20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllu...
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
säilinud on 1732.a-st kalender. Need olid väikeses formaadis, kus sees peale tavalise kalendri päikesetõus, -loojang, varjutused, erinevad soovitused igapäevaelu jaoks, laadateated, piiblilugusid ja ümberjutustusi. Said küllaltki populaarseks, üks esimesi kirjateoseid mida koju osteti. 1766.-1787.a anti välja ajakirja P.E.Wilde pani saksa keeles kokku ja A. W. Hupel tõlkis. Kokku ilmus seda 41 numbrit, kannab pealkirja ,,Lühhike õppetus". 19.saj alguse talurahvareformid Need olid tingitud mitmetest asjaoludest: 1)süvenes pärisorjusliku mõisamajanduse kriis (sest aadel elas üle oma võimete, oli võlgades, nende katteks oli vaja üha rohkem toota, seda tehti vanal moel koormisi suurendades mõisapõldude arv suurenes, aga sissetulek ikkagi ei kasvanud), 2)Euroopas balti provintsidesse jõudnud valgustus, see ei matchinud pärisorjusega, 3)talurahva olukord kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas, sest Lääne-
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine
Eesti talurahva vabastamine 1. Talurahvareformid a) Uuenduste vajalikkus: pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform. Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal. Baltisakslaste talurahvareformid panid aluse iseseisvate taluperemeeste kihi kujunemisele.Paljud uued sordid ja tehnilised uuendused jõudsid eestlasteni baltisaksa mõisnike kaudu. Baltisaksa haritlased tundsid huvi eestlaste kui pärismaalaste keele ja kultuuri vastu. Baltisakslased lasid ehitada Eestimaale palju ilusaid mõisahooneid. Tartu Ülikool oli baltisaksa vaimuelu keskus, kuid sinna oli võimalik astuda ka eestlastel. Kasutatud kirjandus: Ene1 Miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisem...
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli
· Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja"
VENE AEG XIX sajand Haldusjaotus Jätkus vene aeg ja haldusjaotus jäi samaks. Aleksander I (valitses 1801- 1825) tunnistas Balti provintside eriseisundit Aleksander III (valitses 1881- 1894) jättis baltisaksa aadli eesõigused kinnitamata Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli al...
Ka sinna jõuavad eestlased; I Kohler lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Teateri valdkonnas läks moodi, tekib Tln saksa teater. Kujunes 3 kohalikku keelt - eesti, saksa, vene. Muusikaelu intensiivistus. Lauluseltsid. I saksa lauluselts 1893. Gertrud Mara. 1857 orgunniti I baltisaksa laulupäev. Majandus: pärisorjuse kaotamine (1816/1819) 16 Eestimaal, 19 Liivimaa kubermangus. Toob kaasa eestlase kui iseseisva kodaniku kujunemise. 1849/1856 - talurahvareformid avavad tee talude päriseks ostmiseks. 1849 Liivimaal, 1856 Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust. Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning ülevaatajaks said riigiametnikud.
Nemad valisid linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 1877a. Hakkas kehtima Baltikumis Vene linnaseadus, millega muudeti linnavalitsemiskorda. Eestlaste haritlaste ja ametnik arv kasvas, kuid olid ikka teisejärgulised kodanikud. Linna valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. Rahvuslik liikumine Eeldused: 1. Majandusliku jõukuse kasv 2. Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine 3. Rahvusliku ideede levik Euroopas 4. talurahvareformid, mille tulemusena kaotati pärisorjus ja sai võimalikuks talude päriseksostmine. 5. estofiilide tegevus (Eesti intelligentsi teke)- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti, kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse. 1865.a loodi Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V
1766- Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus” (Hupel ja Wilde) Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel 1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: kihelkonnakoolid maal kreiskoolid maakonnalinnades kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades ülikoolid 1802 taasavati Tartu Ülikool 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: Talude pärandatav kasutamisõigus Õigus vallas- ja kinnisvarale Piirati mõisniku õigusi talupoja suhtes (keelati müümine) Taluperemehed vabastati kodukarist Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2)Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1816 Eestimaal, 1819 Liivimaal
12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. saj esimesel poolel said mõisnikud aru, et talupojad teeksid paremini tööd, kui neil oleks parem elu ja nad poleks pärisorjad. Pärisorjus kadus Eestis täielikult 1816. aasta, Kuramaal 1817. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maad nad aga ei saanud, see jäi mõisnike ainuomandiks. Samuti jäi nende liikumisvabadus piiratuks. 19. saj. keskpaigas lõppesid talurahvareformid. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile nind talude päriseksmüümine talupoegadele. Tali ja mõisa edukus olenes nüüdsest oskuslikust majandamisest. Refordmidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talunike riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi
