Montesquieu [1689-1755] Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi presidendiks. Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast
Teised prantslased Charles de Montesquieu · Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat
CHARLES LOUIS MONTESQUIEU DE LA SECONDAT 1689-1755 Elulugu: Sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana Omandas väga hea hariduse Prantsuse filosoof ja valgustaja Tegutses 18. sajandil Erialaks õigusteadus 20ndates eluaastates oli Bordeaux' parlamendi nõunik ning hiljem ka president Oli ka maailmarändur, kes huvitus eri maadest ja valitsussüsteemidest Tegutses ka ilukirjanduse eriti ajaloo ja filosoofia alal Prantsuse Akadeemia liige Sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki Suri 1755. aastal Pariisis Looming "Pärsia kirjad" (1721) "Roomlaste suuruse ja languse põhjustest" "Seaduste vaim"(1748) Loomingu seletus "Pärsia kirjad", milles ta pärsia reisijana kirjeldas Euroopa, eriti Prantsusmaa, olusid. See oli pilkelugu kaasaegsele prantsuse seltskonnale ja valitsusele, kes tegi kahtlasi katseid rahanduse alal. "Roomlaste suuruse ja lang...
haritlased suundusid Inglismaale, tutvusid uute ideedega ja levitasid neid, lisades neile pisut värvi. Prantsuse mõtlejad populariseerisid ka Inglise valitsusvormi. Rene Descartes (loe: dekaart) (1596-1650) oli ratsionalismi rajaja. Temalt pärineb lause "mõtlen, järelikult olen olemas". Descartes rõhutas vajadust kahelda usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja süsteem vastab ikka inimeste vajadusele ja mõistusele. Charles Montesquieu (1689-1755) Sündis Bordeaux lähedal mantliaadli perekonnas. Sai hea hariduse, milles oli kesksel kohal antiikajalugu ja kirjandus. Pärast kohaliku kolledzi lõpetamist süvenes ta eriti õigusteadusesse, 27. aastaselt sai ta Bordeau` parlamendipresidendiks. See oli auväärne amet, mis jättis piisavalt aega ka teadusega tegelemiseks. Kümme aastat hiljem siirdus ta reisile mööda Euroopat. Tundis huvi külastatavate maade ühiskondlike suhete ja poliitilise elu vastu
Moliere: Tartuffle Kuj. vaimulikku, kes kasutab jumalakartlike inimete hurmu haiataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. peategelased_ organ, tartudd Mesontroop arendab seltskonna kriitikat armukadeduse teema kaudu. peategelane alceste vihkab seltskonda pahede pärast, kuid õnnetuseks armub ta alimeri, kes rosseu: esindab just kõike seda mida alceste ei talu. traktaad ,,arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide Voltaire: areng on aidanud puhastada kombeid?" ta väidab, et Zading e saatus tegevus toimub muistses babõlonis, sivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudude oleks viivad zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult. maailmas aga ühiskonna nõrkuse ja languseni võimutseb kurjus ja rumalus, seetõttu kujuneb kõik, mis Arut...
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest. Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega. Charles Montesquieu pühendus õppimisel eelkõige õigusteadusele ning sai tänu sellele juba enne 30. eluaastat Bordeaux' parlamendi presidendiks. Hiljem pani ta aga ameti maha ja tegi läbi suure ringreisi, mille jooksul oli tal võimalus tutvuda mitmete Euroopa riikidega ning seal valitsevate olukordadega. Tema poolt avaldatud peateoseks sai ,,Seaduste vaim", mis tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ning oli oluline riigi ülesehituses. Hiljem mõjutas see mitmete riikide riigikorra kujunemist
Montesquieu, Charles de Secondat (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks.
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane; tegeles isegi metsanduse ja ökoloogiaga. Ta võitles katoliku krikuga ja pidas seda peavaenlaseks. Ta on öelnud: ,,Kui jumalat ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda", mis tähendab, et ta uskus kõrgemasse võimu. Ta oli kindel, et ühiskond peab lähtuma loodusseadustest, õige ühiskonnakorra alusteks on vabadus ja omand. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud ideoloogia (valitsejate liit filosoofidega). Charles Montesquieu (1689-1755) pühendus kirjanduslikule tegevusele, tema esimene raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik
Kordamine 7-11 1. Valgustusajastu: tekkimise eeldused, valgustuse iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil
Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi. Kahe võimu tasakaalus hoidmiseks ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksuda kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi kompententsi. Locke pidas vajalikuksriigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Montesquieu Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Tema elutööks sai raamat ,,Seaduse vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu
Kui valitud isik (saadik) valija lootusi ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim. Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on kolme võimu lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kulla...
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma k...
