus tunnet ,mis levis talurahva hulgas kiiresti. Baltikumi tõid selle saksa rändkäsitöölised. Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks .
18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine . Populaarsust kogusid kalendrid, mis sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduses, küll arstimise valdkonnas. Eesti ala vagustajatetest oli nimekaimad Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.(ta on kirjutanud kümneid raamatuid, kus räägib Baltikumi ajaloost, loodusest ja kultuurist.)hakkas välja andma ajalehte koos Põltsamaa arstiga.
Pilet nr 4 ; (1)
Valgustussajandiks nim. Euroopas 18.sajandit. Valgustus oli periood Euroopa kultuuriloos ,kus hakati tähtsustama inimese haridust , kriitilist mõtlemist ja pöörati tähelepanu inimese mõistusele. Valgustus sai alguse Inglismaalt, aga levis mujale prantslaste kaudu. Sealt ka kõige tuntumad valgustajad. Need lugesid oluliseks looduse uurimist ja inimese esile tõstmist oms halbade ja heade külgedega ( humanism -inimlik). Valgustajas hakkasid kriitiliselt suhtuma katoliku kirikusse.
Tuntumad Prantsuse valgustajad olid Voltaire, monesquieu, Rousseau.
Voltaire- riigivõimult pooldas valgustatud monarhiat (absolutism), see tähendab et riiki juhib piiramatu võimuga tark kuningas. Kritiseeris katoliku kirikut. Kirjavahetuses valgustatud valitseja Katariina II-ga. Elas Preisimaa kuninga Friederich II-ga.
Motesquieu- riigikorras pooldas parlamentaarset monarhiat(nagu Inglismaal). Valitsemises kehtib võimude lahusus . Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Täidesaatev võim kuulub kuningale ja eraldi on kohtuvõim. Ütles, et riigikorraldust mõjutab kliima ja geograafiline asend. Kirikusse suhtus neutraalselt.
Pousseau- hüüdlase „tagasi loodusesse “ , „kõige parem elu on Maal“, „kõik on võrdses, ei ole rikkaid ega vaeseid“, „riiki valitseb rahvas“. Kommunistid võtsid temast eeskuju. Üks isik esindabv rahvast.
Pilet nr. 4 ; (2)
Tartu rahu leping sõlmiti 2.veb 1920. Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel Tartus. Eesti poolt juhtis rahuläbirääkimisi Jaan Poska (välisminister).
Rahulepingu põhimõted:
1)Venemaa tunnustas Eesti iseseisvat riiki(Igavesest ajast, igavesti !)
2)Venemaa maksis Eestile 15mil. kuldraha sõjakahjude hüvitamiseks.
3)Venemaa pidi loovutama Eestile osa oma territooriumist (Narva tagused alad(Ivangorod), Preisimaa(Petseri linn)).
4)Venemaal elavatele eestlastele anti võimalus tulla koju (38 000 tuli koju)
5)Siit ära veetud varade tagastamine.
Tartu rahu tähtsus: seda on nim. Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, sest eestlased suutsid kaitsta oma iseseisvust.
Pilet nr.5 ; (1)
18 sajandil oli kujunenud Prantsusmaa absolutism. Selle kõrgaeg oli Prantsusmaa kuninga Louis XIV ajal. Allakäik algas Louis XV ajal, kes valitsas põhimõttel: „Pärast mind tulgu või vee uputus !“ Põhjused:1)majanduslikud(kõrged maksud III seisusele. Ssured kulutused õukonna ja sõdade peale. Villjaikaldus.)
2)poliitilised-ühiskonlikud põjused(I ja II seisus ei pidanud maksma makse, III seisusel puudusid laiemad poliitilised õigused.)
Revolutsiooni algus. Kuningas Louis XVI oli sunnitud kokku kutsuma uuest seisuste esinduse ehk koloniaal staadid, kuna oli vaja kehtestada uusi makse.(ei olnud koos käinud175 aastat.) Koloniaal staadid tulid kokku 1789.a. , aga seisuste esindus läks omavahel tülli ja kolmanda seisuse esindused lahkusid ning hakkasid pidama oma koosolekuid.
