1 kursus tööohutus ja töökeskond (7)

71

Töökeskkond ja tööohutus

TO ja TT seadused,määrused

TK ohutegurid

Ergonoomid

Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused

Tervisekontroll

Nõuded töökohale,töövahenditele

Isikukaitsevahendid

Töö õpetus,kutsehaigus

Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel

Elektriohutus,tuleohutus

Töökaitse juhendamine ja väljaõpe

Eluohutus

Esmaabi

Keskkond ja säästuareng

Top of Form
Bottom of Form
Top of Form
Top of Form
Väljaandja :
Riigikogu 
Akti või dokumendi liik :
seadus 
Teksti liik :
terviktekst  
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
14.07.2004
Bottom of Form
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
Vastu võetud 16. 06. 1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26. 07. 1999.
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
14. 06. 2000 (RT I 2000, 55, 362) 21. 07. 2000
24. 01. 2001 (RT I 2001, 17, 78) 1. 01. 2002
15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003
19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002
29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003
1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 
[Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest.
(2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve , samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti.
 
[Paragrahvi 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel , töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega;
2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 2. Töötervishoid ja tööohutus
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 
2. peatükk
TÖÖKESKKOND
 
[Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 3. Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
(3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele.
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid . Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Paragrahvi 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 3. Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
(3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 4. Töökoht
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
(2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
(3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.
(31) Töötervishoiu ja t��öohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohumärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 
[Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(5) Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 5. Töövahend
(1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda.
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke t��kestada;
6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.
(4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 6. Füüsikalised ohutegurid
[Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(1) Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon , ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid.
 
[Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele .
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 7. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 8. Bioloogilised ohutegurid
(1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused , seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
(2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
(3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
(2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(4) Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
§ 10. Naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad
(1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.
(2) Tööandja järgib rasedate , rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel invaliidistunud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.
(4) Puudega töötaja töö ja töötamiskoht tuleb kohandada tema kehaliste ja vaimsete võimetega.
 
[Lõige 5 kehtetu alates 1. 07. 2003]
(5) Soodustingimused puudega töötaja tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Lõige 7 jõustub alates 1. 07. 2003]
(7) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded alaealiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 11. Tööolme
(1) Olmeruumid on riietus-, pesemis -, tualett - ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
(2) Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või duššidega ning sooja ja külma veega.
(4) Töö laadist olenevalt peab t��ötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi , milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada.
 
3. peatükk
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
 
§ 12. Üldsätted
(1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
(2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
(3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab tööandjate tegevuse kooskõlastamist ohtlike olukordade vältimiseks ning üksteise ja oma töötajate või käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud töökeskkonnavolinike teavitamist ohtudest ja ohutusabinõudest.
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.
 
[Lõike 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(6) Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on teadlik ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning et need töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud.
 
[Lõike 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(6) Tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
(1) Tööandja on kohustatud:
[Alapunkti 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;
 
[Alapunkti 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
[Alapunkti 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
3) viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele;
 
[Alapunkti 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
[Alapunkti 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
5) viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
 
[Alapunkti 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
 
[Alapunkt 62 jõustub alates 1. 07. 2003]
62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
 
[Alapunkti 7 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud;
 
[Alapunkti 7 sõnastus alates 1. 07. 2003]
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;
71) korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
16) [kehtetu - RT I 2002, 47, 297 - jõust. 1. 01. 2003];
[Alapunkti 17 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest;
 
[Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003]
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
[Alapunkti 18 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele , töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
 
[Alapunkti 18 sõnastus alates 1. 07. 2003]
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
(2) Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 14. Töötaja kohustused ja õigused
(1) Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
[Alapunkti 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest;
 
[Alapunkti 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
(2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 15. Õnnetusoht
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusjuhtumina ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
(2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1) korraldama sideühendused ettevõtteväliste pääste- ja hädaabiteenistustega;
2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava ohualast inimeste väljaviimiseks, tulekustutus - ja päästetööde tegemiseks ning esmaabi andmiseks;
3) määrama ohualast inimeste väljaviimise, tulekustutus- ja päästetööde tegemise ja esmaabi andmise eest vastutavad töötajad ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra;
5) andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja/või ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.
(3) Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.
(4) Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
(5) Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
(6) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud.
 
4. peatükk
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS
 
§ 16. Töökeskkonnaspetsialist
(1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
(2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet.
(3) Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
(4) Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
(5) Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
 
[Lõike 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(6) Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga.
 
[Lõike 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(6) Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
(7) Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.
(8) Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest, nende vältimiseks rakendatavatest ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest.
 
[Lõike 9 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.
 
[Lõike 9 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
 
[Lõike 10 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul.
 
[Lõike 10 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed .
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 17. Töökeskkonnavolinik
(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat.
 
[Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(2) Kuni kümne töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.
 
[Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
(3) Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
(4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
(6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
(7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
(8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 94 ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised.
(9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 18. Töökeskkonnanõukogu
(1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
(2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
(3) Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
(4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
 
[Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(5) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
 
[Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
 
[Lõige 51 jõustub alates 1. 07. 2003]
(51) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;
3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
(6) Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
(7) Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
(8) Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist. Kui vastuolu jääb püsima, otsustab asja töökeskkonnanõukogu või tööandja avalduse alusel Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(9) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 94 ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
(10) Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
 
[Lõike 11 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(11) Töökeskkonnanõukogu informeerib igal aastal kirjalikult oma tegevusest Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
 
[Lõike 11 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(11) Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahvi 19 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 19. Töötervishoiuteenistus
(1) Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus.
(2) Töötervishoiuteenusena mõistetakse töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi, ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesande täitmist.
(3) Töötervishoiuteenistuse põhiülesanne on vältida või vähendada ohtu töötajate tervisele ja ennetada kutsetööga seotud haigestumisi.
(4) Töötervishoiuteenistus osutab järgmisi teenuseid:
1) teeb töökoha riskianalüüsi, sealhulgas mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid, ning teeb ettepanekuid töötingimuste parandamiseks;
2) kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit , et ennetada kutsehaiguste ja teiste tööga seotud haiguste kujunemist;
3) aitab korraldada töötajate meditsiinilist ja kutsealast rehabilitatsiooni ;
4) annab tööandjale nõu töö kohandamisel töötaja võimetele ja tema tervise seisundile;
5) annab tööandjale nõu töövahendite ja isikukaitsevahendite valimiseks ja kasutamiseks ning nõustab muudes töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.
(5) Töötervishoiuteenistus järgib oma töös kutse- eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) kaitseb töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsust;
3) teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetööga ja töökeskkonnaga seotud ohtudest objektiivselt.
(6) Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Töötervishoiuteenuste osutamiseks antava tegevusloa taotlemise ja andmise korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 
[Paragrahvi 19 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja
(1) Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.
(2) Töötervishoiuteenuse osutaja on Töötervishoiu Keskuses registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
(3) Töötervishoiuteenuse osutaja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) töötajate taastusravi korraldamine;
4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;
5) tööandja n��ustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;
6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.
(4) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.
(5) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahv 191 jõustub alates 1. 07. 2003]
§ 191. Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimine
(1) Registreerimine annab töötervishoiuteenuse osutajale õiguse osutada registreerimisel väljastatud tõendis märgitud töötervishoiuteenuseid.
(2) Registreerimist taotlev isik esitab Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluse ja registreerimisel nõutavate dokumentide ärakirjad, sealhulgas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ärakirjad. Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendavat diplomit, spetsialiseerumise või täiendõppe tunnistust ning mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 13 4 lõike 2 alusel kehtestatud korras väljaantud akrediteerimistunnistust töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmiseks.
(3) Töötervishoiu Keskus kontrollib registreerimistaotluses esitatud andmeid ja dokumente ning teeb registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest alates 30 päeva jooksul.
(4) Kui registreerimistaotluses esitatud andmed on puudulikud, määrab Töötervishoiu Keskus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid mitte rohkem kui 15 päeva. Isikut ei registreerita töötervishoiuteenuse osutajana, kui ta esitab valeandmeid või kui ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente.
(5) Kui isikut Töötervishoiu Keskuses ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 päeva jooksul, esitades teates registreerimisest keeldumise põhjused.
(6) Registreerimata jätmise otsuse võib isik vaidlustada halduskohtus.
(7) Töötervishoiuteenuse osutajale väljastatakse registreerimistõend.
(8) Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimistaotluses ja -tõendis esitatavate andmete loetelu ning registreerimistaotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(9) Töötervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teatama kirjalikult Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluses nimetatud andmete muudatustest 15 päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates.
(10) Töötervishoiuteenuse osutaja, kelle tegevus hõlmab töötervishoiuarsti või töötervishoiuõe tööülesannete täitmist, taotleb töötervishoiuteenuse osutamiseks Tervishoiuametilt tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661) kehtestatud korras ja tingimustel ning temale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–9.
(11) Tervishoiuamet on kohustatud teatama Töötervishoiu Keskusele kirjalikult viie päeva jooksul töötervishoiuteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest või selle kehtetuks tunnistamisest arvates, esitades järgmised andmed:
1) tegevusloa omaja nime, tegevuskoha ja aadressi; füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime;
2) tegevusloa numbri ja väljaandmise kuupäeva.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 20. Töötervishoiu Keskus
(1) Töötervishoiu Keskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus.
 
[Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(2) Töötervishoiu Keskuse ülesanded on:
1) teha töötervishoiu teadus- ja rakendusuuringuid;
2) viia ellu töötervishoiuprogrammid;
3) anda eksperdihinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes ning teha kutsehaiguse ekspertiisi;
4) korraldada töötervishoiuarstide ja -õdede ning teiste töötervishoiuspetsialistide täiendõpet;
5) koguda, analüüsida ja edastada töötervishoiuandmeid;
6) pidada arvestust kutsehaiguste kohta.
 
[Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(2) Töötervishoiu Keskuse põhiülesanded on:
1) korraldada ja koordineerida töötervishoiualast tegevust riigis;
2) osaleda töötervishoiuprogrammide väljatöötamisel ja korraldada nende elluviimist;
3) koguda ja analüüsida andmeid töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta;
4) korraldada töötervishoiuspetsialistide täienduskoolitust;
5) anda hinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes;
6) registreerida töötervishoiuteenuse osutajad.
(3) Töötervishoiu Keskuse moodustab ja tema põhimääruse kinnitab sotsiaalminister.
 
[Lõige 4 jõustub alates 1. 07. 2003]
(4) Töötervishoiu Keskus peab töötajate terviseseisundiga seotud andmeid andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras ja töötleb neid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387).
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 21. Töökeskkonna Nõukoda
(1) Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes.
(2) Nõukoja põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
(3) Nõukoda täidab järgmisi ülesandeid:
1) hindab korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit;
2) kogub , vaatab läbi ja arutab sotsiaalpartnerite töökeskkonna parandamise ettepanekuid;
3) analüüsib töökeskkonna parandamise abinõude tõhusust;
4) teeb sotsiaalministrile ettepanekuid ja annab soovitusi töökeskkonna küsimustes;
5) arutab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja sotsiaalministrile esitatavate seaduste ja määruste eelnõusid ning annab nendele hinnangu;
6) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.
(4) Töökeskkonna Nõukoja töökord kehtestatakse põhimäärusega, mille kinnitab sotsiaalminister. Nõukoja koosseisu kinnitab sotsiaalminister valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude ettepanekute alusel.
 
5. peatükk
TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
 
[Paragrahvi 22 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras.
(2) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused ja teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töötajate usaldusisikule ja tööinspektorile.
(3) Raske tööõnnetuse korral peab tööandja sellest viivitamata teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile .
(4) Kui töötaja on tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse korral pöördunud töövõimetuna arsti poole, teatab arst sellest kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
 
[Paragrahvi 22 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.
(3) Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
(4) Arst teatab raskest tööõnnetusest tööandjale viivitamatult pärast tööõnnetuse raskusastme määramist.
(5) Tööandja teatab raskest tööõnnetusest kirjalikult ühe päeva jooksul pärast arsti otsuse saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kohustusliku kindlustuse andjale (edaspidi kindlustusandja ) ning surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusandjale.
(6) Arst teatab Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikult tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel töötajale vähemalt üheks päevaks töövõimetuse määramisest hiljemalt viie päeva jooksul pärast töötaja arsti poole pöördumist.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahvi 23 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 23. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine
(1) Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
(3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.
(4) Tööandja registreerib kõik kutsehaigusjuhud ja muud tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed kättesaadavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töötajate usaldusisikule ning teavitab nendest Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
(5) Töötervishoiuarst teatab kutsehaigusest tööandjale, Töötervishoiu Keskusele ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, tööst põhjustatud muust haigusest tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele.
 
[Paragrahvi 23 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
(5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tö��andjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust.
(6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile .
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;
2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
4) tööandja ja tema aadressi.
(8) Tööinspektsioon edastab Töötervishoiu Keskusele hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste statistilised andmed.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahvi 24 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine
(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi .
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(3) Tööandja teeb uurimistulemused teatavaks töötajatele või nende esindajale ja töökeskkonnanõukogule.
(4) Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult.
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Paragrahvi 24 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine
(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusandjale. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
(31) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.
(4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu andmekogude seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
 [Paragrahvi 25 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 25. Tööinspektsioon
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on:
1) korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle;
2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses.
 
[Paragrahvi 25 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 25. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.
(2) Tööinspektsioon teostab käesoleva seaduse rakendusalas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
 [Paragrahvi 26 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 26. Tööinspektor
(1) Tööinspektor on Tööinspektsiooni ametnik , kes teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle.
(2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.
(3) Tööinspektor on kohustatud:
1) kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes;
2) uurima raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid;
3) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning abinõude rakendamise üle tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks;
4) kontrollima enne kohaliku omavalitsuse poolt uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa andmist selle vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele;
5) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
6) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
7) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.
(4) Tööinspektoril on õigus:
1) peatada töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemine ning keelata eluohtliku töövahendi kasutamine;
2) teha tööandjale ettekirjutusi töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmise korral ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
3) [kehtetu];
4) rakendada meetmeid, mida ta peab vajalikuks selleks, et veenduda õigusaktide ranges täitmises, sealhulgas pääseda tööandja valduses olevasse ettevõttesse, küsitleda kas üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, usaldusisikut ja töötajaid töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete kohta, tutvuda dokumentidega, mida tööandja on kohustatud pidama, ja teha neist koopiaid ja väljavõtteid, nõuda tööandjalt töökeskkonna kontrollmõõtmiste tegemist, pildistada ning võtta materjalidest või ainetest proove analüüsiks.
 
[Paragrahvi 26 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 26. Tööinspektori kohustused ja õigused
(1) Kehtetu - RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
(2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.
(3) Tööinspektor on kohustatud:
1) kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes;
2) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi;
3) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning abinõude rakendamise üle tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks;
4) osalema kohaliku omavalitsuse taotlusel uue ehitise ülevaatusel enne ehitisele kasutusloa andmist;
5) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
6) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
7) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.
(4) Tööinspektoril on õigus:
1)--2) [Kehtetud - RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003];
3) [kehtetu];
4) rakendada meetmeid, mida ta peab vajalikuks selleks, et veenduda õigusaktide ranges täitmises, sealhulgas pääseda tööandja valduses olevasse ettevõttesse, küsitleda kas üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, usaldusisikut ja töötajaid töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete kohta, tutvuda dokumentidega, mida tööandja on kohustatud pidama, ja teha neist koopiaid ja väljavõtteid, nõuda tööandjalt töökeskkonna kontrollmõõtmiste tegemist, pildistada ning võtta materjalidest või ainetest proove analüüsiks.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahv 261 jõustub alates 1. 07. 2003]
§ 261. Ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi , ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
3) ettekirjutuse kohustatud subjektiks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku nimi ja postiaadress, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimetus ja postiaadress;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon , milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri .
(2) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui ettekirjutusest on vajadus informeerida kolmandat isikut, saadetakse talle ettekirjutuse koostaja kinnitatud ärakiri. Ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) ettenähtud korras ja tähtaegadel.
(3) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul.
(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahv 262 jõustub alates 1. 07. 2003]
§ 262. Ettekirjutuse vaidemenetlus
(1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.
(2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti saamise päevast arvates kümne päeva jooksul.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[7. peatükk kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 20, 120]
7. peatükk
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
§ 27. Vaidluste lahendamine
(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused lahendatakse seaduses ettenähtud korras.
(2) Kui juriidiline või füüsiline isik ei nõustu töötervishoiu ja tööohutuse riiklikku järelevalvet teostava tööinspektori ettekirjutuse või muu toiminguga, on tal õigus esitada Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale kaebus ettekirjutuse saamisest või muu toimingu tegemisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kaebuse esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita.
(3) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja vaatab kaebuse läbi ning teeb oma otsuse - kas jätta ettekirjutus või mõni muu toiming jõusse, see muuta või tühistada - kaebuse saamise päevast arvates kahe nädala jooksul. Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Kui kaebaja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja otsusega ei nõustu, võib ta selle vaidlustada halduskohtus.
(4) Kaebuse esitamine halduskohtule ei võta isikult kohustust täita tööinspektori ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks.
 
