Galileo Galilei (1564-1642) Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Galileo Galilei oli Itaalia astronoom, ...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu
Maalikunst 1) Sixtuse kabel - (võlvifreskod) - Michelangelo 1508 - 1512, Vatikan, Rooma. 2) Mona Lisa (õlipuutahvlil) - Leonardo da Vinci 1503 1514 Louvre, Pariis. 3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg. 7) Apsindi armastaja Pablo Picasso. 1900. The Hermitage, St.Peterburg. 8) Koolilapse portree Edgar Valter. 1959. Kumu, Tallinn. 9) Pühaöö (guass) Alfred Saldre. 1990. Isiklikus kollektsioonis. 10) Põrgu (graafika) Eduard Wiiralt. 1930. Kumu, Tallinn
halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel on alati saade- meloodiahääl ja basso continuo. Tekstil on olulimne roll, arvati, et selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9
. Levik 17 saj. PÄRISBAROKK- Sündis Roomas, Itaalias Bernini- Teosed:1)"Apollon ja Daphne"2 jooksevad,üks muutub puuks 2) "Altarikuju Püha Theresa eksaas" kuldvihma all. Piirjoonteta, valguse, varju vastu huvi. Barokkmaal tekkis Itaalias. Diagonaalsuund Caravaggio- Sai tuntuks sest kasutas keldriluugivalgust. FLAAMI Rubens- kõige baroklikum (täidlased inimesed,rõhutas küllust). HOLLAND tõetruu. Olustikumaalid. Tekkisid meremaal ja loodusmaal, 17saj. Rembrant- noorusaeg oli tema kusnsti hiilgeaeg, hiljem sügav ja sünge. HISPAANIA Diego Velazquez- Annab edasi esemete materjali, õhu. põhiliselt maalis õukonnas Teosed:1)"Las meninas"õuetaamid. BAROKK EESTIS Raekoda, Kadrioru loss VANAKLASSITSISM PRANTSUSMAAL, INGLISMAAL. Esines palju sümmeetriat. Nt: Versailles´i loss- kuulsaim ehitis
Maalikunsti iseloomustus: kaks koolkonda 1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele
paarispilastrite järgi fassaadil. Barokkehitiste siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalide ja skulptuurkaunistustega. Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati otsitud poosides, lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Skulptuuride piirjooned on
Rembrandt Harmenszoon van Rijn Elulugu 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam. Rembrant oli hollandi barokk-kunstnik, keda peetakse üheks paremaks maalijaks lääne kunsti ajaloos. Tema tööd on mõjutanud paljusid hilisemaid kunstnikke. Õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt (Autoportree aastast 1634)järgnevad kolm aastat
"Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime "Rembrant", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant". Rembrandti loomingu tipuks oli ta viimne töö "Kadunud poja tagasitulek". Kuid ikkagi - 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. Kadunud poja tagasitulek Rembrandt, 1660. aastad õli lõuendil 262×206 cm Ermitaaz, Peterburi
endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime "Rembrant", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant". Rembrandti loomingu tipuks oli ta viimne töö "Kadunud poja tagasitulek". Kuid ikkagi - 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. ,,Autoportree Saskiaga"
Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. 4. Nimi ja allkiri Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime "Rembrant", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant". 5. Tuntuimad teosed "Doktor Tulpi anatoomialoeng", 1632 "Autoportree Saskiaga", u. 1635 "Belsatsari pidusöök", u. 1635 "Danae", 1636 "Öine vahtkond", 1642 "Juudi pulm", 1665 "Kadunud poja tagasitulek", u. 1669 ,, Püha perekond" Pildid: "Öine vahtkond", 1642
Tähtis looduslähedus. Peamised zanrid: olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst-sageli grupiportreed. Natüürmort ja maastikumaal. Portreemaal- Frans Hals ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Olustikumaal- Jan Steen ,,Ristsed" Pieter de Hooch ,,Naine ja teenijanna õues" Jan Vermeer van Delft ,,Delfti vaade" Natüürmort- Willem Claesz Heda- ,,Hommikueine homaariga" Maastikumaal- Jacob Ruisdael ,,Metsavaade" Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu. Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia
