Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks...
Ajaloo Kt A rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste usundit ,kasutades järgmisi märksõnu:haldjad,hinged,arbujad,Taara. V: Eestlased olid pagana usku. Nad uskusid haldjaid ja oma esivanemate hingi. Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5.Millises maakonnas asus linnus mis alistus eesti mandrialal viimasena? V:Jogentagana maakonnas. 6.Töö tekstiga. B rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste majandust kasutades järgmisi märksõnu: künnipõllundus,aletamine,käsitöölised,kaupmehed. V: Eestlaste peamiseks tööks oli maaharimine.Põhja-Eestis kü...
Muinas ja tänapäeva eestlased Esimesed inimesed saabusid praeguse Eestimaa aladele elama üheskoos keskmise kiviaja saabumisega. Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanade...
Tänapäeval kaetakse ka veel peeglid linadega kinni, et hing peeglisse ei satuks. Samas usutakse ka seda,et hing koheselt ei lahku, seepärast näiteks vene usu pooldajad peavad 40 päeva pärast inimese surma hingepalvet, et ikka hing taevasse pääseks. Niisiis on mingi osa Eesti muinasusundi killukesi ka tänapäeva kandunud ning nendest tavadest peetakse kinni. Tänapäeva eestlased usuvad paljuski sama, mida muinaseestlased. Eriti peavad tavadest kinni vanema põlvkonna inimesed, kuid ka noorem põlvkond võiks ennast Eesti muinasusundiga ja nende tänapäeva kajastustega rohkem kurssi viia ning mul jääb üle vaid loota, et neil on tahtmist seda teha.
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Ke...
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...
Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ...
Muinasaeg Muinasaja Perioodid · Kiviaeg umbes 9000 eKr 1800 eKr · Pronksiaeg umbes 1800 eKr 500 eKr · Raueaeg umbes 500 eKr 1227 pKr (muistse vabadusvõitluse lõpuni) Eestlased olid loodususku rahvas. Peeti oluliseks loodusega kooskõlass olemist, väge nähti kõiges ja kõigis (vaenlasel torgati silmad peast, sest silmades nähti väge). Oluline Muinasusu sümbol oli hing. Muinaseestlased tunnetasid hinge samuti kõiges ja kõigis. Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval
Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba,
Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast. Kas siis selle pärast, et niiöelda äge olla või nõuab nende arvates seda ühiskondlik positsioon. Sellisel juhul väljas pool koduseinu ehk tunduvadki, et nad on valinud endale kindla usundi, käivad kirikus ning peavad usupühi
ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui inimene midagi rikkus või hävitas. Ühesõnaga, loodust austati väga. Tänapäeval enam loodust nii väga ei austata. On lihtsalt olemas metsad, mille kaitseks on paika pandud neid hävitada keelavad seadused
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,
Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda. Kõik eestlased olid veendunud selles, et ükskord võidame me niikuinii ja tänu nendele sõnadele suutsime me tervele maailma näidata, et sõnad ei ole ainult ütlemiseks, vaid nendes on ka nähtamatu, kuid äärmiselt tugev jõud.
,,mõistuse" ja südamest kui ,,tunnete", eriti veel armuasjade keskusest. Ei ole aga kahtlust, et ka juba muistsest ajast meil on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Elujõu asupaigaks, elundhingeks. Seda iseloomustavad sellised ütlused nagu näiteks vihastava ja kiusava inimese kohta: ära kasvata oma südant nii suureks, sa sööd mu südame seest välja, miks su süda nii täis on, mureliku kohta: süda vlutab, kerglase ja rumala kohta: pea sassis, aju pehme jne. Et muinaseestlased kujutlesid südant elundhingena ja arvasid selle söömisega omandavat ka vastava olendi hingejõu, selle kohta on meil selge ja otse klassiline mälestus Läti Hendriku kroonikas (XXVI 5-6), kus kõndeldakse, kuidas pühapäeval 29. Jaanuaril 1223 Sakala mehed tapsid Viljandi lossis jutluse aegu sealsed mõõgavennad, nende sulased ja saksa kaupmehed, läksid siis Järvamaale, vangistasid seal taanalaste foogti Hebbe jt, kiskusid puruks nende
Keemia CaO - Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal. Pikaajaline või korduv kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Nahale võivad tekkida sügavad haavandid. Kaltsiumoksiid ärritab...