71. peatükk
VASTUTUS
§ 271. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
(1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
§ 272. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine
(1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 273. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
 §-d 28--30. [Kehtetud]
 
 
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
 
§ 31. Eesti Vabariigi töökaitseseaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus
Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (RT I 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse käesoleva seadusega vastavusse.
§-d 32-36. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Bottom of Form
Töökeskkonna ohutegurid
Töökeskkonnas erinevad ohutustegurid jaotatakse:
Füüsika ohutegurid:

• Masinate liikuvad osad ja kukkuvad asjad
  
• Müra-80 dB
  
• Vibratsioon
  
• Elektromagnetväli
  
• Sisekliima
  
• Valgustus
  
• Mehhaaniline tolm
  

Keemilised ohutegurid:

• Kemikaalid
  
• Materjalid
  
• Keemilised allergeenid
  
• Asbest
  

Bioloogilised ohutegurid:

• Bakterid
  
• Viirused
  
• Seened
  
• Parasiidid
  
• Bioloogiline tolm
  
• Allergeenid
  

Füsioloogilised ohutegurid:

• Sundasendid ja sundliigutused
  
• Füüsilise töö raskus
  
• Liigutuste kordumine
  
• Raskuste teisaldamine
  

Psühholoogilised ohutegurid:

• Monotoonne töö
  
• Töötaja võimetele mittevastav töö
  
• Halb töökorraldus
  
• Pikaajaline töö üksinda
  

Müra:

On heli,mis koosnevad suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihastest toonidest ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile.
Müra tugevust mõõdetakse detsipellides(dB).inimkõrvale on ebasoodne pidev müra tugevus alates 60 dB.
Müra võib olla pidev,impulsiivne,madal,keskkõrgsageduslik,tonaalne.Puurideö,freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik,kõrgsageduslik impulsiivmüra.

Müra toimed

Müra avaldab inimestele otsest ja kaudset toimet:

• Otsene toime on kuulmiselunditel- kuulmislangus .Kui inimene puutub pideval kokku müraga,mis on suurem kui 85 db,võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine .
  
• Kui müra toime lõpeb,ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist
  
• Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikust mürale.
  
• Mürakahjustus saavutab maksimuni 10-15 aastaga
  
• Kaudne toime(müra toime kogu organismile
  
• Närvisüsteem-väsimus,peavalu,kurnatus,unehäired,mäluhäired,üldine haigestumine.
  
• Vereringe-vererõhk,veresoonte spasmid.
  
• Südame funktsioon- valud ,EKG muutus.
  
• Ainevahetuse häired
  

Müraallikad

Kiireltliikuvate osade puidutöötlemise masinad ,kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed,suruõhumüra süsteemides,ventilatsioonimüra.

Võimalusi müra vähendamiseks

• Osta vähest müra tegevad masinad.Müratase on märgitud masina kasutusjuhendis.
  
• ``Kapselda`` müratekitavad masinaosad.
  
• Vali vähem müra tekitavad lõiketerad.
  
• Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine ( balanseerimine ).
  
• Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel.
  
• Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra.
  
• Hoolitse selle eest,et masinad oleksid hästi hooldatud.
  
• Töötaja saab ennast kaitsta müra eest kaitsevahenditega N:kõrvaklappidega või kõrvatroppidega.
  

Vibratsioon

On materjaalse keha võnkumine,mida mõõdedakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.mõõdetakse korrigeeritud kiirendus ühikuga
Vibratsioon inimkehale jaguneb:

• Ülalvibratsioon(kogu keha vibratsioon)kehtiv norm
  

Peamised allikad:masinad,vibratsioon ehitistes ,töötavad masina naabrus

• Kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm
  

Peamised allikad:masinad, mida hoitakse käes
Soodustavad tegurid:

• Füüsilised koormus(tööriista kramplik hoidmine)
  
• Sundasend
  
• Tööriista tagasitõuge
  
• Müra
  
• Madal temperatuur ja niiskus
  

Vibratsioonitõbi-krooniliselt kulgev haigus,millega kaasnevad:

• Muutused kätes-valud,surestumine, tuimus ,paistetus pingutusjõu nõrgenemine,külmakartlikus.
  
• Muutused närvisüsteemis-väsimus,peavalu, pearinglus ,erutuvuse tõus.
  
• Muutused mujal organismisüsteemides- stenokardia ,impontentsus,mao-ja kaksteissõrmiksoole haavandite iseloomulikud vaegused.
  

Kahjuliku toime ennetamiseks:

• Vali vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist
  
• Muuda käsitööriist kergemaks ripudades ta vedrustusega üles koormuse aladamiseks
  
• NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik.
  

Elektronmagnetväli

Elektronmagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.ioniseeriv kiirgus: gammakiirgus ja rönkenikiirgus.
Allikad:nii looduslikud (kivimid,taimed,loomad)kui tehislikud (tööstus,sõjandus).
Ohustatud alad- meditsiin ,tööstus (sõja),(arheloogia), tuumaenergeetika .
mitteioniseeriv kiirgus-mikrolained.
(mikrolaineahjud,mobiiltelefonid,televisiooni-ja raadiosüsteemid,radarid,meditsiin,ultrviolettkiirgus)

Töökeskkona sisekliima

Siskliima ühanab endas järmisi aspekte :

• Õhu temp.
  
• Õhuniiskus
  
• Õhu liikumise kiirus
  

Kuum kliima:

• Looduslik (ilm kütab palavaks ka tööruumid)
  
• Tehnoloogiline(töö kuumade ahjude juures)
  
• Füsioloogiline(mõnedel on alata palav)
  

Külm kliima:

• Organismist lähtuv(kurnatus,alatoitlus)
  
• Keskkonnas st lähtuv(külma temperatuuriga ruumis on liigniiskus ja puhub liiga tugev tuul)
  
• Muudest asjaoludest sõltuv(alkoholi liigtarvitamine.
  

Töö iseloom...........................õhu temp

Kahjuliku toime ennetamiseks

• Väldi väga niisket või külma õhku
  
• Väldi liiga suurt kuumust ja külmust
  
• Väldi tuuletõmbust
  
• Lokaseeri võrdselt rasket tööd ühte ruumi
  
• Limiteeri aega,miilega jooksul inimene viibib liiga kuuma või külma käes
  
• Kasuta sobivat riietust
  

Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kuumades tingimustes

Valgustus

Valgustust ehk valgustustugevust mõõdetakse lukside(1x).tootmisruumides on soovitav üldvalgustus 300-500 (1x).puidupinkidel töötamisel 500-750 lx.täpsematel töödel kohtvalgustus-valgustugevusega kuni 750-1000 lx.

Valgustuse liigid

• Loomulik valgus
  
• Tehisvalgus
  
• Avariivalgus
  

Töökoht peab antud töötegemiseks peab olema piisavalt valgustatud!
Kahjuliku toime ennetamiseks:

• Kasutada päevavalgustust
  
• Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust
  
• Valgustus on koridorides, treppidel ,kaldteedel
  
• Vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi
  

Tolm

Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/ kohta tööpäeava (8h) ja töönädala (40h) jooksul.
Kahjulikud mõjud:

• Mehaaniline trauma-simade sügelus, pisaravool ,laugade punetus
  
• Hingamisteedesse sattudes -krooniline bronhiit kopsutolmus ehk pneumokonioos ,bronhiaalastma.
  

Kahjuliku toime vältimine:

• Ventilatsioon ja kohtäratõmme
  
• Kaitsevahendid -filtriga respiraator või tolmumask.
  

Keemilised ohutegurid:
Organismi sattumise teed

• Hingamisteedekaudu-orgaanilised lahustid,mis võivad olla aju-ning närvikahjustuste,hingamisteede vavuste põhjuseks.ohu allikas-rullimine, valtsimine ,pintseldamine,ning pihustamin
  

• Seedetrakti kaudu
  
• Naha kaudu- kemikaal avaldab toimet sattuda nahale.NB!mikrotraumad,vigastused nahal.
  