12. EESTI 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. saj esimesel poolel said mõisnikud aru, et talupojad teeksid paremini tööd, kui neil oleks parem elu ja nad poleks pärisorjad. Pärisorjus kadus Eestis täielikult 1816. aasta, Kuramaal 1817. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maad nad aga ei saanud, see jäi mõisnike ainuomandiks. Samuti jäi nende liikumisvabadus piiratuks. 19. saj. keskpaigas lõppesid talurahvareformid. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile nind talude päriseksmüümine talupoegadele. Tali ja mõisa edukus olenes nüüdsest oskuslikust majandamisest. Refordmidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talunike riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi
Õpetati lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Eestikeelne kirjasõna 18.-19.sajandil 1. Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. 2. Esimene ajakiri 1821-1823 ja 1825 ,,Marahwa Näddala Leht", toimetaja Otto Wilhelm Masing. 3. Esimene ajaleht 1857 ,,Perno Positmees" , Jansen. Teema 8 Talurahvareformid 1802/1804 aasta seadused 1. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes..." 2. 1804 Liivimaa talutahvaseadus 3. Põhimõtteliselt sarnased seadused 4. Talude pärandatav kasutamisõigus 5. Vaba omandiõigus nii vallas-kui kinnisvarale 6. Teokoormiste normeerimine 7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest(keelati müümine ja võõrandamine) 8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi 9
(kokku ilmus 41 numbrit). 6. 1806. esimene Eesti ajaleht- Tarto maa rahva Näddali-Leht https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com %2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D1547905942091451%26time %3D1413202019%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKCrsbANrYw8rki5Sc0P nxOv6zae8zVs305nLH-Pk6MRw&title=7.+ajaloo+teema.docx Ajaloo arvestuse 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 a seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv „Iggaüks, kes ...“ 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: 1. Talude pärandatav kasutamisõigus 2. Vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale 3. Teokoormistele pandi piir 4. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) 5. Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi 6
Venemaa avalik arvamus pöördub Balti erikorra vastu - Impeeriumi ühtsus - Vanamoodne oli seisuslik ühiskond 24. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Rahvuslik liikumine Eeldused: 1. Majandusliku jõukuse kasv 2. Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine 3. Rahvusliku ideede levik Euroopas 4. talurahvareformid, mille tulemusena kaotati pärisorjus ja sai võimalikuks talude päriseksostmine. 5. estofiilide tegevus (Eesti intelligentsi teke)- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti, kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse. 1865.a loodi Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine.
teotööle jne. Talurahva korrale kutsumiseks saadeti kohale sõjaväeosad, millega puhkesid kähmlused. 1784. Räpina puuaiasõda 5 talupoega hukkusid. 18. saj lõpus suurenes vastuseis pärisorjusele (valgustusliikumine). 1796 kirj G. H Merkel raamatu Liivimaa talurahva olukorrast, jõudis troonipärija Aleksrandri lauale. 1802.-1804. talurahvaregulatiiviga jääb pärisorjus püsima, kuid antakse seaduslik kaitse mõisniku ülekohtu puhul. 6. Talurahvas 19. saj Talurahvareformid Eesmärgid: kriis mõisamajanduses 19. saj. lõpus > osade mõisnike soov olukorda reformida(et talupojad paremini tööd teeks), muutunud majandusolud, talurahva järjest ulastuslikum käärimine, valgustuse mõju: Garlieb Merkel, Johann Christoph Petri, Aleksander I uuendusmeelsus. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." Eestimaal: talude pärandatav kasutamisõigus, õigus vallasvarale 1804 Liivimaa talurahvaseadus: talude pärandatav kasutamisõigus, õigus vallasvarale,
lugemist selgeks saada. 18.sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast , kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel haruldaseks eesti talupoegade hulgas. · Maakeelne kirjasõna: 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle). 18.sajandi teisest poolest alates kasvas trükiste osatähtsus, kõige suurema leviku talurahva seas saavutasid väikesed, õhukesed rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed juturaamatud. 21. TALURAHVAREFORMID 19. SAJANDIL · Põhireformid: 1) 1802aasta- Talurahvaregulatiiv ("Iggaüks..."): tunnistas talupoega õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. 2) 1804aasta- Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus: jättis talupojad endiselt orjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