Revolutsiooni otseseks alguseks loetakse 14.juuni 1789.a. ,kui rahvas ründas Pariisis Bastille kindlust ja hävitas selle. Prantsusmaal hakkasid ümberkorraldused.. Esialgu jäi püsima kuninga võim, aga ta pidi alluma keneraal staatidele. Kuningas üritas Prantsusmaal põgeneda, aga ta võeti piiril kinni ja pandi vangi. 22.sept. 1792 saab Prantsusmaast vabariik ja kuningas hukatim1793.aasta talvel.
Pilet nr. 5 ; (2)
Calr Robert Jacobson elas 1841 -1882 . Ta oli Peterburgis koduõpetaja, kuid pöördus Eestisse tagsi ning ostis Vändra lähedale Kurgja talu. 1878.a. hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala,mis tõusis loetavamaks eesti leheks. Eestis sai C.R.Jacobson tuntuks 1868.a. kolmeisamaalsie kõnega valguse, pimeduse ja koidua ajast, kus ta jagas eesti rahva ajaloo kolme suurde ajajärku: kuldne muistne iseseisvuse aeg, mitmesaja-aastane orjapõlv ning koiduaeg .
Jacobson on küsinud: „Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel , kes meie sekka hiljem on asunud?“ Jacobson seadis esiplaanile majanduslike olude paranemise nõude.
Jacobsoni liigne esiletükkivus ja enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Seni rahvusliku liikumise eesotsas olnud Hurt läks Peterburgi. Jacobson asus nüüd oma pooldajatega rahvuslikke seltse üle võtma. 1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks. 1882.a. kevadtalvel haigestus ta kopsupõletikku ja suri 40-aastaselt.
Pilet nr 6 ; (2)
28.nov 1918 – 2.veb 1920 Eesti Vabadussõda. Film „Nimed Marmortahvlil“ Elmo Nüganev. Raamat: Albert Kivikas .
See sõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks. Sõjas võideldi Nõukogude Venemaa vastu, kes ületas Narva ja Pihkva piirid. Narvas loodi isegi eraldi kommunistlik vabariik. Esialgu ei suutnud eestlased vastupanu osutada. Ebaõnnestunus mobilisatsioon(meeste sõjaväkke kutsumine), sest ei juletud minna. Julgesid minna esialgu koolipoisid. Kiiresti jõudis vene armee Tallinna lähistele(õ lk 98).
Pööre sõjas toimus 1919.a. alguseks. Põhjused:
1)Eestlastele tuli abi mujalt(Soomest vabatahtlikud,inglise laevastik, vabatahtlikud Rootsist, Taanist).
2)Õnnestus mobilisatsioon, palju vabatahtlike(nt. Julius Kuperjanovi partisjanipataljon; J.K. sai surmavalt haavata Paju lahingus Valga lähistel 30.01.1919).
3)Eesti vägesid hakkas juhatama kindral Johann Laidoner.
4)Soomusrongid.
Vene punaarmee poolepeal oli väga palju lätlasi. Neid kutsuti Läti Punased Kütid.
Kindlat lahingujoont vabadussõja ajal ei olnud, toimusid „juhuslikud lahingud“ .
1919.a. lõpus algasid rahu läbirääkimised Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaanuar. 1920 kehtestati relvarahu. 2.veb.1920 Tartu rahu leping lõpetas Vabadussõja .
Surma sai 3600 eestlast + 14 000 haavatud.
Pilet nr. 7; (2)
Venestamiseks nimetatakse vene keele ja meel peale surumine , mis sai alguse 1881.a. Hariduse muutused: 1)õppetöö vene keeles(v.a. usuõpetus).
2)venelastest õpetajad.