Keemilise ühendi toime ulatus:

• Võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi- lokaalne toime
  
• Kemikaali üldtoime- toksiline toime,ületundlikuse reaktsioonid( allergia )
  
• Kantserogeene toimel (kasvajate teke)
  

Kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast,mille jooksul ta mõjutab inimest.
Kõikide kemikaalide kohta peab kaasas olema kemikaali ohukaart.ohtlikuse järgi eristatakse nii tervise-,kui ka keskkonnaohtlike kemikaale.
Ohtlike kemikaalide märgistuseks on rahvusvaheliselt üldtuntud süsteem-oranzil põhjal musta piltkirjaga.lisaks on igal kemikaalil oma tähtsümbol.
Töötaja kes käitleb kemikaale peab kindlasti vaatama kemikaalinõul olevat märgistust kemikaali kohta.
Tervisekahjustuste vältimine:

• Efektiivne väljaõpe ning juhendamine
  
• Ohtlike kemikaalide ning töömetoodide asendamine vähem ohtlikega
  

Selleks:
Asendada pihustuslakkimine kardinlakkimisega;asendada orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvid lahustuvate värvidega
Iga kemikaal mida kasutatakse,peab olema pakendis, purgis ,pudelis,konteineris.kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kinlustama kemikaali ohutu käitlemise.

Riski kirjeldus-näitavad kemikaali käitlemiseks

Kemikaali nimetus

Importija,tootja

Ohutunnus

Ohutunnuste kirjeldus

Kemikaali kogus
Asbest-arvatakse et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid absent.
Absendi ohtlikkus seisneb:peenikesed nähtamatud erikujulised kiud.
Bioloogilised ohutegurid:
Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse:

• Mikroorganismid
  
• Viirused
  
• Seened
  
• Rakukultuurid
  
• Endoparasiidid
  

Füsioloogilised ohutegurid:

• Füüsilise töö raskus
  
• Sama tüüpi liigutuste kordumist
  
• Üleväsimusest põhjutavaid sund asenseid ja liigutusi
  
• Füüsiline töö võib olla nii staatiline kui ka dünamiline
  
• Ohumärguannete rakendamine
  
• Mis on ohumärguanne?
  
• Millal peab tööandja kasutama ohumärgistust?
  
• Mida peab tööandja tegema muudetavate või uute kasutusele võetavate märkide kohta? Ohumärguannete tüübid
  
• Kuidas ohumärguanded jagunevad?
  
• Millal kasutatakse alalist ohumärguannet?
  
• Ohumärguande mõjususe
  
• Ohumärguannete tunnused
  
• Ohumärguanded jagunevad otstarbe järgi
  
• keelumärgid,
  
• hoiatusmärgid
  
• kohustusmärgid
  
• evakuatsioonimärgid
  
• esmaabimärgid
  
• tuletõrjemärgid
  
• Ohutusmärkide kasutamine
  
• Kuhu paigutatakse ohumärk?
  
• Millal eemaldatakse ohumärk?
  
• 
  
• Takistuse ja ohtliku koha märgistus
  
• Liikumistee märgistamine
  
• 
  
• Ohtlike kemikaalide märgistus tervise- ja keskkonnaohtlikud kemikaalid
  
• Ohtlike kemikaalide sümbolid
  
• Ohtlik kemikaal – aine või valmistis, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda, vara.
  
• Ohtlike kemikaalide ohutunnused trükitakse pakendile musta värviga oranžile tagapõhjale.
  
• 
  
• Tervisohtlike kemikaalide märgistus:
  
• T mürgine
  
• Kui kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgnev surm.
  
• T+ väga mürgine
  
• Kemikaal, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toiminuna põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma.
  
• Xn kahjulik
  
• Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T
  
• Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus
  
• Xi ärritav
  
• Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C.
  
• Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust.
  
• C sööbiv. Kahjustab eluskudet, millele satub.
  
• Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus
  
• E plahvatusohtlik
  
• Kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tulega.
  
• F väga tuleohtlik
  
• Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga.
  
• Gaasid võivad süttida toatemperatuuril.
  
• F+ eriti tuleohtlik
  
• Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad.
  
• O oksüdeeruv
  
• Kemikaali reaktsioon teiste ainetega , eriti tuleohtlikega toimub eksotermiliselt.
  
• N keskkonnale ohtlik
  
• Kahjustab väliskeskkonda.
  
• Kui kasutatakse rohkem kui üht ohusümbolit, siis
  
• Sümbolid T ja T+ teevad sümbolid C1 Xn ja X1 kohustuslikuks
  
• Sümbol C teeb sümbolid Xn ja X1 kohustuslikuks
  
• Sümbol E teeb sümbolid F ja O kohustuslikuks
  
• Tööohutusmärgid
  
• Keelavad
  
• Hoiatavad
  
• Kohustavad
  
• Territooriumi märgistavad
  
• www.kolm lovi.ee
  

Ergonoomia
Ergonoomia on tööriistade, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks.
Eesmärgiks on luua:

• töövõtted
  
• tööasendid
  
• töökeskkond
  

mis vastaksid inimese kehaehitusele, omadustele, töövõimele.
Ergonoomia universaalsus -

• rakendub kõikjal: tööl, kodus, harrastustel
  

• lihtsustab tööd kõigil elualadel
  
• töötegemise võimalikkus ka puuetega inimestele
  

Kuidas on inimesel kõige otstarbekam ja mugavam pikka aega teatud tööoperatsiooni sooritada ?
Töötsoonid: a)
I – ebamugav töötsoon; II – vähemugav töötsoon, III – mugav töötsoon
Materjali kinnitamine: b) hööveldamisel, c) viilimisel
Käte töötsoonid horisontaalsel tööpinnal:
Põhitööks vajalik tavaline töö, piirkond 0 – 20 cm; episoodiline 70 cm; harva kasutatav 90 cm.
Jalgade asend
Istudes : ruumi laius vähemalt 60 cm;
sügavus vähemalt 45 cm põranda tasapinnal
Seistes: labajala jaoks nii kõrguses kui sügavuses vähemalt 15 cm
töötaja taga peaks vaba ruumi olema vähemalt 90 cm
Kus tekivad probleemid?
On kolm tööprotsessi, mille suhtes peab eriti tähelepanelik olema kahjustuste ennetamisel.
Tõstetöödel tekkivad koormuskahjustused:
raskete materjalide tõstmine, langetamine ja liigutamine käsitsi on üks suuremaid õnnetuste ja seljavigastuste põhjusi.
Ergonoomilised soovitused materjalide ladustamisel ja käitlemisel:
kohanda tööpaik nii, et seal poleks vaja materjale teisaldada;
kasuta võimalikult rohkem ratastega transpordimehhanisme, elektrilisi ja hüdraulilisi tõstukeid;
kasuta mobiilseid ladustamisriiuleid, väldid mittevajalikku peale- ja mahalaadimist.
Raskuste teisaldamisel on tähtsad järgmised asjaolud:

• teisaldatava eseme kaal: meestel soovitav mitte üle 50 kg (episoodiline), naistel 25 – 30 kg (episoodiline) ja pidevalt meestel mitte üle 35 kg ja naistel 15 – 20 kg raskusi teisaldada;
  
• teisaldatava eseme suurus: mida suurem on ese, seda ebamugavam on teda tõsta – teisaldada;
  
• teisaldatava eseme haaratavus, kas raskus on vastu keha;
  
• teisaldatava eseme transpordi kaugus;
  
• teisaldatava eseme asukoht: põrandal, puusa – kuni õlgade kõrgus, üle õlgade kõrguse;
  
• kuidas eset on vaja teisaldada? Keha pöördega või mitte, kummardades, jne;
  
• kui sageli tuleb vahetuses teisaldada raskusi?
  

Eseme teisaldamisel tuleb vältida

• põrandalt või õlast kõrgemal olevate raskuste teisaldamist (sobiv haardekõrgus 70 – 80 cm);
  
• suurte raskuste teisaldamist;
  
• pikki vahemaid transpordil.
  

Soovitused selleks, et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist:

• hoida selg võimalikult sirge
  
• hoida jalad põlvest kergelt kõverdatuna
  
• hoida raskus võimalikult kehale lähedal – väheneb keha pööramise vajadus, seega ka seljavigastuste oht
  
• vältida tõstmist istumisel
  
• vältida tõstmist õlgadest kõrgemale
  
• vältida korduvat ühe käega tõstmist
  
• vältida suurte raskuste tõstmist kogu tööaja vältel
  
• suurte raskuste tõstmine peab vahelduma kergemate tööülesannetega.
  

