Galileo Galilei (1564-1642) Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Galileo Galilei oli Itaalia astronoom, ...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu
Maalikunst 1) Sixtuse kabel - (võlvifreskod) - Michelangelo 1508 - 1512, Vatikan, Rooma. 2) Mona Lisa (õlipuutahvlil) - Leonardo da Vinci 1503 1514 Louvre, Pariis. 3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg. 7) Apsindi armastaja Pablo Picasso. 1900. The Hermitage, St.Peterburg. 8) Koolilapse portree Edgar Valter. 1959. Kumu, Tallinn. 9) Pühaöö (guass) Alfred Saldre. 1990. Isiklikus kollektsioonis. 10) Põrgu (graafika) Eduard Wiiralt. 1930. Kumu, Tallinn
halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel on alati saade- meloodiahääl ja basso continuo. Tekstil on olulimne roll, arvati, et selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9
Maalikunsti iseloomustus: kaks koolkonda 1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele
paarispilastrite järgi fassaadil. Barokkehitiste siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalide ja skulptuurkaunistustega. Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati otsitud poosides, lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Skulptuuride piirjooned on
Rembrandt Harmenszoon van Rijn Elulugu 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam. Rembrant oli hollandi barokk-kunstnik, keda peetakse üheks paremaks maalijaks lääne kunsti ajaloos. Tema tööd on mõjutanud paljusid hilisemaid kunstnikke. Õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt (Autoportree aastast 1634)järgnevad kolm aastat
Rembrandti autoportree 1630. Aastast. Rembrandti autoportree Elulugu Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani (15831633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, m...
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Koostaja: Jüri Väljaots Juhendaja: Merike Luik Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas kä...
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maali...
Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a Kuressaare 2010 Sissejuhatus Autor valis omale selle kunstniku just sellepärast, et oli kuulnud sellest mehest juba ennem. Soovis teada saada lähemalt Rembrandti elust ja tema loomingust, ning teadis ka, et 11-da klassi õpikus on Rembrandt juba tuntud nimi ja õpitakse temast niivõinaa. Ja sooitasid ka tuttavad, kes olid ennem lugenud ja uurinud tema teoste kohta ja see ...
Tähtis looduslähedus. Peamised zanrid: olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst-sageli grupiportreed. Natüürmort ja maastikumaal. Portreemaal- Frans Hals ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Olustikumaal- Jan Steen ,,Ristsed" Pieter de Hooch ,,Naine ja teenijanna õues" Jan Vermeer van Delft ,,Delfti vaade" Natüürmort- Willem Claesz Heda- ,,Hommikueine homaariga" Maastikumaal- Jacob Ruisdael ,,Metsavaade" Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu. Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia
2. Natüürmort ( Willem Kalf) 1. Maastikumaal (Jacob van Ruisdael) 2. Olustikumaal (kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodus)(Jan Vermeer- kõik tema maalid on sarnased : 1-2 inimest, tegutsevad oma tegusid, valgus uleb alati vasakult "Tüdruk, pärlkõrvarõngaga") Kuulsamaid Holladi maalijaid barokkiajastul: Rembrant Harmensz van Rijn (1606-1709) - tema maalikunsti züsee oli sügavada sisuga, väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud talle tähtis. Pidas tähtsaks inimeste sisemaailma. Maalib Piibili ja mütoloogilistel ainetel. Portreed, natüürmort, maastik Mõistis inimesi, hindas nende sisemaalima, andestas neile nende vead. Tõi esile nende hingemaailma. Valgus on põhiliseks väljendusvahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti, valguse ja varju piirid ei ole teravad
Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU.......................................................................................................................................................3 LOOMING......................................................................................................................................................5 AUTOPORTREED..................................................
Altamira koopa seinamaaling- Willendorfi veenus, u U 15 000 eKr. Kiviaeg, Hispaania 30 000 a eKr. Kiviaeg Naram-Sini võidusteel, Istari väravad, I at keskpaik(6saj.) 3 at eKr. Vana-Mesopotaamia Vana-Mesopotaamia- Babüloonia Narmeri palett, u 3000 eKr. Giza püramiidide väli- u 2500 eKr Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Atee...
