Uusaeg (1)

Pilet nr 1

 
1. Uusajamõiste
 uusaja algust pakutakse:
● Ameerika avastamist 1492
● Konstantinoopoli vallutamist 1453
● 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine
● Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda.
● Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid .
● Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks.
● Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde
● Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti
  Majandus
● Uue majandussüsteemi valitsemine
● Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel
● Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus.
  Põllumajandus
● Kaotatakse pärisorjus
● esialgu usuline võitlus
● uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust
● Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine
● rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest
● teaduse areng
Riik ja selle valitsemine
● valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia
● lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil
● koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu
 
2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju.
18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. Tööstusrevolutsiooni esmaseks finants allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamisel. Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme.
 

Pilet nr 2

• Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas
  

19. sajandi keskel olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju laiendamisest Balkanil ja Mustal merel, kus vormiliselt valitses nõrgenev Türgi impeerium . Euroopa nn haige mehe – Türgi – pärandi jagamisest lootsid endale kasu lõigata kõik suurriigid. Väga aktiivne oli seejuures Venemaa, kes lootis laiendada oma mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti – Krimmi sõja. See sai alguse Vene-Türgi sõjast, mis kasvas peagi üle suurriikide vaheliseks konfliktiks. Ühel pool Venemaa ning vastasleeris Türgi ja tema liitlastena sõtta astunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia .

• Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju
  

19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed.

Pilet nr 3

• Absolutism Prantsusmaa näitel
  

Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Guez de Balzac oli radikaalse kuningavõimu propageeria, kes uskus, et kuningas võib ühistele huvidele apelleerides teha põhimõtteliselt kõike. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos imlselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustuseks on pakkuda oma alamatele turvalisust ja tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidi olema tema arvates täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Selle vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid.

• Tööstuslik pööre (eeldused, uuendused
  

Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis , mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma.
18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus.
Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete – vabrikute – rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma.
Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks . Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents . See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada

Pilet 4

Valgustus sai alguse inglismaalt, levis enim aga Prantsusmaal. Prantsuse valgustus filosoofid on maailma kuulsad.Kõige enam mõju maailmale on avaldanud Montesquieu , kelle mõtted on tänapäeval kirjas iga demokraatliku riigi põhiseaduses.
Prantsuse valgustajad

Charles Montesquieu (1689- 1755 )

• Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia – parlament on seaduste andjaks.
  
• Võimulahususe idee – seadusandlus , täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
  

Francois Marie Voltaire (1694-1778)

• Ei uskunud demokraatiasse “Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema /tegutsema hukkub kõik.”
  
• Ideaal – valgustatud absolutism – piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg , abs – Friedrich II, Maria Theresa , Joseph II, Katariina II)
  
• Oli Friedrich II õukonnas.
  
• Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga – üleskutse “Purustage koletis.”
  

Jean-Jaques Rousseau (1712-1778)

• Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja.
  
• Ühiskonna arenguga langeb kõlblus.
  
• Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
  
• “Tagasi loodusesse ” üleskutse
  
• Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki.
  
• Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu.
  
• Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks .
  

Entsüklopedistid

• 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel.
  
• Kokku 28 köidet (1772).
  
• Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut.
  
• Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa.
  

Konservatism
Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorra muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks.
Liberalism
Ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Adam Smith pidas majandust turuks .Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglil-toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaeffektiivsust.
Sotsialism
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism , sotsiaaldemokraatia jpt.

Pilet 5

 
1) inglise revolutsioon
Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega.
  1642- 1648 Kodusõja algus
Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independi ei toetanud ühtki riikliku religiooni. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648.aasta detsembris Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse . 1649 . aastal Charles I hukati.
 
Cromwelli diktatuur. 19.mail 1649 kuulutati inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis armee toel. Inglismaal kehtis sõjaväeline diktatuur. Cromwell ise nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Keelatud oli tantsimine , teatris käimine ja tärgeldatud krae kandmine. Kui Cromwell märtsi 1658 aastal ootamatult suri, tuli rahvas Londoni tänavatele tantsima.
 