Soovitused seljavigastuste vältimiseks:

• materjale tõsta ja langetada keha ees, jalad põlvest kergelt painutatud, selg sirge
  
• vältida keha pööramist ja tugevat painutamist;
  
• käsitsi teisaldatavaid materjale kanda mõlema käega.
  
• tõstmise ajal hoida kandameid kehale ligemal.
  

Halbadest tööasenditest tingitud koormuskahjustused
Halvad tööasendid:

• jõurakendusega ühetaoline, korduv töö, näit sorteerimine, pahteldamine ning mööbli polsterdamine. Tihti on need seotud ebamugavate tööasenditega, näit ettepoole kummardamine;
  
• kärude lükkamine ja tõmbamine ( liikumisteed peavad olema vabad ja märgistatud), vahekäigud ja koridorid peavad olema võimalikult laiad , et oleks tagatud liikumine mõlemas suunas, liikumisteede pind peab olema ühtlane, mitte libe ja ilma takistusteta;
  
• pikk vahemaa lindini või masinani (raske ulatuda ), sageli seotud sorteerimise ning toodete masinasse sisestamise või sealt eemaldamisega;
  

Kõige tähtsam on, et töötajad, kes peavad olema sundasendites ja teevad pidevalt sundliigutusi, ei töötaks üle ettenähtud ajanormi. Samuti tuleb iga 1 -2 töötunni jooksul vähemalt 15 minutit puhkepausi pidada. Puhkepausi ajal tuleb töötajal võimaluse piires teha võimlemisharjutusi ning iseendale käte-jalgade massaaži.
Puhkepaus peab olema aktiivne. Selgroo õige asendi taastamiseks oleks kasulik , kui töötaja saaks olla puhkepausi ajal lühikest aega lamavas asendis. Sel ajal tuleb keha tugevalt välja sirutada. Selline keha väljavenitamine aitab selgroolülidel ja diskidel uuesti oma asendisse tagasi minna. Puhkepauside ajal ei ole suitsetamine soovitav.
Ühetaoline, korduv töö

• pidev seistes või kõndides tehtav töö lindi või masina juures, kus töö seisneb vähestes liigutustes, mida peab sageli kordama ;
  
• toodete käsitsi masinasse sisestamine või neist väljavõtmine. Töö toimub sageli halbades tööasendites, näit. tõstmine põrandalt või õlgadest kõrgemalt, samuti sagedane keha pööramine.
  

Tööriistad

• soovitav on korduvateks tööülesanneteks kasutada spetsiaalseid tööriistu
  
• soovitav on kasutada ohutuid elektrilisi korraliku isolatsiooniga tööriistu ning olla veendunud, et neil on kaitseseadmed
  
• soovitav on kasutada rippuvaid tööriistu, kui on tegemist korduvate tegemistega ühel kohal
  
• soovitav on materjalide ja esemete hoidmiseks kasutada klambreid ja kruustange
  
• soovitav on vähendada tööriistade kaalu
  
• soovitav on tööriistade paremaks käes hoidmiseks pöörata tähelepanu nende käepidemete sobivale paksusele ja kujule
  
• soovitav on, et igal tööriistal oleks kindel koht, tööriistad oleksid regulaarselt üle vaadatud ja hooldatud.
  
• Tuleb vältida tööriistu, millega töötamine nõuab lihaste pingutamist
  

Tööriist on käe pikendus. Liigse lihaspinge vältimiseks tööoperatsioonil tuleb valida parem tööriist!
Masinate ohutus

• juhtnuppe tuleb kaitsta juhuslike sisse- või väljalülitamiste eest
  
• soovitav on veenduda, et hädalülitid oleksid selgesti nähtavad ning operaatori loomulikust tööasendist kergesti kättesaadavad
  
• soovitav on, et juhtnupud oleksid teineteisest eristatavad ja paigutatud operatsioonide järjestusse
  
• soovitav on vähendada jalgpedaalide arvu ning muuta nad kergesti kasutatavaks
  
• soovitav on kasutada töötamisel kinnitusdetaile et muuta masina operatsioon ohutumaks
  
• soovitav on kasutada etteande - ja väljatõukeseadmeid, et hoida käsi eemal ohtlikest masinaosadest
  
• soovitav on kasutada kinnitatud kaitsepiirdeid, et vältida kontakte liikuvate masinaosadega
  

soovitav on masinaid regulaarselt puhastada ja hooldada.
Töökeskkonna ohutegurid
Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse:
Füüsikalised ohutegurid
-masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed
-müra
-vibratsioon
-elektromagnetväli
-sisekliima
-valgustus
-mehhaaniline tolm
Keemilised ohutegurid
-kemikaalid
-materjalid
-keemilised allergeenid
-asbest
Bioloogilised ohutegurid
-bakterid
-viirused
-seened
-parasiidid
-bioloogiline tolm
-allergeenid
Füsioloogilised ohutegurid
-sundasendid ja sundliigutused
-füüsilise töö raskus
-liigutuste kordumine
-raskuste teisaldamine
Psühholoogilised ohutegurid
-monotoonne töö
-töötaja võimetele mittevastav töö
-halb töökorraldus
-pikaajaline töö üksinda
Müra
On helide kogum, mis koosneb:

• suur hulgast
  
• erinev sageduse ja kõrgusega
  
• erineva tugevusega
  

lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile.
Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB.
Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne.
Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra.
Müra toimed
Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet:
otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine.

• Kui müra toime lõpeb, ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist
  
• Eelnev mürakahjustus ei suurenda kõrva tundlikkust mürale
  
• Mürakahjustus saavutab maksimumi 10 – 15 aastaga.
  

kaudne toime (müra toime kogu organismile)

• Närvisüsteem – väsimus, peavalu, kurnatus, unehäired, mäluhäired, üldine haigestumine
  
• Vereringe – vererõhk, veresoonte spasmid
  
• Südame funktsioon – valud, EKG – muutused
  
• Ainevahetuse häired
  

Müraallikad - kiireltliikuvate osadega puidutöötlemise masinad,
kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed,
suruõhumüra pneumaatilistes süsteemides,
ventilatsioonimüra.
Võimalusi müra vähendamiseks.

• Osta vähest müra tegevad masinad. Müratase on märgitud masina kasutusjuhendis.
  
• „Kapselda” müratekitavad masinaosad.
  
• Vali vähem müra tekitavad lõiketerad.
  
• Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine (balanseerimine).
  
• Väldi lõiketerade mittevajalikku suurt kiirust.
  
• Väldi vibratsiooni teket.
  
• Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel.
  
• Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra.
  
• Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud.
  

Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega.
Vibratsioon
On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.
Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2
Vibratsioon inimkehale jaguneb:

• üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2
  

Peamised allikad: masinad, vibratsioon ehitistes, töötava masina naabrus.

• kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm 2,5 m/s2
  

Peamised allikad: masinad, mida hoitakse käes.
Soodustavad tegurid:

• füüsiline koormus (tööriista kramplik hoidmine)
  

• sundasendid
  
• tööriista tagasitõuge
  
• müra
  
• madal temperatuur ja niiskus
  

Vibratsioonitõbi : krooniliselt kulgev haigus, millega kaasnevad:

• muutused kätes – valud, suremistunne, tuimus, paistetus, pigistusjõu nõrgenemine, külmakartlikkus;
  
• muutused närvisüsteemis – väsimus, peavalu, pearinglus, erutatavuse tõus;
  
• muutused mujal organsüsteemides – stenokardia, impotentsus, mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandile iseloomulikud vaevused .
  

Kahjuliku toime ennetamiseks:
Vali: vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist.
muuda käsitööriist kergemaks riputades ta vedrustusega üles koormuse alandamiseks.
NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik.
Elektromagnetväli
Elektromagnetkiirgust jaotatakse – ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.
Ioniseeriv kiirgus: gammakirgus ja röntgenkiirgus.
Allikad: nii looduslikud (kivimid, taimed, loomad) kui tehislikud ( tööstus, sõjandus).
Ohustatud alad – meditsiin, tööstus (sõja), (arheoloogia), tuumaenergeetika.
Mitteioniseeriv kiirgus – mikrolained (mikrolaineahjud, mobiiltelefonid, televisiooni- ja raadiosüsteemid, radarid, meditsiin), ultraviolettkiirgus.
Töökeskkonna sisekliima
Sisekliima ühendab endas järgmisi aspekte:

• õhu temperatuur
  
• õhuniiskus
  
• õhu liikumise kiirus.
  