liikuvus. Ta ilutses. Holland. Maalikunst oli siin v. kõrgel tasemel. Kunstnikelt nõuti erilist looduslähesust ja realistlikust. Nimekaim tegija oli F.Hals. Portreel oli inimene tegevuses ning kunstnik pidi tabama inim. iseloomu. Kunstnikud võistlesid omavahel. Parimad olid G.Terborch ja J.V van Delft. Tegevus on pildil v. tähtis. Kasutati külmi toone. Hakati tegema natüürmorti ja need olid loomutruud. Tegijad:W.Kalf, J.Weenix. Maastikumaal muutus omaette zanriks. Kuulsaim tegija oli Rembrant.Tekkis uus graafika liik- OFORT. Prantsusmaa. Kunstnikud õukonna teenistuses. N.Poussin kandis tüüpilist Prants. vanaklassikalist suunda. Kunst pidi olema kasvatav ja idealiseeriv. Tema lõi ideaalmaastiku maali. C.Lobrain lõi pildi mille ääred olid tumedad ja keskel oli tegevus. Tehti par.portreesi. Nendel ilutseti. Kujunes välja suund mis andis edasi talurahva elu ja olu. Tõetruult kujutati tal.rahv. ROKOKOO Arenes väla 18.saj I poolel Prants. Seal valitses täielik monarhia
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tuleb mõõta, et määrata jõe vooluhulk? A Voolu kiirust ja ristlõiket B Sängi karedust ja gradienti C Ristlõike pindala 7 Kas füüsikaliselt seotud vesi on A Hügroskoopsusvesi B Kilevesi C Kapillaarvesi 8 Kas gravitatsioonivesi on
Kus toimub enamasti ta teoste tegevus? Ta enamati kujutas interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. 6. Milline on tavaliselt maastik hollandi kunstnike maalidel? puhtrealistlik 7. Miks tekkis just Hollandis meremaal? Holland oli oma rikkuse eest täna võlgu merele. 8. Kes on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik? Räägi ta elukäigust. Rembrandt Harmensz vad Rijn 9. Kuidas suhtus Rembrant inimestesse oma maalidel? Mida ta nende juures püüdis esile tuua? Ta armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. 10. Mis olid Rembrandti olulisemad väljendusvahendid? valgus, koondub alati teose sõlmpunkti 11. Too näiteid Rembrandti rikkalikust loomingust. Millist teost sa ise kõige enam hindad? ,,Öine vahtkond", ,,Püha perekond", ,,Kadunud poja tagasitulek" PRANTSUSE KUNST 17. SAJANDIL 1
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu, tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke
2. Portreekunst- rahulolev, teovõimas ja energiline kodanik, sageli tehakse grupiportreed · Franz Hals sidus nii grupi kui ka üksikportreed mingi olustikulise tegevusega- oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Maalimislaad oli vaba ja hoogne. 3. Natüürmort- jahisaak, lillevaasid, vaagnad puuvilja ja muude toitudega, veinikarikad, vaibad jne. 4. Maastikumaal (eriline koht meremaalil) kujunes iseseisvaks zanriks. Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana- lüüs ei olnud talle mitte omaette eesmärgiks vaid ligimesearmastuse väljenduseks- mõistes kujutatavate nõrkusi ja andestades nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud R-le olulised mõõdupuks on nende sisemaailm- kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile
Arhitektuuris tõi see kaasa sisekujunduse muutumise valgusküllasemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklid.. sajandi lõpul levis Eestisse Madalmaade manerismi mõju. Hollandist tuli kujur ja arhitekt Arent Passer. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade fassaat. Ta on leidnud tuge Florise mustriraamatust. 15. Barokk. Bernini, Perrault, Rastrelli, Carracci, Caravaggio, Rubens, Velazques, Hals, Rembrant, Poussion, Lorrain Baroki üldiseloomustus (korrapäratu pärl) Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on 17. sajandi kunsti erinevused väga suured. Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: · Maad kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Siia kuulusid
keelsed nimed. Barokk kujunes välja 17-18 sajand. See on kuntsivool, mis hõlmas muusikat, kirjandust ja kunsti(suur mõju arhitektuurist). Arhidektuur:toretsev, üleküllastunud, uhke, püüti näidata absolutismi ja katoliku kiriku võimust. Tuntumad ehitised: Vessailessi lossi eeskujul(park ja hooned), Kasrioru loss(Tallinn), Talvepalee(Peterburg). Tuntumad barokk ajastu maalikunstnikud tänapäeva Belgias: Peter Paul Rubers(lobsakad vormid), Hollandi kunstnik Rembrant. Rokokoo valitses sisekujunduses ja moes(suured parukad, laiad kleidid...) Pilet nr 16 ; (1) Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914. Selle põhjusteks olid 1)Suurriikide soov laiendada oma võimu 2)võitlus kolooniate pärast 3)Imperialism ülemvõimu pärast. Peale selle olid pinged ka Venemaa ja Austria-Ungari , Venemaa ja Türgi, Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Sõja alustamise ettekäändeks sai Franze Ferdimandi ja tema abikaasa mõrv(28.juuni
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada...
Itaallasest kunstnik CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa VANAKLASSITSISM rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE
piiblilise motiivi illustratsioon, vaid see on omaette seisev story, mida me tegelikult kristlikust traditsioonist leida ei pruugi. Kui tulla selle muutuse juurde, mis alates reformatsioonist tekkis, siis kunstlikul ei olnud enam võimalik religioossete kujutelmade osas maalimise kaudu kaasa elada. Temast sai ainult illustraator. Ta ei saanud omalt poolt midagi oluliselt lisada. See on vägagi põhimõtteline muutus. Selles traditsioonis kerkisid esile ainult kaks olulisemat kunstnikku: Rembrant ja El Greco. Trotter: niisugune traditsioon ei saanud kesta igavesti, põhjendab sellega, et tund luua algupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi. Jumalal on aga igal ajastul tunnistajaid. Tung luua agupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi ning tõik, et evangeelium haaras ka valitsevast süsteemist väljaspoole jäävaid inimesi viis selleni, et suur osa XIX saj ja XX saj alguse religioossest kunstist sündis väljaspool ametlikke kirjalikke ringkondi. Selle trendi sisu
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