3)Tartu Ülikoolis õppetöö vene keeles. Ülikool nimetati ümber Jurjevi ülikooliks. Õppejõududeks umbvenelased.
Usuelu muutused: 1)vene õigeusu pealesurumine luteriusu asemel.
2)õigeusu kirikute ehitamine. Aleksander Nevski katedral Toompeal , Pühtitsa klooster ja Kuremäe klooster
Asjaajamises:1)vene keel ametiasutusted ja kohtupidamises
2)ametnike vallandamine, asemele umbkeelsed venelased.
Esimene raudtee Eestis ehitati 1870.a. , marsuudil Peterburg -Narva-Rakvere- Tallinn-Paldiski. Raudtee olemasolu andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd parem toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajandus arengut, inimeste liikumisvõimaluste laiendamist , kaubavedu. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. Rongiga liikumine võimaldas kiiremine arsti abini ja linnast linna liikumist.
Raudtee muutis ka Eesti asulapilti. Mitmed Eesti väikelinnad on saanud alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikeks. Nendeks on näiteks Jõgeva, Elva, Antsla....
Pilet nr. 8 ; (1)
Venemaa jaoks kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I looma uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge, korraldama ümber maksusüsteemi ning parandama valitsemiskorda.
Sõjaväe reform seisnes korralikus väljaõppes sõjaväekoolides, relvastaatud sjaväes, varustuses. Muudatuste positiivseks küljeks oli väljaõppe ja kaitse võime paranemine. Muudatuste negatiivseteks külgedeks oli eluaegne sõjaväe teenistus , väga karm õppe.
Marsusüsteemi reform sisnes maksude suurendamises, uute maksude kehtestamises( nt. korstna , habeme ,akna). Positiivseks küljeks oli hingede loendus. Negatiivseteks külgedeks oli maksude suurenemine, lihtinimestel maksud kanda.
Valitsemise reform seisnes uute valitsemis organite loomises(nt. senat ,ministeeriumid). Positiivseks küljeks oli riigi korralduse paranemine. Negatiivseteks külgedeks oli vägivald, riigiametite jagamine sõpradele.
Õukonnaelu reform seisnes uus riietus, uued kombed käitumismaneerias, naiste lubamine seltskonda. Postitiivseteks külgedeks oli Venemaa muutus Euroopalikumaks, keelati habemed (kui tahtsid habet, siis maksid).Neatiivseks küljeks oli ümberkorraldusi tehti jõuga.
Pilet nr. 9 ; (1)
Tüli kuninga ja parlamendi vahel jaotas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad . Parlamenti kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, ning puritaanid . Charles I põgenes Šotimaale, kuid šotlased andsid kuninga suure rahasumma eest üles. Kuningas huhati 30.jan. 1649 . Inglismaal kehtestati vabariiklik kord ning diktaatoriks sai maa- aadlik Oliver Cromwell , kes kuulus puritaanide hulka.Cromwell kehtestas armees kindla korra. Kuulsaks sai tema ütlus „Looda jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv“.Sõduritele maksti regulaarselt palka ning nad olid hästi varustatud. Peale Cromwelli surma taastati kuningavõim. 1688 toimus Inglismaal kuulus revolutsioon ja troonile sai William III. Inglismaast sai parlamentaarse monarhiaga riik, kus seadusandlik võim läks parlamendile ning täidesaatev võim kuningale.
Pilet nr. 9 ; (2)
Eestalste vaimuelu 17.saj oli kirik . Rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu rahva haridusele ja eesti keelele. Sellel ajal takistati teiste usuvoolude jõudmist Baltikumi. Rootsi võimud pidasid luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks Euroopas. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siine talurahvas lugema ning teha neile selgeks usu põhitõed. Eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpuks rahvakoolide võrk, mis Liivimaal haaras peaaegu kogu talurahva. Et koolidesse õpetajaid saada asutati Tartu lähistel Piiskopimõisas, kus õpetajaks oli B.G. Forselius . See asutati 1684 .a. Forseliusel õnnestus avaldada Uus Testament Lõuna- Eesti murdes. Ta suri Läänemere tormis 1688.a. 17.saj asutati Tallinnas ja Tartusesimesed gümnaasiumid. 1632.a. asutati Tartu Ülikool.