Kuum kliima:

• looduslik (ilm kütab palavaks ka tööruumid)
  
• tehnoloogiline (töö kuumade ahjude juures)
  
• füsioloogiline (mõnedel on alati palav)
  

Külm kliima:

• organismist lähtuv (kurnatus, alatoitlus)
  
• keskkonnast lähtuv (Külma temperatuuriga ruumis on liigniiskus ja puhub liiga tugev tuul)
  
• muudest asjaoludest sõltuv (alkoholi liigtarvitamine).
  

Töö iseloom Õhutemperatuur, C0
vaimne töö 18 – 24
kerge füüsiline töö, istudes 16 - 22
kerge füüsiline töö, seistes 15 – 21
keskmise raskusega füüsiline töö 14 - 20
raske füüsiline töö 13 - 19
Kahjuliku toime ennetamiseks

• Väldi väga niisket või kuiva õhku.
  
• Väldi liiga suurt kuumust ja külmust.
  
• Väldi tuuletõmbust.
  
• Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi.
  
• Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes.
  
• Kasuta sobivat riietust.
  

Erilist tähelepanu nõuab töö väga külmades ja eriti kumades tingimustes!
„Tegevusaladele esitatavad TT ja TO nõuded” § 11 – tööruumi temperatuur peab olema sobiv tööülesande täitmiseks!
Valgustus
Valgustust ehk valgustugevust mõõdetakse luksides (lx).
Tootmisruumides on soovitav üldvalgustus 300 – 500 lx,
puidupinkidel töötamisel 500 – 750 lx.
täpsematel töödel kohtvalgustus - valgustugevusega kuni 750 – 1000 lx.
Valgustuse liigid:

• loomulik valgustus
  
• tehisvalgustus
  
• avariivalgustus
  

Töökoht peab antud töö tegemiseks olema piisavalt valgustatud!
Kahjuliku toime ennetamiseks

• kasutada päevavalgustust
  
• heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust
  
• valgustus on koridorides, treppidel, kaldteedel
  
• vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi
  

Tolm
Puidutolmu keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus ei tohi ületada 2 mg/m3 kohta tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul.
Kui puitu on enne töötlemist immutatud , peitsitud, liimitud või lakitud , mõjutavad töötajaid lisaks veel ka töötlusainetes sisaldavad ohtlikud kemikaalid.
Kahjulikud mõjud:

• mehaaniline trauma – silmade sügelus, pisaratevool, laugude punetus.
  
• hingamisteedesse sattudes – krooniline bronhiit, kopsutolmusus ehk pneumokonioos, bronhiaalastma.
  

Kahjuliku toime vältimine

• ventilatsioon ja kohtäratõmme
  
• kaitsevahend – filtriga respiraator või tolmumask.
  

Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel.
Keemilised ohutegurid
Organismi sattumise teed:
hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas – rullimine, valtsimine, pintseldamine ning pihustamine.

• seedetrakti kaudu
  

- naha kaudu – kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad,
vigastused nahal.
Keemilise ühendi toime ulatus:
võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi – lokaalne toime;
kemikaali üldtoime – toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid (allergia), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine).
kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest.
Kõikide kemikaalide kohta peab kaasas olema kemikaali ohukaart.
Ohtlikkuse järgi eristatakse nii tervise-, kui ka keskkonnaohtlikke kemikaale.
Ohtlike kemikaalide märgistuseks on rahvusvaheliselt üldtuntud süsteem – oranžil põhjal musta piltkirjaga. Lisaks on igal kemikaalil oma tähtsümbol.
Töötaja, kes käitleb kemikaali, peab kindlasti vaatama kemikaalinõu olevat märgistust kemikaali kohta.
Tervsekahjustuste vältimine

• Efektiivne väljaõpe ning juhendamine.
  
• Ohtlike kemikaalide ning töömeetodite asendamine vähem ohtlikega.
  

Selleks:
asenda pihustuslakkimine kardinlakkimisega;
asenda orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvid vees lahustuvate värvidega.

• Protsessi „ kapseldamine ” ning ventilatsioon
  
• Isikukaitsevahendite kasutamine.
  

Iga kemikaal, mida kasutatakse, peab olema pakendis, purgis, pudelis, konteineris. Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise. Ohtliku kemikaali pakendile tuleb märkida veel seaduse poolt kindlaks määratud näitajad:
1. Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused.
2. Valmistaja või importija nimi, aadress.
3. Ohutunnus oranžil põhjal must piltkiri .
4. Riski kirjeldus – näitavad kemikaali käitumisest johtuda võivaid tervise või keskkonnakahjustust.
5. Ohutusnõuete kirjeldus – hoida lastele kättesaamatus kohas.
6. Kemikaali kogus.
Kuidas tagada, et kemikaalist tulenev oht tervisele oleks minimaalne või olematu? Alustuseks tuleb teada, millega on tegemist ja kuidas see mõjub. Selleks peab tööandja korraldama, teostama, tellima töökoha kirjaliku riskianalüüsi, mille käigus iseloomustatakse töötingimusi, mõõdetakse kemikaali sisaldus õhus, võrreldakse neid piirnormidega.
Asbest
Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest.
Asbesti ohtlikkus seisneb:
-peenikesed nähtamatud erikujulised kiud;
-stabiilne keskkonnas – ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele.
Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud . Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude.
Bioloogilised ohutegurid
Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse:

• mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid
  

Jaotus 4 ohuklassi
I ohuklass - väheohtlik – ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat.
II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella , streptokokid, stafülokokk.
III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi.
Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja.
IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit
Tegevusvaldkonnad:
toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus , tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete – prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed.
Füsioloogilised ohutegurid
Loetakse:

• füüsilise töö raskust
  
• sama tüüpi liigutuste kordumist
  
• üleväsimusest põhjustavaid sundasendeid ja - liigutusi.
  

Füüsiline töö võib olla nii staatiline kui ka dünaamiline.
Dünaamiline
Staatiline
Lihase kokkutõmbele järgneb lõdvestus
Lihase kokkutõmbele ei järgne täielikku lõdvestust
Lihaspinge suureneb minimaalselt
Lihaspinge pidev suurenemine
Vere vajadus lihases on võrdne selle juurdevooluga
Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega halveneb
Lihaskude on varustatud hapnikurikka verega
Vere vajadus lihases on suurem kui juurdevool.
Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku.
Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega:

• pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest
  
• kaela-, õla-, seljalihaste valud
  
• käte ja jalgade tuimusetunne, suremine
  
• kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit
  
• selgroolülide ja diskide põletik
  

Psühholoogilised ohutegurid
On monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda, töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus. Psüühilist pinget põhjustavad organisatoorsed ja psühho-sotsiaalsed tegurid töökeskkonnas:

• suurt täpsust nõudev töö
  
• kvaliteedikontroll , vigade otsimine
  
• tööprotsessi juhtimine
  
• tähtaegadega töö
  
• teenindustöö, suhtlemine klientidega
  
• töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö
  
• töö pingelisus ja liigutuste tempo
  
• töö pingelisus
  
• töö iseloom on monotoonne, ei ole mitmekesine
  
• tunnustuse puudumine, mittemotiveeriv töö, madalad palgad
  

Vaimse ülekoormuse ebasoodsad tagajärjed

• krooniline väsimus
  
• tööstress, depressioon , enesetunde halvenemine
  
• lahkhelid kaastöötajatega
  
• stimuleerivate jookide, uimastite ja alkoholi tarvitamine
  
• vastupanuvõime langus, külmetushaiguste sagenemine, unehäired
  

Tööstressi soodustavad tegurid:

• müra ja vibratsioon töökeskkonnas
  
• valgustuse ebapiisavus ja halb sisekliima
  
• töötamine kemikaalidega
  
• töö kõrge bioloogilise riski tingimustes
  
• suur õnnetusoht
  

Tööstressi vähendamine, heaolu saavutamine:

• töötaja peab nägema oma töö tulemust nii ettevõtte kui ühiskonna tasandil
  
• töö muutmine vaheldusrikkamaks ja mitmekesisemaks
  
• töö kohandamine töötaja vajadustele ja võimetele
  
• töötajale vastutuse ja otsustusvõimaluse andmine oma töölõigu piirides
  

Töövahend
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
(VV 11.01.2000 määrus nr13) TT ja TO seadus §5 lõige 4 alusel
Igal masinal peab olema märgistus, mis sisaldab:
-valmistaja nimi ja aadress
-CE märk
- sarja - või tüübimärgistus
-seerianumber (kui on)
-valmistusaasta
Lisamärgistus vajadusel
-hoiatusmärgistus
-masina mass
-liikuvate osade suurimad lubatud kiirused
-isikukaitsevahendite kasutamise nõue
Iga masinaga peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon
mis sisaldab
-valmistaja nime ja aadressi,
-masina kirjelduse,
- normatiivaktide loetelu, millele masin vastab
-kinnituse, et masin vastab masina ohutuse seaduse nõuetele.
Kasutamisjuhend
See peab olema eestikeelne ning sisaldama kogu masina kasutamiseks vajaliku informatsiooni.
Tööandja kohustused
Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav masin sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab masina ohutuse kogu kasutamisaja vältel.
Masina konstruktsiooni ja kasutamisviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab masina ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga.
Töötaja kastusse antava masina valikul peab tööandja arvesse võtma töölaadi, töökoha töötingimusi ning kasutaja füüsilisi ja vaimseid võimeid.
Tööandaja peab jälgima, et masinat kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja asenditega.
Masinale esitatavad nõuded
Konstruktsioonielemendid
Masina osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.
Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised
Masina juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavat ja üheselt mõistetavad ning üldjuhul paiknema väljaspool ohuala.
Peab olema välistatud masina iseeneselik käivitumine, seiskumine või töörežiimi muutumine.
Kasutaja alalises töökohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis masina hädaseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks.
Ohutust tagavad seadised
Masina liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigutada kaitsepiire või –seadis mis takistab juurdejuurdepääsu ohualale. Suurema ohu korral varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse.
Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada masina ohutust tagavaid seadiseid.
Valgustus
Töökoha valgustus peab olema piisav masinaga töötamiseks või selle hooldamiseks.
Vajadusel tuleb paigutada kohtvalgusti.
Masina kasutamine
Masinat võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ette nähtud.
Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning masina seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid.
Masina kasutamisel, hooldamisel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise.
Tööandja tagab kasutajale masina kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama:
1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad võivad kaasneda masina kasutamisega;
2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks;
3) teavet töötamiskohal ja selle lähedal olevatest suurema ohuga masinatest;
4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava masina ohtlikkust;
5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.
Kasutatavate masinate ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit.
Surve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate aj teiste suurema ohtlikkusega masina kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe;
Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata , kui masinaid vahetatakse või uuendatakse.
Kui masina kasutamise on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama et sellist masinat kasutab, hooldab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe.
Andmed töötaja juhendamise ja väljaõpe kohta registreeritakse.
Masina kontrollimine
Enne masina kasutuselevõttu tuleb kontrollida töökohale paigaldatud masina korrasolekut ja paigalduse õigsust.
Perioodiline kontroll viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktides kehtestatud nõuetele.
Plaaniväline kontroll viiakse läbi pärast masinaga toimunud avariid , pikaajalist seisakut .
Kontrolli viib läbi selleks pädev isik.
Tõsteseadme kasutamine
Töötaja ei tohi asudarippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud.
Tööolme (TT ja TO seadus § 11)
Olmeruumid on riietus- pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ja muud elukondlikud ruumid.
Sanitaarruumid ja pesemisvõimalused
Kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse tuleb rajada selleks sobivad ja piisavad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Peab tagama nõuetekohase ventilatsiooni, valgustuse ja ruumide temperatuur peab vastama kasutusotstarbele.
Töö laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute, duššidega ning sooja ja külma veega.
Meestele ja naistele tuleb ette näha eraldi sanitaar- ja pesuruumid. Kui ei ole eraldi ruumi, peab uks olema lukustatav ja ruum kasutatav ainult ühe isiku poolt korraga.
Riietusruumid
Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad kindlad ruumid.
Töötajatele, kes töötavad välitöödel, tuleb ette näha ka soojak ja riiete kuivatusruum.
Riiete vahetamise võimalus tuleb ette näha töötajate jaoks, kes kasutavad eririietust. Nendele ruumidele tuleb võimaldada lihtne ligipääs ja need peavad paiknema eraldi töö, pesu- ja söögiruumidest ning tagama kasutaja privaatsuse.
Puhkealad ja söögikohad
Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötaja tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruumid peavad olema piisavalt avarad ja varustatud nõutava arvu seljatoega toolidega ja laudadega vastavalt neid kasutada võivate töötajate arvule. Juhul kui töökohal toimub regulaarselt söömine ja toit võib rikneda, peaksid need puhkeruumid olema varustatud ka külmikutega.
Puhkeruumis ei tohi suitsetada.
Töötajate käsutuses peavad vaheajal olema toolid . Toolid peavad asetsema kohtades, kus ei pea kandma isikukaitsevahendeid. Tööalad loetakse puhkealadeks ja toitumiskohtadeks juhul, kui nad on piisavalt puhtad ja kui toitu on võimalik asetada selleks sobivale pinnale. Toitumiskohtades peab olema kuuma joogi valmistamise või saamise võimalus. Kui sooja toitu ei ole võimalik töökohal või selle lähedal saada, võib töötajatele tagada toidu soojendamise võimaluse.
Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja koristatakse vähemalt üks kord päevas.
Joogivesi
Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega.
Töökoht
Nõuded töökohale sätestavad:
TT ja TO seadus (RT 1999,60,616) ja
Töökohale esitatavad TT ja TO nõuded (VV 14.07.2007 määrus nr. 176)
Nõuded ei hõlma töökohti
ehitustöödel,
maavarade kaevandamisel,
kalalaevadel ,
sõidukites
ettevõttele kuuluval põllu- või metsamaal
Esmaabi korraldus ettevõttes (Sotsiaalministri määrus 13.12.1999)
Mis on töökoht?
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja seda ümbritsev töökeskkond või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
Tööandjal on kohustus kujundada ja sisustada TÖÖKOHAD nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Kõigile töötamiskohtadele on iseloomulikud teatavad üldised nõuded, näiteks:
-töökoha riskianalüüsi läbiviimine, mille käigus tööandja teeb kindlaks ohutegurid, mis sellel töökohal võivad kahjustada töötaja tervist, hindab nende mõju töötaja tervisele ning tulemusest lähtuvalt rakendab meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks
-avariipääsud ja nende juurdepääsuteed peavad olema takistusteta
-töökoha süstemaatiline hooldamine, muuhulgas puuduste kiire kõrvaldamine
-kui on nõutav isikukaitsevahendite kasutamine, siis peab see olema sihipärane ja pidev
-töötajate süstemaatine TT ja TO alane juhendamine.
Töökoha kujundamisel peab tööandja arvesse võtma väga mitmesuguseid faktoreid