2. Natüürmort ( Willem Kalf) 1. Maastikumaal (Jacob van Ruisdael) 2. Olustikumaal (kujutas tavaliselt jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodus)(Jan Vermeer- kõik tema maalid on sarnased : 1-2 inimest, tegutsevad oma tegusid, valgus uleb alati vasakult "Tüdruk, pärlkõrvarõngaga") Kuulsamaid Holladi maalijaid barokkiajastul: Rembrant Harmensz van Rijn (1606-1709) - tema maalikunsti züsee oli sügavada sisuga, väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud talle tähtis. Pidas tähtsaks inimeste sisemaailma. Maalib Piibili ja mütoloogilistel ainetel. Portreed, natüürmort, maastik Mõistis inimesi, hindas nende sisemaalima, andestas neile nende vead. Tõi esile nende hingemaailma. Valgus on põhiliseks väljendusvahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti, valguse ja varju piirid ei ole teravad
Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Nimi ja allkiri Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime "Rembrant", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant". Kokkuvõtte Rembrandt Harmenszoon van Rijn sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. 8 Rembrandt´i jaoks oli joonistamine ja graafika sama tähtsateks eneseväljendusvormideks
saj El Greco"Krahv Orgaze matus" Renessanss 16.saj Bruegel- "jahimehed lumes" Renessanss 16.saj Püha Peetruse basiilika ja väljak Roomas. Basiilika- hilisrenessanss, autor Bramante, Kupli autor Michelangelo Väljak- barokk, autor Bernini L.Bernini "Püha Teresa ekstaas"barokk Caravaggio"Püha Peetruse ristilöömine"barokk 17saj D.Velazquez "õuedaamid" barokk Vermeer van Delft "kunstniku ateljee"barokk 17.saj Rembrant "Öine vahtkond" barokk 17.saj Rubens "Leukippose tütarde röövimine"barokk David "Horatiuse vanne" klassitsism 18.saj Ingres "Suur odalisk" klassitsism 19saj A. Weizenberg "hämarik" klassitsism/realism 19saj Goya "3. mai 1808" romantism 19saj Millet "Järelnoppijad" realism 19saj Köler "kunstniku sünnikoht" realism 19saj William Turner "orjalaev" romantism 19saj
liikuvus. Ta ilutses. Holland. Maalikunst oli siin v. kõrgel tasemel. Kunstnikelt nõuti erilist looduslähesust ja realistlikust. Nimekaim tegija oli F.Hals. Portreel oli inimene tegevuses ning kunstnik pidi tabama inim. iseloomu. Kunstnikud võistlesid omavahel. Parimad olid G.Terborch ja J.V van Delft. Tegevus on pildil v. tähtis. Kasutati külmi toone. Hakati tegema natüürmorti ja need olid loomutruud. Tegijad:W.Kalf, J.Weenix. Maastikumaal muutus omaette zanriks. Kuulsaim tegija oli Rembrant.Tekkis uus graafika liik- OFORT. Prantsusmaa. Kunstnikud õukonna teenistuses. N.Poussin kandis tüüpilist Prants. vanaklassikalist suunda. Kunst pidi olema kasvatav ja idealiseeriv. Tema lõi ideaalmaastiku maali. C.Lobrain lõi pildi mille ääred olid tumedad ja keskel oli tegevus. Tehti par.portreesi. Nendel ilutseti. Kujunes välja suund mis andis edasi talurahva elu ja olu. Tõetruult kujutati tal.rahv. ROKOKOO Arenes väla 18.saj I poolel Prants. Seal valitses täielik monarhia
El Greco(1541-1614)·manerist ·tööd müstilised, erinevad vaatepunktid ·pikad figuurid ·maalis usutegelasi-kõrgid, ranged ·külmad toonid ,,Krahv Orgazi haudapanek" Diego Velázquez(1599-1660)·Hispaania suurim ja kogu maailma üks andekaim meister ·Pani rõhku loomulikule päikesevalgusele ·loomulik situatsioonitunnetus ,,Õuedaamid", ,,Olivarese ratsaportree" ·Holland Ilma liialdusteta kunst ·taheti, kodanlased tahtsid, et üles maalitakse ilus kodu ja asjad Rembrant Harmenz van Rijn(1606-1669) ·maalikunstnik ja graafik ·kasutas meisterlikku heletumedust e. sfumatot ·maalidel psühholoogiline sügavus ·armastas ennast maalida. ,,Öine vahtkond" tema suurim maal ja ,,Autoportree Saskiaga"
B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tuleb mõõta, et määrata jõe vooluhulk? A Voolu kiirust ja ristlõiket B Sängi karedust ja gradienti C Ristlõike pindala 7 Kas füüsikaliselt seotud vesi on A Hügroskoopsusvesi B Kilevesi C Kapillaarvesi 8 Kas gravitatsioonivesi on