Pilet nr. 10 ; (1)
1814.a.toimus Viinis rahvusvaheline kongress, kus arutati, mis saab Euroopa riikidest ja nende piiridest pärast Napoleoni sõdu. Napoleoni sõdadega oli Euroopa kaart põhjalikult muutunud. Viini kongressil osales 216 esindajat enamikest Euroopa riikidest, kõrvale jäi vaid Türgi. Viini kongress lõppes 1815.a.
Peamised otsustajad Viini kongressil olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa(saksamaa osa). Kõrvale ei jäänud ka Prantsusmaa.
Viini kongressi põhimõted:1)seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõte. See tähendab, et tuleb taastada kõik tünastiad Euroopas enne Prantsusmaa revolutsiooni. Enamikes taastatigi. Nt. Bourbonid (prantsusmaal) ei taastatud Rootsis.
2)julgeoleku põhimõte. Prantsusmaa ümbritseti puhvertsoonidega(kontroll). Väga eluliseks sai Saksamaa küsimus ja Viini kongressil moodustati Saksa Liit, kus ühendati Saksa väikeriigid.
Viini kongressi nimetati ka tantsivaks kongressiks, sest osavõtjatele korraldati pidevalt pidusid ja balle . Viini kongressi juhtis ja otsustamist korraldas Austria välisminister Metternich , kes oli üsna vanameelsete vaadetega. Aleksander I eestvedamisel loodi Viini kongressil Püha Liit, mis pidikaitsma fiodaalkorda.
Pilet nr. 10 ; (2)
1840.a. tagas Eestimaad ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.hakkasid levima kuulujutud , et Venemaal antakse tasuta maad. Paljud uskusid seda ja läksid Riiga, et lasta ennast panna ümberasujate nimekirja. Elutingimused Venemaal olid kehvad.
Usk heasse keisrisse vallandas 1845.a. Lõuna- eestis ja Lätis massilise usuvahetus liikumise, mille käigus eesti talupojad astusid õigeusku. Loodeti vabaneda töökohustusest ja saada maad. Kui veenduti et maad ei saa, taheti uuesti usku vahetada, kuid ei saadud.
Eesri ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas talupoja kultuur. Kuid see talupoja kultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikumaks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks vaimuelu keskuseks Baltimaal kujunes 1802.a. taasavatud Tartu Ülikool.
Sajandi algul hakati linnadesse asutama kreiskoole ja gümnaasiumeid. Haridustee algas vallakoolist(kohustuslik;eesti keeles)-> kihelkonnakool(eesti keel)-> kreiskool (saksa,hiljem vene keel)-> sümnaasium(saksa,hiljem vene keel)-> ülikool(saksa,hiljem vene kkeel)
19.sajandi esimesel poolel hakati välja andma eest keelset kirjandust. 1806 ilmus esimene eesti ajaleht „Tarto maa rahwa nädali leht“.
Pilet nr. 13 ; (1)
Esimene maailmasõda viis Venemaa kriisi(masu, rahulolematus tsaari võimuga). Sellele lisandud rinnetel olevate sõdurite mässumeelsus. G.Rasputini suur mõju keisriõukonnas.
1917.a. veebruaris algas Peterburis(Petrograd) revolutsioon , mille aluseks olid rahvarahutused(keisrivõimu vastu). Revolutsiooni tulemusena loobus vane keiser Nikolai II võimust. (märts 1917). Venemaad tahetakse muuta demokraatlikuks riigiks. Moodustatakse ajutine valitsus ja kokku tahetakse kutsuda rahvaesindus. Aga kuna olukord ei oaranene, siis koguvad võimu järjesr rohkem enamlased e. polševikud(kommunistid) e. punased. Neid jutis Vladimir Iljiš Lenin (Uljanov). Nende hüüdlause „Rahu, leiba, maad!“
Kasvas punaste toetus ja 1917 oktoobris viisid nad läbi oktoobripöörde. Venemaal tulid võimule kommunistid.