2) Usa 19 saj
Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus . Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19. Sajandi keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavassse sisepoliitilisse kriisi, mille keskmeks oli endiselt orjanduse küsimus. Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei. Vabariiklaste populaarsus kasvas ning 1860.aasta valimstel valiti presidendiks nende kandidaat advokaat Abraham Lincoln . Lincolni presidendiks valimine oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök, mis pani alguse eraldumisele. Kuu aega enne Lincolni ametisse vannutamist otsustasid esialgu 7 osariiki unionist eralduda ja moodustada uue riigi- Ameerika osariikide Konföderatsiooni pealinnaga Richmondis . Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis . Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861. aasta märtsis oma ametisse vannutamise kõnes lahkulöönud osariikide taastama endised riiklikud sidemed. 14 aprill 1861. aastal tulistasti Lõuna -Carolinas Charlestoni lähedal föderaalvägesi. Seepeale kuulutas Lincoln välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajad osariigid mässajateks. Nii algas kodusõda. Esialgu saatis rindel edu lõunaosariiklasi. Seda tingis Lõuna soodne geograafiline asend(kaitsesõda oma territooriumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Edukalt tegutses Põhja sõjalaevastik. Ühendriikide lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad, mis 1863. aastal halvas Lõuna kaubavahetuse Euroopaga. Sõjaline ebaedu sundis Lincolni ümberkorraldusi tegema. 1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon , mis oluliselt tugevdas föderaalarmeed. Võeti vastu „Vabastamise proklamatsioon“ millega 1. jaanuaril 1863 kaotati konföderatsiooni osariikides orjus. Hakati looma värviliste väeosi. Oluliste sotsiaalsete tagajärgedegaoli 1862 aastal vastu võetud jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriikide kodanik saada riigi lääneosas vabalt kuni 65 hektarit maad. Pärast 5-aastast maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. 1865. aasta aprillis vallutat konföderatsiooni pealinn Richmond ning kapituleerusid ka lõuna väed. Kuid seda võitu tumestas tragöödia: 14. aprillil 1865 aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln.

Pilet nr 6

Saksamaa valgustatud absolutism
Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740- 1786 ), kes ajaloos sai tuntuks kui Vana Fitz.
Valitsejana suhtus F eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku.
Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st. Teise reformiga taheti takistada talumaade misastamist,kuid seegi õnnestus vaid mõnes regioonis.
Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest.
Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega.
F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati “Maakoolide reglement” luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule.
Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740- 1748 ),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia , mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7- aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused , sealhulgas ka Sileesia.
Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia.

Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780)

Valgustatud isevalitseja:

• Oli tuttav valgustuskirjandusega
  
• Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme.
  
• Parlamenti suhtus eitavalt.
  

Reformid :

• Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le
  
• Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks.
  
• Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust )
  
• Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust.
  

Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami , kuhu ehitati Sanssouci loss:

• Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast
  
• Vaimustus Prantsuse kultuurist
  
• Oli hea muusik , mängides flööti ja kirjutades muusikapalu
  
• Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast
  

Oli ka kuulus sõjamees:

• Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia.
  

• Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused.
  

1848-1849. revolutsioonid ( põhjused, riigid, tagajärjed)
1. Revolutsioonide põhjused .

Aadli käes oli võim. Kodanlus oli muutunud majanduslikult.väga tugevaks ja soovis ka võimule

Majanduskriisi tulemusena oli majanduslik ja sotsiaalne olukord muutunud väga halvaks.

Rahvaste soov luua rahvusriigid
2. Revolutsioonide käik
1848. jaanuaris puhkes ülestõus Itaalias, kukutati Bourbonide dünastia. Liikumise eestvedajaks Garibaldi .
Prantsusmaal ülestõus 1848 veebruaris - kukutati juulimonarhia, kehtestati' II vabariik.
Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis.
Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus.
3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele:

• Kehtestati või töötati välja põhiseadused
  
• Võimu anti ka kodanlusele
  
• Tuli kokku parlament .
  