Kaltsiumkarbonaat lubjakivina on olnud tuntud tooraine ja ehitusmaterjal juba antiikajast. Lubjapõletamisel saadud lupja ja lubimörti kasutati V saj eKr Ateena Pikkade müüride ladumisel. Mörti ja krohvi tehti maasse kaevatud augus kustutatud lubjast. Lubjakivi on läbi aegade olnud ka kasutusel ehitusmaterjalina. Näiteks egiptlased kasutasid seda püramiidide ehitamisel Khufu püramiid on ehitatud täielikult lubjakivist. Ka muinaseestlased ehitasid oma linnused paekivist. Samuti on Eestis lubjakivist ehitatud kloostrihooned ning kirikud. Pärast Tallinna vallutamist taanlaste poolt 1219. aastal rajati Tõnismäele lubjapõletusahjud ja lubimörti hakati siingi kasutama ehitusel sideainena. Praegu enam kaltsiumkarbonaati paekivina ehituses ei kasutata. Selle põhjuseks on eelkõige happevihmad, mis paekivist ehitised hävitab. Seega hävitavad happevihmad ka marmorist ehitisi ja kujusid
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused (Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!!25) Saksa aadlikud, Taani ja Rootsi kuningriigid, kes soovisid vallutades laiendada oma piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed
Tuhk oli hekas väetiseks ja oli 3 aastat järjest viljakas, seejärel kaotas oma väärtuse. See tõi kaasa ka kliimamuutused mingil määral. Kõige vanemad muistsed põllud oli kasutusel Tallinna lähedal, siiani kasutusel. Põllunduses oli probleemiks P-poolsetel aladel vilja mitte küpsemine ja seega olid rehielamud järelkuivatamiseks. Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus olnud suits tappis ära bakterid. See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena. Muinasaegne kaubavahetus: Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge
Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega? Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin kanda kinnitada ei suutnud. 1187.aastal vallutati Sigtuna saarlaste poolt. Rootsi viikingid tegid Saaremaale rüüsteretke ning kui saarlased seda märkasid, läksid nad viikingitele järgi ning põletasid Sigtuna maha. 3. Milline oli võiduristimise tõeline eesmärk?
Ja see vanema koht võis muutuda päritavaks. 4. Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Suurem osa maailmapildis sõltus usust ehk siis muinasusundist. Usundi alla mahtusid tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha. Eestlased uskusid, et loodusel on meie elus suur tähtus. Nende sisukoht oli: nagu mina talle, nii tema mulle. Muinaseestlased ei pidanud ennas looduse valitsejaiks. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Usuti et nii inimeses, kui ka igas elundis on peale füüsilise keha veel eriline vägi ja jõud. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid pidid omama ka erilist väge, neid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Loomadel ja inimestel oli väge kõige enam peas, südames, veres, küüntes,
4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse valitsejana, vaid pigem suhtuti loodusesse kui endasugusesse ning looduse vastu oldi sõbralik ning heatahtlik. Hilissügise, mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Hingede ajal pidi olema
lõppeski. 4.EESTI MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpu eestlane kes ta oli ? *Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. Külad, talud ja põllumajandus *11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud Tõrma oli 70-adramaaline, mis tähendab ,et selle elanike arv võis olla pool tuhat inimest. Elamud sarnanesid varasemal perioodi omadele, kujutades endast u 5x5 m suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vevas elanikke alatihti suits, mis laastas silmanägemist.Lisaks kuulus iga majapidamise
Inimesel oli vägi peas, veres, südames, juustes (vaenlastel raiuti pea otsast, rebiti süda rinnust; noortel tüdrukutel lõigati abiellumisel juuksed lühikeseks). Loomade väge püüti omastada juues nende verd või süües nende siseelundeid. Nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimesed tegid halba loodusele, siis võis see kätte maksta. Looduobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust peeti omataoliseks. Muinaseestlased ei pidanud ennast looduse valitsejana. Vees, maas, metsas ja kodus olid omad vaimud, haldjadKoduhaldjaid austati ja kostitati, neid peeti väikejumalateks. Nt T. õnn, Peko, Taara, Uku. Eestlastel oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid nn kõrgjumalaid see oli eetlaste usundi eripäraks. Vaimude, jumalate ja haldjatega oli vaja hästi läbi saada, selleks ohverdati neile ande. Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne). Pühadeks puudeks olid
· Inimesed pidid ennast üheks osaks loodusest ja arvasid, et kõikidel asjadel looduses on ka oma hing. o Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks · Vahekordades loodusobjektidega lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talli, nii tema mulle. o Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult · Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko
Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. a)Elatusalad Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga Kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