Pilet nr. 15 ; (1)
18.saj. nimetati valgustussajandiks. Muutus inimese maailmapilt , tähelepanu hakati pöörama haridusele, loodusele, teaduse arengule. Väkja olid kujunenud erinevad teaduse valdkonnad ja teadlased.
Kõige kuulsam õpetlane oli Itaaliast pärit Calileo Calilei . saavutused: 1)projekteeris teleskoobi . 2)uuriskehade vabalangemist(katseis tegi Pisa tornist ).
Inglise teadlane Isaac Newton. Saavutused:1)leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab. 2)sõnastas liikumise kolm põhiseadust. 3)arvutas välja maakera mõõtmed. 3)seletas tõusu ja mõõna.
Karl von Linne. Rootsi loodusteadlane . Saavutused: 1)jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladine keelsed nimed.
Barokk kujunes välja 17-18 sajand. See on kuntsivool, mis hõlmas muusikat, kirjandust ja kunsti(suur mõju arhitektuurist). Arhidektuur : toretsev , üleküllastunud, uhke, püüti näidata absolutismi ja katoliku kiriku võimust. Tuntumad ehitised: Vessailessi lossi eeskujul(park ja hooned), Kasrioru loss(Tallinn), Talvepalee(Peterburg). Tuntumad barokk ajastu maalikunstnikud tänapäeva Belgias: Peter Paul Rubers(lobsakad vormid), Hollandi kunstnik Rembrant .
Rokokoo valitses sisekujunduses ja moes(suured parukad, laiad kleidid ...)
Pilet nr 16 ; (1)
Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914. Selle põhjusteks olid 1)Suurriikide soov laiendada oma võimu
2)võitlus kolooniate pärast
3)Imperialism ülemvõimu pärast.
Peale selle olid pinged ka Venemaa ja Austria-Ungari , Venemaa ja Türgi, Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Sõja alustamise ettekäändeks sai Franze Ferdimandi ja tema abikaasa mõrv(28.juuni.1914) Serbia salaorganisatsiooni poolt. Austia-Unari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises. Selle sündmusega kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Algas Esimene maailasõda.
Riigid jagunesid kaheks:
1)antant-Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Serbia.
2) Keskriigid -Saksamaa, Austria-ungari, Bulgaaria , Türgi, Itaalia(sõjas antant).
Kaks tähtsamat rinnet olid Läänerinne ja Idarinne .
1) Läänerinne- Saksamaa-> Prantsusmaa, Inglismaa,Austria-Ungari. Rinne liikus väga vähe(üks lahing võis kesta pool aastat), väga suured inimkaotused , suured lahingud, Saksamaa ei alistanud Prantsusmaad... Toimus kaevikosõda ehk positsiooni sõda.
2) Idarinne- Venemaa->Saksamaa, Austria-Ungari. Saksamaale Venemaa kaotas, kiire sakslaste edasitung kuni Riiani, Venemaa edukas Austria-Ungari vastu.
Pilet nr 17 ; (1)
Esimene maailmasõda lõppes 11.nov 1918 , kui sõlmiti Compiegne vaherahuga.
Esimene maailmasõjast kujunes kõige mastaabsem sõda. Sõjas suri üle 10 mil inimese, haavata sai 20 mil inimest, haigustesse ja nälga suri veel 10 mil inimest.
Mobilisatsioonid ja inimkaotused tekitasid sotsiaalseid probleeme(nälg, haigused, moraali allakäik).
Sõja mõju majandusele: 1)tarbekaupade tootmine vähenes. 2)peamised töötajad:naised,lapsed, vanurid , sõjavangid.