Kus toimub enamasti ta teoste tegevus? Ta enamati kujutas interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. 6. Milline on tavaliselt maastik hollandi kunstnike maalidel? puhtrealistlik 7. Miks tekkis just Hollandis meremaal? Holland oli oma rikkuse eest täna võlgu merele. 8. Kes on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik? Räägi ta elukäigust. Rembrandt Harmensz vad Rijn 9. Kuidas suhtus Rembrant inimestesse oma maalidel? Mida ta nende juures püüdis esile tuua? Ta armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. 10. Mis olid Rembrandti olulisemad väljendusvahendid? valgus, koondub alati teose sõlmpunkti 11. Too näiteid Rembrandti rikkalikust loomingust. Millist teost sa ise kõige enam hindad? ,,Öine vahtkond", ,,Püha perekond", ,,Kadunud poja tagasitulek" PRANTSUSE KUNST 17. SAJANDIL 1
Kunst armastas välist hiilgust, suuri mõõtmeid ning hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. 4 Diego Velazquez - Barokiajastu kunstnik Hispaanias, kelle loomingus paistavad silma portreed, eriti kuninglikust perekonnast. Peter Paul Rubens- barokiajastu kunstnik Belgia mailt- tema töid iseloomustavad hoogne liikumine; rahutud, tugevad ja erksad poosid. Armastas kujutada lopsakaid naisi (sealt tuleb väljend "rubenslik ilu"). Rembrant - hinnatuim barokiajastu kunstnik Hollandist - tema töid iseloomustavad soojad, kuldpruunid toonid peente värvivarjunditega. Tööd võluvad suure sisemise sügavuse ja hingestatusega. El Greco- Hispaania päritolu barokiajastu kunstnik- tema töid iseloomustab müstiline õhustik, rahutu valgus, justkui pikaksveninud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunded. D.Velazquez P.P.Rubens Rembrandt El Greco 5
Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu, tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke
2. Portreekunst- rahulolev, teovõimas ja energiline kodanik, sageli tehakse grupiportreed · Franz Hals sidus nii grupi kui ka üksikportreed mingi olustikulise tegevusega- oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Maalimislaad oli vaba ja hoogne. 3. Natüürmort- jahisaak, lillevaasid, vaagnad puuvilja ja muude toitudega, veinikarikad, vaibad jne. 4. Maastikumaal (eriline koht meremaalil) kujunes iseseisvaks zanriks. Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana- lüüs ei olnud talle mitte omaette eesmärgiks vaid ligimesearmastuse väljenduseks- mõistes kujutatavate nõrkusi ja andestades nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud R-le olulised mõõdupuks on nende sisemaailm- kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile
Arhitektuuris tõi see kaasa sisekujunduse muutumise valgusküllasemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklid.. sajandi lõpul levis Eestisse Madalmaade manerismi mõju. Hollandist tuli kujur ja arhitekt Arent Passer. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade fassaat. Ta on leidnud tuge Florise mustriraamatust. 15. Barokk. Bernini, Perrault, Rastrelli, Carracci, Caravaggio, Rubens, Velazques, Hals, Rembrant, Poussion, Lorrain Baroki üldiseloomustus (korrapäratu pärl) Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on 17. sajandi kunsti erinevused väga suured. Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: · Maad kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Siia kuulusid
keelsed nimed. Barokk kujunes välja 17-18 sajand. See on kuntsivool, mis hõlmas muusikat, kirjandust ja kunsti(suur mõju arhitektuurist). Arhidektuur:toretsev, üleküllastunud, uhke, püüti näidata absolutismi ja katoliku kiriku võimust. Tuntumad ehitised: Vessailessi lossi eeskujul(park ja hooned), Kasrioru loss(Tallinn), Talvepalee(Peterburg). Tuntumad barokk ajastu maalikunstnikud tänapäeva Belgias: Peter Paul Rubers(lobsakad vormid), Hollandi kunstnik Rembrant. Rokokoo valitses sisekujunduses ja moes(suured parukad, laiad kleidid...) Pilet nr 16 ; (1) Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914. Selle põhjusteks olid 1)Suurriikide soov laiendada oma võimu 2)võitlus kolooniate pärast 3)Imperialism ülemvõimu pärast. Peale selle olid pinged ka Venemaa ja Austria-Ungari , Venemaa ja Türgi, Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Sõja alustamise ettekäändeks sai Franze Ferdimandi ja tema abikaasa mõrv(28.juuni
Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasutatakse palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand MAALIKUNST: Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. . Rembrant. Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning see võimaldas tal kunsti koguda ja maalida. Süseed sarnased teiste omadega. Pildid väga sügava sisuga ja ilmel ei olnud eriti tähtsust. Oluline oli inimese hing. Valgus on tema teostes koondunud teoste sõlmpunkti. Tema maalis oma naisest Saskiast v. palju pilte. Ta joonistas ka ennast. Kõrges vanuses purustas ta kindla paraadportree. N: "Püha perekond". Põhi tegu ei pidanud olema pildi keskel
Itaallasest kunstnik CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa VANAKLASSITSISM rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE
piiblilise motiivi illustratsioon, vaid see on omaette seisev story, mida me tegelikult kristlikust traditsioonist leida ei pruugi. Kui tulla selle muutuse juurde, mis alates reformatsioonist tekkis, siis kunstlikul ei olnud enam võimalik religioossete kujutelmade osas maalimise kaudu kaasa elada. Temast sai ainult illustraator. Ta ei saanud omalt poolt midagi oluliselt lisada. See on vägagi põhimõtteline muutus. Selles traditsioonis kerkisid esile ainult kaks olulisemat kunstnikku: Rembrant ja El Greco. Trotter: niisugune traditsioon ei saanud kesta igavesti, põhjendab sellega, et tund luua algupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi. Jumalal on aga igal ajastul tunnistajaid. Tung luua agupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi ning tõik, et evangeelium haaras ka valitsevast süsteemist väljaspoole jäävaid inimesi viis selleni, et suur osa XIX saj ja XX saj alguse religioossest kunstist sündis väljaspool ametlikke kirjalikke ringkondi. Selle trendi sisu
Tänapäeval tähistab termin barokk Euroopas 16001750 domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli 3 erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia ja Flandria maitseeelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Roomas rajatud kirikute ülepakutud stiili. Realistliku baroki lõid ja kujundasid suured maaliskunstnikud Caravaggio Itaalias, Velázques Hispaanias ja rembrant Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus nii kunstis kui arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault` loodud Louvre`i jahedalt range fassaad ja Versailles` loss koos aedadega. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik
Tänapäeval tähistab termin barokk Euroopas 16001750 domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli 3 erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia ja Flandria maitseeelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Roomas rajatud kirikute ülepakutud stiili. Realistliku baroki lõid ja kujundasid suured maaliskunstnikud Caravaggio Itaalias, Velázques Hispaanias ja rembrant Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus nii kunstis kui arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault` loodud Louvre`i jahedalt range fassaad ja Versailles` loss koos aedadega. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik
- Hollandi reformeeritud kirik (Calvin ja Zwingli) , anabaptistid, katoliiklased, juudid Pagulased: Portugaali juudud (1580) Prantsusmaa Hugenotid (1658) - Weber 20 saj. alguses: (Hollandi) kalvinismi (Prot. tööeetika) seos varakapitalismi arenguga (invest.) 17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu - ,,Kodanlik" maalikunst 1. Hollandi koolkond: Realistlikud olustikumaalid, prtreed (eriti grupip.) natüürmortid, mõistupildid (f.Hals, Rembrant) 2. Flaami koolkond : baroksed allegrooriad, portreed (P.P Rubens) - Teadus: Kõrgetasemelised prot. ülikoolid (arstiteadus, loodusteadused) - Hugo Grotius: Rahvusvahelise õiguse rajaja (suri 1645). üldise rahu ja julgeoleku tagamine - Filosoof Baruch Spinoza (suri 1677): mõttevabadus ja usuline sallivus (,,Ateism") Inglismaa 17.saj. Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus · Kuningavõimu tugevnemine Tudorite Henry VII ja Henry VIII ajal (1485-1547)
annaabi.ee 