• Kehtestati kodanlikuvabadused
  
• Tehti sotsiaal-majanduslikke järelandmisi (parandati tööliste olukorda)
  

4. Tagurluse pealetung .

• Kõikides riikides tagurlus tugevdas sõjaväge ja alustas rahva väljaastumiste mahasurumist ja oma võimu kindlustamist.
  
• Saadeti laiali parlament.
  
• Kehtestati ebademokraatlikke põhiseadusi
  

Tugevamad lahingud toimusid Ungaris, kus taheti taastada Austria võim.
Austriale tuli ka appi Venemaa
Riigid: Saksamaa, Itaalia, Austria, Prantsusmaa , Ungari
5. Revolutsioonide tagajärjed

• 1848-1849 aasta reyblutsioonid said lüüa.
  
• Võimule tulid Euroopa riikides tagurlus .
  
• Feodaal -absolutistlik kord oli nõrgenenud .
  
• Riikides tehti poliitilisi ümberkorraldusi, et ennetada järgmiseid revolutsioone .
  
• Tehti rahvale mitmeid sotsiaal-majanduslikke järeleandmisi .
  
• Rahvas sai kogemusi, kuidas revolutsioone läbi viia
  

Pilet nr 7

Napoleoni kukutamise järel 1814 . a Prantsusmaa okupeeritija võitjariigid kogunesid Viini looma uut Euroopa poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi tegelikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich . Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud nn Euroopa kontsert ehk Viini kongressi süsteem. Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonide jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu.

Prantsusmaa oli absolutistlik monarhia, mida 1774. aastast valitses kuningas Louis XVI, kuningas ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele. 1789. aasta mais Versailles 'sse kokku tulnud saadikute hulgas puudus kohe üksmeel ja kohe ilmnesid selged vastuolud kolmanda ja prvillegeeritud sisuste vahel. Kolmanda seisuse saadikud ei olnud varasema hääletuskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Nad nõudsid et igal saadikul oleks üks hääl. Seejärel lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja Versailles'st ja kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus . Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid -piiskopid ja maksab neile palga. 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile & tsiviilriigile

Pilet 8

1) Seda aega on hiljem nimetama hakatud biidermeieri ajastuks. Valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased loosungi all “Au, vabadus, isamaa!”. Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool. Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulist rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Sakasmaa, juhiks oli luuleklassik Heinrich Heine (tuntuim teos “Saksamaa Laul”. Üle Saksamma levis ka võimlemisliikumine ja lauluseltsid , nende ideoloogia, milles segunesid keha karastamine ja rahvusliku meelsuse propageerimine.
2)Vene impeerium oli koloniaalriik . See ei olnud võidetud ja alistatud, vaid varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine . Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine kogu impeeriumi eksisteerimise jooksul. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis. Sõjaväel oli Vene impeeriumis täita mitu ülesannet. Armee aitas valitsusel agresiivset vallutuspoliitikatellu viia ning riiklust kaitsta. Sõjavägi oli isevalitsusele toeks sisemise korra hoidmisel ning mõjutas ka sisepoliitilist võimuvõitlust, mille eriline roll oli kaardiväel.

Pilet nr 9

SPR põhjused, revolutsiooni algus, vabariigi loomine.
SPR ehk Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1792)
Põhjused: Taheti maksustada aadlid ja vaimulikud, et seda teha pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid . Generaalstaadis maksis aga aadlike ja vaimulike hääl rohkem, kui 3 seisuse hääled. Kolmanda seisuse aadlikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl.
Algus: Nad nõudsid, et igal saadikul oleks üks hääl. Vaidlused kestsid kuu, seejärel lahkusid 3 seisuse esindajad versaillest ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks- RAHVUSKOGUKS, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Nendega ühinesid ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid. Peagi nimetas Rahvuskogu end ümber ASUTAVAKS KOGUKS, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega alguse uuele riigikorrale. Kuningas oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi ning lubada ka rahvuskaardi tegevuse. Võeti vastu ``Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ``. Veel võõrandati kriku maad ja pandi oksjonile. Kukutati Monarh .
Vabariigi loomine: Kui kuningas oli kukutatud oli konstitutsioonilise monarhia ajajärk lõppenud ja oli vaja koostada uus põhiseadus.