3)kogu majandus allutati sõjategevusele.
4)riik kontrollis majandus tööstust.
5)keelati vastuhakud.
6)kasu sõjatööstus ettevõtetele.
Pärast sõda vabanesid suurriikide võimu alt Venemaa lagunemisel:Soome, Leedu,Eesti,Poola,Läti. Austria-ungari lagunemisel:Tšehhoslovakkia, Austria,Ungari. Inglismaa alt vabanes Iirimaa .
Esimene maailasõda muutis oluliselt jõudude vahekorda maailmas:USA tugevnes nii majanduslikult kui poliitiliselt(tema kaotused sõjas olid kõige väiksemad),uus suurriiik-Nõukogude Venemaa(hiljem NSVL ),suurte impeeriumite lagunemine ja väike riikide sünd, Inglismaa ja Prantsusmaa võimu kasv ning Saksamaa hävitav lüüa saamine ja allaandmine.
Pilet nr. 17 ; (2)
Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht, mille toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Postimees tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele talupoegadele ja eesti linnakodandlusele, astudes välja nii saksastumise kui venestamise vastu.
Postimehe üks olulisem nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine ning Tõnisson ja tema mõttekaaslased rääkisid demonstratiivselt eesti keelt.
Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks eesti leheks Tallinnas ilmuma hakanud Teataja , mida toimetas Konstatin Päts. Rahvustunde kasvatamise kõrval pidas Teataja veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist.
Sel ajal, kui Postimees püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida, siis Päts ja Teataja otsisid liitlasi vene vabameelsematest ringkondadest. Koostöös venelastega võideti ka Tallinna linnavolikogu valimised ning baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja.

Pilet nr. 18 ; (1)

Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914 -11.nov 1918. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa olulisi muutusi. Kujunes välja kaevikusõda , rajati kaitserajatisi. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: õhu-,maismaa- ja veerünnakud. Seda võimaldas alveelaevade, lennukite ja kuulipildujatele , mürkgaasidele. Sõja alguses kasutati lennukeid ainult luure otsatarbel, pommitamiseks kasutati tsepeline, hiljem kasutati ka pommituslennuke.sõda mõjutas tugevalt majandust.
1)tarbekaupade tootmine vähenes.
2)peamised töötajad:naised,lapsed,vanurid, sõjavangid.
3)kogu majandus allutati sõjategevusele.
4)riik kontrollis majandus tööstust.
5)keelati vastuhakud.
6)kasu sõjatööstus ettevõtetele.
Sõja kahepalgelisusest tingituna polnud enam vahet tsiviilelanikele ja sõduritel. Sõda hõlmas kõiki ja kõike.
Sõjas osalenud suurriigid ei osanud ette kujutada sõja ulatust. Mobiliseeriti 67 mil. inimest, neist 10 mil. inimest suri. Sõda hõlmas nii mitmeid ühiskonna valdkondi – sõja kolmemõõtmelisus kaotas vahe sõjaväe ja tsiviilelankikkonna vahel. Sõda ei jäänud vaid kahe vaenupoole tüliks.
Pilet nr.18 ; (2)
Eesti vabariik loodi 24.veb 1918.a. Vabariik kuulutati välja segastel asjaoludel. Esiteks oli käimas veel Esimene maailmasõda ja teiseks oli Venemaal toimumas 2 revolutsiooni.
1918.a.veb alustasid sakslased suurt pealetungi Venemaale. Venemaa taganes ja Eesti ettevõtlikud poliitikud moodustasid päästekomintee liikmed: Konstatin Konik, konstantin Päts, jüri Vilms(lasti segastel asjaoludel maha). Päästekomintee liikmed koostasid iseseisvus manifesti. Esimest korda loeti iseseivus manifesti ette 23.veb Pärnu teatri „Endla“ rõdult. 24.veb. 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. See on Eesti Vabariigi sünnipäev. Esimese valitsuse peaministriks sai K. Päts. Jseseisvus manifest loeti ette koolides , kirikutes. Iseseisvus sai olla Tallinnas vaid 1 päev, sest 25.veb, 1918 sisenesid Tallinnasse saksa väed(seoses I ma.-ga).