4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgustusajastu inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. VOLTAIRE CH. MONTESQUIEU J.-J. ROUSSEAU Katoliku kiriku Konstitutsiooniline monarhia Võim lähtub rahvast. põhivaenlane.Lähtus Soovis eraldada endale 3-e Ühiskonna alus eraomand. loodusõiguse teooriast. võimu. Vabariik vastas ideedele. Vabaduse kaitse. 1) Eelduseks teaduse areng 2) Hinnangute peamine kriteerium inimmõistmine
Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest. · Montesquieu ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabadust. Ühiskonna arenguks oli tal geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. · Rousseau rahva suveräniteet, mis tähendas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra
Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2
Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski "harima oma aeda". "Kohtlane" (1767) on lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes näeb teistsugusena Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire'i ei rahulda tegelase metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus. Charles de Montesquieu (1689-1755) oli valgustsajastu prantsuse poliitiline mõtleja, kirjanik ja teadlane. Ta on kuulus oma võimude lahususe poolest, millega seadusandlik võim kuulugu parlamendile, tädesaatev võim kuningale ja kohtuvõim sõltumatule kohtule. Tema teoses "Seaduste vaim" analüüsib kirjanik valitsemisvorme ja leiab, et parim on konstitutsioo monarhia, mille eeskujuks oli Inglismaal kehtiv parlamentaarne kord.
Montesquieu - Prantslasest mõtleja Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks.
Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks nendest peab konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli Montesquieu vaadetes võimude lahususe teooria. Samuti esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt Põhjamaal elavad inimesed on kliima tõttu tugevamad, aktiivsemad ja sihikindlamad. Valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja oli prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau. Tema
aastatest kuni 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. 5. Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut? Valgustusajastul mõeldi välja liberalism, mis on majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkurentsi. Töödeldi välja võimude lahususe idee, selleks, et võimu kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7
Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist, ja Viinis, et pole katoliiklane." Locke'i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas ja Prantsusmaal.[1] VALGUSTAJAD: 1)Charles-Louis de Secondat Montesquieu, kes oli pärit nimekast aadlisuguvõsast. Tema elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust" 1748. aastal. Ta esitas selles raamatus kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi, 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna vajalikkusele.
põhiseaduse alusdokumendiks. 10. Kes oli Oranje Willem? Oranje Willem oli Madalmaade asevalitseja, kellest sai Inglismaa kuningas. Allkirjastas õiguste deklaratsiooni. 11. Valgustusaja põhijooned. · Tekkis usk mõistusesse · Rõhuti vaimsele vabadusele ja usulisele tolerantsile · Jumalale tekkis uus (deistlik) lähenemine · Tähtsustati haridust · Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides.
Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) hariduse areng Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu prantsuse haritlased sõitsid uude ideedega tutvuma
Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, kus Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldusning sõna-ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse. Inglismaa muutus tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Pealegi valdas kogu Euroopa kõrgem seltskond Lois XIV ajast saadik prantsuse keelt ja vaatas Pariisile kui tsiviliseeritud maailma tsentrumile. Kõige kuulsamateks prantsuse valgustajateks said Montesquieu,Voltarie ja Rousseau. Charles-Louis de Montesquieu tegi kuulsaks juba tema esikraamat ,,Pärsia kirjad´´ . Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mõõda Euroopat rändavat pärslast koju reisikirju, milles teravmeelselt arvustati tollast prantsuse seltselukonna, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga tema 1748. aastal ilmunud mahukas teos ,,Seaduste vaimust´´ . Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Montesquieu
aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb
................................................................................................ 4 Saksamaa valgustus:................................................................................................ 4 Prantsusmaa valgustus:............................................................................................ 4 Voltaire:..................................................................................................................... 4 Charles Louis de Montesquieu:................................................................................. 5 Jean Jacques Rousseau:............................................................................................. 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos..............................................................6 Kokkuvõtte................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus.............................
Ood suurmeestele Brenda Jaup, Helen Kalamäe Oo, Montesquieu, kes sa ülistad monarhiat ja võimude lahusust, kas sa ei arva, et su ideed võivad tuua rahutust? Ahned ja tagurlikud aadlikud, on Voltaire, sinu pärusmaa, sina tahad, et valgustatud monarh võimule saaks. Oo, Rousseau, sa ülistad vabariiki, millesse kuuluvad kohus ja valitsuski, inimeste vabaduse tagad ja pealekauba neil ka valimistel luba. Montesquieu, Rousseau, Voltaire, igaühel oma idee, targad olite te kõik, kes teab kel oli suurim võit?
presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Sama aasta lõpus anti kuningas parlamendi esindajatele üle ning sotlased lahkusid Inglismaa pinnalt. Charlesist oli saanud vahialune. Louis XVI (1754- 1793) James I (1566- 1625) Friedrich II (1712- 1786) Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu elutööks sai raamat ,, Seaduste vaimust", mille ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel. Väikese
Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755) elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) Ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult kiiresti iga konkreetse ühiskonna loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Arouet Voltaire(1694-1778) pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Rousseau Genfis kellasepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda
Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee
• valgustus - periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. - 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh,
eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam
Inglismaal. 2. Valgustus. Valgustajad, nende mõju ühiskonnale. (Õpik - §3, 4) 1) Mis on valgustus? Valgustus on vaimne liikumine Euroopas, mis toimus pärast reformatsiooni. See kritiseeris autoriteetidele ja kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse 2) Nimetage kolm tuntud Prantsuse valgustajat, lisage igaühele neist nende põhiseisukohad ühiskonna valitsemise ja arengu kohta. Montesquieu: Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat(pidas seda valitsemisviisidest halvimaks). Ta toetas võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmas eraldi seisev võim-kohtuvõim. Voltaire: Pidas ideaalseks
Kui taheti hoida kahte võimu tasakaalus, siis ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi jääma parlamendi kompetentsi. Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas (1776) ja Prantsusmaal (1789) ning rajas tee Euroopa liberalismile. Montesquieu: Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta oli pärit nimekast aadlisuguvõsast ning tema elutööks sai raamat "Seaduste vaimust" (1748), milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult
Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v raamatud v kohvikud v salongid Tagakiusamine valgustavaid raamatuid takistati levimast. Salong Voltaire Rousseau Montesquieu lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mõjukaimad Prantsuse valgustajad Montesquieu Voltaire Rousseau (1689-1755) (1694-1778) (1712-1778) Kes? Filosoof, poliitiline Filosoof, kirjanik, Filosoof, kirjanik
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus
). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas. Tema põhimõtte alustalaks oli loodusest lähtumine + inimese vabadus (ehk trüki- ja sõnavabadust) ja omand. Pooldas Valgustatud absolutismi. Valgustatud absolutism- piiramatu võimuga kuningas/keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud nõuandjate nõuannetele riiki. (Katariina II ja Friedrich II) Charles Montesquieu - tema rajas võimude lahususe teooria e seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldi juhi all. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Ta väitis veel, et ühiskonna areng ja olek sõltub teda ümbritsevatest geograafilistest tingimustest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) -vastas eitavalt Djoni akadeemia poolt küsitud küsimusele ,, kas teaduse ja kunstide areng on soodustanud kommete parandamist. Leidis, et väljapääs peitub rahvasuveräniteedis=võim lähtub rahvast
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
a. tekkis terve laine ülikoole.- kasvanud oli vajadus õigusharidusega praktikute järgi. Kõigi maaseaduste kiuste jäi üldise õiguse aluseks ,,Corpus iurise" rooma õigus.17. ja 18. saj uus kirjanduse liik decisiones - kokku kogutud kaasused ja lahendid. Teadusliku meetodiga tungis õiguspraktikasse taas rooma õigus, mis kohanes ajastu vajadustega kui usus modemus pandectarum (moodne pandektiõigus). Valgustus ja revolutsioon Charles de Secondat Baron de la Bréde et de Montesquieu (1689-1755) diagnoosis oma ajastut ja tema eesmärgiks oli leida väljapääs üha süvenevast kriisist . 1748. a. ilmus raamat ,,De l´esprit des lois" (Seaduste vaimust), mis sai maailmakuulsaks. Demokraatliku riigi aluste üheks parimaks mõtestajaks peetud Montesquieu oli veendunud, et demokraatliku valitsemisega tullakse kõige paremini toime siis, kui kehtib võimude lahusus. Ja ta identifitseeris kolm võimu seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu.
seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid.
Ajakirjaniku roll ja vastutus ühiskonnas. Kui Montesquieu 18.sajandil võimude lahususe printsiibiga/põhimõttega välja tuli, ei osanud vist keegi veel aimata et kaks sajandit hiljem räägitakse juba neljast, mitte kolmest võimude lahususest. Montesquieu võimude lahususe printsiip nägi nimelt ette, et riigis valitsevad kolm võimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim , mis peavad olema üksteisest lahus ja täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis
Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile Montesquieu Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini. · Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suuremaga aga juba monarhiaks ja väga suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud
Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia
Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus. par par Charles Montesquieu seisukohad raamatust "Seaduste vaim" on aluseks paljude riigikordadepar par kujunemistel. Ameerika riigiv'f5imu 'fclesehitusel v'f5eti aluseks Montesquieu v'f5imude lahususe par par teooria. 1789. aastal kehtima hakkanud uue konstitutsiooni kohaselt sai seadusandliku v'f5imu par par Kongress, t'e4idesaatev v'f5im kuulus presidendile ja kohtuv'f5imu k'f5rgeimaks organiks m'e4'e4rati par par 'dclemkohus. Prantsuse valgustaja Rousseau vaateid j'e4rgis ka 'fcks Ameerika
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
