Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus, omaette üksikpered. Kalmistud asulatest kaugele, künkad. Külili kägaras inimene. Surnuid kardeti. Europiidid, baltirahvaste esivanemad. Arheoloogiline kultuur – mingi elanike sarnaseid tegevusalasid oskusi, arengut. Kammkeraamika – muster meenutas kammi. Tööriistad lihvitud, paremad (kirved, talvad) savinõude valmistamine, keraamine kunstitase. Vene ehk paatkirves lihvitud auguga. 5
Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus
d) Elati umbes 15-30 liikmelistes kogukondades. e) vahetati sagedasti elukohti, kuna sõltuti loodusest. · Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal a) asustus laienes ka sisemaale b) suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks c) tööriistad arenenumad d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis
Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ?
- Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri -Seoses asulakohtadega veekogude ääres, ei elatud pidevalt - seoses tööriistadega valmistati kivist, puust ja luust, ebakorrapärase kujuga ning lihvitud vaid servalt -elatusaladega tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal tasemel. * Savinõud, mis olid ilustatud *Tööriistade valmistamisoskused olid arenenumad *kõrge kunstitase Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli Kunda ja kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel? *Tegeldi loomakasvatusega *Algeline maaviljelus *Kvaliteetsemad tööriistad ( nt venet) *Savinõud olid ilustatud ning paremini valmistatud Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? *Kindlustatud asulad nt Asva *Põldude jäänused nt Soho-Loo *kivikirstkalmed nt Jõelähtme *Lohukivid - Tumala
Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED-----------------SAKSLASED---------------LINN PUULINNUS KIVILINNUS HAAPSALU
Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude kiviaeg 1800eKr savist, millesse segati * tööriistate valmistamis- * asulad veekogude ääres kasutuselevõtt ehk teokarpe, taimi, kivipurdu; oskused arenenud * elamud ridastikku uksega neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika (taldrikud) kasutatakse ehetena *suured neljakandilised ja * levis Lõuna-Lätist Põhja- * küttide, kalastajate ja postidel tuginevad hooned Soomeni ja Loode-Venemaal Kammkeraamika korilaste õitsenguaeg * potid toidu * surnud sängitati asula
Kammkeraamika kultuur- u 4000 a paiku eKr ..Hakati valmistama algelisi savinõusi, mida kaunistati kammitaolise asjaga tehtud tähekestega. Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega.
Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna Aava, Ernst Enno, Marie Under, Jaan Oks, Tammsaare. Kunstnikest lõid kaasa: Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Noor-Eesti avaldas 5 albumit (1905-1915), ajakirja, korraldas kunstinäitusi, tegeles keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust. Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus majanduspoliitilisi artikleid. Kirjastus e. trükikoda töötas veel 30-ndatel edasi. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: 1. Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) 2. Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) 3. Hilisperiood (loomingus avaldub modernism)
· Korilus metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil. · Paremini töödeldud (lihvitud) tarbeesemed. · Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. · Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju. b. Nöörkeraamika kultuur (u. 3000 eKr) · Nöörijäljendiga savinõud. · Vene kirved paati ehk venet meenutavad lihvitud kivikirved. · Omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendis. · Algeline loomakasvatus ja põllundus. 3. Eesti rahva kujunemine Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta
Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Tõenäoliselt oli tegemist uute sisserändajatega,sest kaasatoodud tarbeesemed ei olnud teritatud üksnes ühest otsast . Neid tuntakse ära matmiskommete järgi – surnud sängitati asula territooriumile (vahel ka elamu põranda alla). Surnutele pandi kaasa ehteid,luust kujukesi ja merevaiku. Kunstitase oli kõrgem – vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena. Arvatakse, et kujukestel olid maagilised omadused,mis kaitsesid ja hoidsid kandjat.Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste (eestlaste,soomlase,liivlaste jm ) otsesteks eelkäijateks - seda kinnitab ka kammkeraamika kalmistute materjal. Venekirveste kultuur – 3. astatuhande algul eKr. Eestisse jõudsid Lõuna poolt uued hõimud
Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. Jaht- tähtsal kohal oli metsloomade jaht. Kammkeraamika kultuur- savinõude välispinda kaunistati kammi taolise riistaga,enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele. Matmiskombed- surnuid sängitati asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla,lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid Kõrge kunstitase-vooliti kujukesi,mida kasutati ehetena,teisest küljest oletatakse,et omaaegsed elanikud arvasid kujukestel olevat ka maagilisi omadusi. Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks.
Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10
2-4 peret *Omaette elavad üksikpered ELATUSALAD Kalastamine, jahtimine, Küttimine, korilus, loomakasvatus(kitsed, korilus kalastamine, suur lambad, veised, sead), kunstitase maaviljelus, kalastamine, jaht TÖÖRIISTAD Tulekivist ja kvartsist Jahi- ja tööristade Kivi-ja puukõplad tehti; üks põhiliseimaid valmistamise oskus oli tööriistu oli kivikirves; paranenud, laialt oli kasutati luid ja sarvi, levinud kitut tüüpi
küngastel, surnud Kaasa pandi nuge asetati haudadesse ehteid, luust kujukesi, külili elu teises ilmas Muu info Savinõusid kaunistati, Savinõusid kaunistati suht kõrge kunstitase nöörjäljenditega Pronkisaeg, Vanem Rauaaeg Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja-
levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel
Levis Lõuna- Lätist Põhja- Soomeni.Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed- nii levis laialdaselt merevaik. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres ning ka mererannal ja väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamine oli rohkem arenenud . Matmiskombed: maeti asula territooriumile mõned isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, ehteid, merevaiku- eluks teises ilmas. Suhteliselt kõrge kunstitase-vooliti erinevaid kujusid. Palju oli õpitud tundma kalapüügi saladusi. Nöörkeraamika kultuur /venekirveskultuur: (3000 ekr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teine tunnus, et venet ehk paati meenutava, hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Rahvastik tegeles loomakasvatusega(kitsed, lambad, veised sead) ning ka maaviljelusega(oder, nisu, kaer).Asulad paiknesid piirkondades, ks leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks
templiga. Kammkeraamika levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode- Venemaa aladel. Asulad paiknesid ka enamasti jõgede ja järvere ääres, mõned ka mererannal või isegi väike saartel. Tööriistu valmistati ka tulekivist ja valmistamisoskused olid arenenud. Kasutati ka moondekivi nt kirveste ja talvad jaoks. Kammkeraamika elanike matmiskombeid tuntakse ka paremini. Surnud maeti asulate territooriumile või lausa elamu põranda alla ja neile pandi kaasa ka mingi ese. Kunstitase oli ka kõrge ning vooliti palju loomakeste ja inimeste kujukesi, mida kasutati ka ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 aastat eKr. Savinõusid hakati ilustama nöörijäljenditega. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks oli venet ehk paati meenutava kujuga ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Tegeleti loomakasvatusega ja ka maaviljelusel oli suurem tähtsus
· tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud. Venekirved (lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus. c) Eesti rahva kujunemislugu: · vanem teooria kolm suurt rännet kiviajal: kunda kultuuri rahvas lõuna poolt, soome-ugri hõimud ida poolt, lõunapoolt sisserännannud indoeuroopa hõimud.
Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada. Teravijlade õietolmuterakesed algeline maaviljelus. NÖÖRKERAAMIKA 3000eKr
nuga, ehted, Läti merevaigukujud (<= kõrgem ^ kunstitase) Nöörkeraamika Jaht, kalastamine, Savinõudel Asulad Reini jõest ~3000 a eKr loomakasvatus, maaviljelus nöörijäljendid. harimiskõlbliku
Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 2. Millised muutused toimusid: a) Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.)
nesoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga.Kujult meenutasid nõud suuri teraneva põhjaga padasid,mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Kammkeraamika kultuur U 3300 eKr jõudis Eestisse, Savinõude välispinda kaunistati lohukeste ja täketest ridadega (kammi meenutava riistaga).Matmiskombed-surnud sängitati nüüd asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid.Kõrge kunstitase-luust vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena.Kammkeraamika kultuuriasukaid ei saa siiski veel pidada otseselt eestlasteks. Venekirveste kultuur III aastatuhande algul enne kristust jõudsid eestisse lõuna poolt uued hõimud.Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega
Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, amulette, luust kujukesi või merevaiku eluks teises ilmas. Kunstitase oli kõrge, arvati, et kujukestel on maagilised omadused, mis kaitsesid kandjat. Venekirveste kultuur (3.at-2.at keskpaik). Elanikud olid pärit Dnepri ja Reini vahelt. Tegelesid kalastamise, küttimise, maaviljeluse, algelise loomakasvatusega. Kultuur sai nime sellest, et uued hõimud tõid endaga kaasa venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved. Uutele
algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine roomlaste poolt (Tacitus 98 m.a.j. aestid) Eestlased muinasaja lõpul
kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid juba algelise loomakasvatusega (kitsed, sead, veised, lambad), alustasid maaviljelust. Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis, kus surnud asetati külili. 5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda
Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda. Matmiskombed: surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi asula elamu põranda alla. Kadunukesele pangi kirstu kaasa erinevaid esemeid-eluks teises ilmas. Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat maagilisi omadusi, mis kaitsesid kujukese kandjat. *Venekirveste Kultuur-3000 aasta algus e. Kr. Eestisse tulid uued hõimud lõuna poolt- indoeurooplased.. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased
annaabi.ee 