Algas saksa okupatsioon , veb-nov 1918.
Pilet nr. 19 ; (1)
Tööstuslik pööre – manufaktuuride asendumine masintotmisega ja vabrikutega.
Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt on tööstusrevolutsiooni peamine tunnus. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist, ühiskonnas aga pidi olema vajadus nende kaupade jaoks, muidu muutus tootmine mõttetuks
Nii hakkas tootmist üha enam mõjutama turg ja tootjate vahel kujunes välja konkurents .
Kaubandusest saadud raha kasutati uute vabrikute loomiseks. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes .
Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus toimunud revolutsioon pani aluse enneolematule arengule. Põhjalikud muutused toimuid kõigepealt Inglismaa tähtsamates majandusharudes – söe- ja tekstiilitööstuses. Kui varem oli ehitatud masinaid puidust, siis nüüd kasutama rauda, mille saamiseks rauamaagist oli vaja sütt ja söekaevandusi.
Olid suured muutused transpordinduses – leiuati aurik ja rong , millega muutus reisimine lihtsamaks ja kiiremaks. Olid muutused ka põllumajanduses – võeti kasutusele raudader ning külvi- ja viljapeksumasin. Põllumajanduse areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist. Nii oli võimalik toita pidevalt suurenevat tööstusega tegelevat ühiskonda.
Tööstuslikul pöördel oli nii plusse kui miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta paljud käsitöölised, kes pidid nüüd endale elatist teenima vabrikus. Sealsed töötingimised ja palgad olid kehvad ning sageli pidid töötama kõik pereliikmed .
Vabrikute ümber tekkisid asulad, hiljem linnad, kus elu- ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt kehvad ja kuritegevus oli suur.
Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid. Küllalt sagedaseks said tööliste väljaastumised, mille käigus purusati masinaid. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ehk ploretariaat ja vabrikuomanikud.
Samal ajal aga kiirendasid masinad ühiskonna kui terviku arengut. Linnad olid suured kultuurikeskused. Kättesaadavamaks said paljud tabekaubad, hinnad alanesid, aja jooksul paranesid ka tööliste elutingimused. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvasiku suurenemise. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutus ühiskonna moraalinorme.
Pilet nr. 19 ; (2)
1917 aastal toimus Venemaal 2 revolutsiooni. Esimene revolutsioon toimus
1917.a. veb/märts(vene kalender). Seda min. Veebruari revolutsiooniks ja selle tulemusedna lõpes Venemaal keisri(tsaari) võim. Vene viimane keiser Nikolai II loobus võimust. Võim Venemaal läks Ajutisele Valitsusele. Veebruari revolutsiooni tulemusena hakati ka Eestis nõudma demokraatlike õigusi ja autonoomiat. Petrogradis(Peterburgis) toimus suur eestlaste meeleavaldus autonoomia toetuseks . 30.märts anti Eestile Venemaa poolt autonoomia. Muutused:
1)Esmakordselt ühtne Eesti territoorium (eestimaa kubermang).Kubeemangu komisaariks sai jaan Poska.
2)Eesti rahvaväeosade loomine.
1917.a.mais toimusid rahvaesinduse Maapäev valimine. Maapäeva kätte läks kõrgemad võim.
Venemaal hakkasid aga aktiveeruma enamlased, kelle juhiks oli Lenin. Bolševikud viisid Venemaal läbi Oktoobripöörde(revolutsioon). Siit saab alguse kommunistlik Venemaa. Sügisel hakkasid Eestis samuti võimu võtma bolševikud e. enamlased. Maapäeva laiali ajanud võeti vastu otsus kuulutada välja lähiajal Eest Vabariik.