Venemaa sotsiaalne struktuur ja etikett 19. sajandil
Sotsiaalne struktuur: Peeter I reformid panid paika Venemaa sotsiaalse struktuuri, mis püsisid kuni 1917.aastani. Selles eristusid selgesti privilegeeritud ja maksustatud seisused. Privilegeeritud seisuste hulka kuulusid aadel , vaimulikud ja kaupmeeskond- nad olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustustest ja kehalisest karistusest . Maksustatud elanikkonna moodustasid talupojad, linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad.
Sotsiaalne etikett: Fikseeris sotsiaalsed suhted mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustega. See süsteem võimaldas kindlaks määrata inimese positsiooni ühiskonnas.

Pilet nr 10

Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed
Napoleoni ajajärk 1799-1815
18. brümääri riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks . Tegelik võim koodus esimese konsuli napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe . Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks .
2.Venemaa 19. sajandil
19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu võimuga keiser . Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik . Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Militariseeritus sõjaväest sai impeeriumi üks tugitalasid, omaette riik riigis. Sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, seega ka tsiviilelu korraldamise aluseks. (siia kuuluvad ka veel Sotsiaalne struktuur ja etikett-vaata pilet nr 9)

Pilet nr 11

• Rahvusvahelised suhted 1815-1848.
  

Belgia revolutsioon 1830 aastal lõppes Belgia ja Hollandi lahku löömisega ning Belgia kuningriigi loomisega. Inglismaa ja Prantsusmaa tunnistasid Belgia neutraliteeti. Riigi korraks sai konstitutsiooniline monarhia. 1830 sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa kokkuleppe, millega sai Kreeka iseseisvuse.

• SPR ja kultuur
  

14. juulit 1789 aastat loetakse SPR alguseks kui Bastille ’ rünnati. Päev hiljem ütles kuningas Asutavale Kogule, et ta usaldab neid ning lubab neil välja anda seadusi. Tänu sellele sündis trikoloor . Juuli-August toimus munitsipaalne revolutsioon-kõik vanad ametnikud tagandati ja valiti uued. 4 august kaotati seisuslikud eesõigused, seda nimetatakse Privileegide Pärtliöö. 1790 kaotati aadlikuseisus, ning riik jaotati departemangudeks.

Pilet nr 12

• Rahvuslus ja selle teke
  

Rahvuslusest sai 19. saj üks kesksemaid tõukejõude. Pärast SPR hakkas rahvuslik idee idanema kõikidesse piirkondadesse ning hakati rääkima ühtlasest rahvusest ja rahva tahtest. Suured rahvusriigid: Itaalia ja Prantsusmaa. Itaalia oli killustatud ning Austria võimu all. Iseseisev riik oli Sardiinia kuningriik, kus kehtis põhiseaduslik kord.

• Sõjandus Euroopas 19 saj, mis mõjutas arengu teket, massiarmee, sõjakohustused, humaansus sõjad.
  

Prantsuse armee võttis kasutusele täiustatud püssid, mis andis tohutu edumaa jalaväelastele. Kõige suurem armee oli Prantsusmaal ja Venemaal – 600 000 meest. 1870 aastaks olid kõik Mandri Euroopa riigid kehtestanud endal sõjaväe kohustuse. 1880 aastaks oli Saksamaal ligi 3 miljonit väljaõpetatud sõjameest. Kuna sõjatehnika arenes, arenes ka meditsiini teadus. 1859 loodi Punane Rist. Nüüd ei muutnud massisõda barbaarseks. Rahvusvaheline kontroll tagasi sõjavangide inimliku kohtlemise.