KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 ...
- Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid - Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede lähedusse (araabia mündid, hõbemündid, osaotsad, mõõgad) - Viikingite sõjakäigud püsivat edu ei saavutanud - 11 saj I poolel püstitai Rootsi ruunikiveEestis langenud viikingitele Idakaare sugulashõimude saatuslikud sajandid - Eestist ida ja kirde pool elasid soome-ugri rahvaste esivanemad - 8-9 saj hakkas sinna saabuma idaslaavlasi, 13-14 saj-ks suutsid osa kohalikke enda hulka sulatada - osa idaslaavlasi püüdis asuda Eestisse, idaslaavlastest sisserändajatega seostatakse liivast kuhjatud põletusmatustega kääpaid Suhted Vana-Vene riigiga - vene vanema kroonika "Jutustus möödunud aegadest" põhjal kutsusid 862.a venelased ja mõned teised Põhja-vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaiks 3 venda Rjurik, Sineus ja Truvor
kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja
Tegid sõjakäike Bütsantsi ja asustasid yhe osa sellest sklaviinid. Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa. Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja. Idaslaavlased · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikk varased linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik
Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid. Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi, kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlaste suhted venelastega olid 9.-10. sajandil rahumeelsed. Eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tsuudideks. Tsuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi
vastandumine põliselanikkonnale ja sulanduda selle hulka. Tegelikult ongi põlistumine juba kaunis kaugele jõudnud. Ei tähenda ju põlistumine tingimata eestistumist, pigem peipsivenelastega sarnase etnilise rühma kujunemist. Rahvastiku etniline koosseis 10000 elaniku kohta 1989 2000 2003 2007 eestlasi 6153 6790 6838 6861 venelasi jt. idaslaavlasi 3518 2901 2913 2895 muid 329 309 249 244 Hoopis omaette rahvastikurühmi kujutavad Eestis endast juudid ja mustlased. Kumbagi pole siin kunagi palju elanud ja saksa okupandid hävitasid need Teise maailmasõja ajal pea viimseni. Praegused juudid ja mustlased on rõhuvas enamuses pärastsõjaaegsed tulnukad. Juudid moodustasid suure osa nn.
Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