• töötaja tööasend ja liigutused
  
• tööhooned ja tööruumid
  
• uksed ja väravad
  
• tööruumide aknad, seinad, laed, põrandad
  
• liikumisteed, laadimisestakaadid, kaldteed , eskalaatorid
  
• ventilatsioon
  
• valgustus
  
• olmeruumid
  
• silmadušš
  
• välitöö
  

Töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma tööasendit muuta ja tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita ning tool ja töölaud peavad tagama ergonoomiliselt õige kehaasendi.
Hooned ja tööruumid peavad vastama kasutusotstarbele. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10m3.
Ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema kergesti puhastatavad ning tervisele ohutud .
Uksed ja väravad peavad olema kaitstud purunemise eest, nende liikumine ei tohi töötajat ohustada ning esitatakse nõuded erinevat tüüpi uste ja väravate kasutamisele töökohtadel.
Läbipaistvad uksed ja seinad peavad olema selgesti märgistatud.
Tõstustel peab olema allakukkumist takistav mehhanism.
Töötamiskohad tuleb paigutada selliselt, et uste avanemine ei oleks takistatud.
Tööruumi päikesepoolsed aknad peavad olema varustatud valgust reguleeriva kattega , nende puhastamine ei tohi ohustada puhastajat ega teisi töötajaid.
Põrandad ei tohi olla libedad, neis ei tohi olla auke ega kõrgendusi.
Liikumisteed peavad olema piisava suurusega ning märgistatud , trepid ning platvormid peavad olema piirestatud.
Õhuvahetus töötamiskohtadel peab olema küllaldane. Kui tööprotsess eraldab ohtlikke aineid või tolmu, on vajalik väljatõmbeventilatsioon.
Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab tagama mitte ainult töötsooni, vaid ka liikumisteede ning ohumärgistuse hea nähtavuse.
Kui töö laad nõuab tööriietuse kandmist ja pesemisvajadust, peab tööandja sisustama riietusruumid ning pesemisruumid eraldi meestele ja naistele. Nõutav on tualett- ja vajadusel ka puhkeruumi olemasolu.
Eraldi kapid või sektsioonid töö- ja tavariietuse jaoks tuleb ette näha, kui töö on tolmune, määriv või seotud ohtlike kemikaalide kasutamisega.
Kui töökohal esineb oht võõrkeha või kemikaali sattumiseks silma, peab kergesti ligipääsetavaas ja selgesti märgistatavas kohas paiknema silmadušš.
Välitöö puhul nõutakse tööandjalt abinõude rakendamist töötajate kaitseks libastumiste ja kukkumise, kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja kahjulike gaaside, aurude , tolmu ning kahjulike ilmastikutingimuste eest. Välitöö peab olema korraldatud selliselt, et vajadusel oleks õnnetusjuhtumi korral võimalik töötajat abistada tema töökohal.
Esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele.
Esmaabi andmiseks peab töökohal olema väljaõppe saanud töötaja.
Töökohtade liikumisteed on jalakäijate ja transpordivahendite liikumisruum, näiteks trepid, uksed, väravad, laadimisplatvormid, kaldteed, jne.
Töökohtade liikumisteed peavad:

• vastama kasutusotstarbele oma arvult ja mõõtmetelt
  
• olema kindla konstruktsiooniga
  
• olema perioodiliselt hooldatud
  
• olema hea nähtavusega
  
• olema varustatud piiretega
  
• olema eraldi jalakäijatele ning transpordivahenditele
  
• olema selgesti märgistatud ja läbitavad
  
• olema tähistatud kiiruspiiranguga transpordivahenditele
  

Töötamiskoht peab:

• pakkuma kaitset ebasobivate ilmastikutingimuste eest
  
• välistama libisemise ja kukkumise
  
• tagama liikumisvabaduse nii seistes kui istudes töötamisel
  
• võimaldama töötada ergonoomiliselt õiges asendis
  
• olema piisavalt ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks ja nende teisaldamiseks
  
• olema komplekteeritud käepäraste juhtimis- ja signalisatsiooniseadmete ning näidikutega
  
• võimaldama esmaabi kiiret osutamist
  

Töökohtade ohutuse tagamisel on vajalik TÖÖANDJA ja TÖÖTAJA ÜHISTEGEVUS.
TÖÖANDJA on kohustatud läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse ka regulaarselt kõiki ettevõtte töökohti.
TÖÖTAJA peab täitma tööandja poolt koostatud ohutusjuhendeid, osalema ohutu töökeskkonna loomisel, hoolitsema ka ise enda ohutuse eest:
Kasutama ohutust tagavaid seadeldisi ja kaitsevahendeid, nii üld- kui isikukaitsevahendeid õigesti ning teatama juhile igast ohtlikust olukorrast.
Tervisekontroll
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 (1) – tööandja on kohustatud korraldama töötajate tervise kontrollimise … ning kandma sellega seotud kulud.
Töötajate tervisekontroll on üks osa kutsehaiguste – tööõnnetuste ennetamisel, kuna selle käigus peab tööandja saama ülevaate, kas ettevõtte TK ohutegurid on mõjutanud või võivad mõjutada tema töötajate tervist.
Töötajate tervisekontrolli kord (sotsiaalministri 24.aprilli 2003 määrus nr 74)
Määrus kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada:

• TK ohutegurid,
  
• töö laad.
  

Tervisekontrolli käigus saadud andmed töötaja tervise seisundi kohta on konfidentsiaalsed ja need tuleb registreerida konfidentsiaalses andmebaasis. Andmeid võib avaldada ja edestada ainult töötaja enda nõusolekul.
Tervisekontrolli läbiviinud töötervishoiuarst on kohustatud informeerima tervisekontrolli läbinud töötajat tema tervisekontrolli tulemustest.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jookaul ning töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
Kes teostab töötajate tervisekontrolli?
Töötajate tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst.
Kes maksab töötajate tervisekontrolli eest?
Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
Kas võib keelduda tervisekontrollist?
TTS § 14 (1) Töötaja on kohustatud 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.
Seega ei näe seadus ette võimalust töötajate tervisekontrollist keeldumiseks.
Tervisekontrollile eelneb ettevõtte TK ohutegurite riskianalüüs.
TK ohutegurid:
1. Füüsikalised ohutegurid, mis on seotud masinate, seadmetega, nende teravate osadega, töövahendid, nende rikked , ootamatu purunemine , kukkumise, elektrilöögiohuga jne – võivad põhjustada mitmesuguseid traumasid.
2. Psühho – füsioloogilised ohutegurid on seotud töö ebaratsionaalse ja ebaõige korraldamisega – tööpäeva pikk kestvus, intensiivne töö, monotoonne töö, töö ja puhkuse ebaõige vaheldumine töörežiimis, pikaajaline sunnitud kehaasend , lihaste ülepinge – võivad põhjustada kutsehaigusi.
3. Ohutegurid, mis on seotud tootmisprotsessiga: keemilised, füüsikalised, bioloogilised ohutegurid, tolm – võivad põhjustada kutsehaigusi.
Seega ongi töötajate tervisekontrolli eesmärk, et teda saada, kas TK ohutegurid mõjutavad konkreetse töötaja tervist või mitte.
Tervisekontrolli sagedus
Tervise kontroll toimub 1 – 3 aasta järel vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja töötervishoiuarsti otsusele.
Kes koostab tervise kontrollile kuuluvate isikute nimekirja?
Vastava nimekirja koostab tööandaja järgmiste andmetega :
Jrk. nr
nimi
sugu
sünniaeg
ametikoht
staaž
Staaž tervist ohustaval tööl
Töötaja tervist mõjutavad ohutegurid
Milliseid andmeid peab esitama TT arstile töötaja?
Töötaja peab täitma tervisekontrolli käigus tervisedeklaratsiooni oma tervise seisundi kohta, sest tervisekontrolli läbi viiv töötervishoiu arst ei ole töötaja perearst ning tal puudub ülevaade töötaja tervisest.
Tervisedeklaratsioonis on vajalik märkida, kas töötaja on viibinud haiglaravil, kas ta põeb või on põdenud kopsuhaigusi, allergilisi haigusi, mao- ja seedetrakti haigusi, südame-vereringehaigusi, jne.
Milline on tervisekontrolli tulemus?
Tööandaja peab saama hiljemalt 7 päeva jooksul töötervishoiuarstilt akti tervisekontrolli tulemustest.
Informatsiooni oma tervisliku seisundi kohta peab saama ka töötaja.
Töötervishoiuarst võib teha tööandjale ka ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks või töökorralduse muutmiseks.
Andmete säilitamine
Tervise kontrolli dokumente ja elektroonilisi andmefaile säilitatakse töötervishoiuteenuse osutaja või töötervishoiuarsti juures 55 aastat.
Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüs
Mis on oht ja mis on risk?
See on lõvi. Lõvi võib põhjustada vigastusi, kui ta vabalt ringi jookseb ja meile liiga lähedale satub.
Oht on võimalike vigastuste ja tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju.
Lähikontakt lõviga on toimunud. Tulemuseks on vigastus .
Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Riskianalüüsi jaoks võetakse arvesse, milline on ohu suurus, kui tõsised on oletatavad tagajärjed ja millise tõenäosusega sündmus ise toimub.
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada.
Riskianalüüsi viis sammu
I samm:
Selgita välja ohud (ohutegurid)
Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
II samm:
Selgita, kes on ohustatud ja kuidas
Ohtudega kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine ja neile mõjuvatest ohtudest tuleneva riski hindamine on äärmiselt oluline.
Ohustatud töötajatele tuleb korraldada tervisekontroll vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (Töötajate tervisekontrolli kord).
III samm:
Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama.
Riski hindamisel tuleb arvestada iga ohuteguri tõenäosust inimesele kahju tekitada.
Riskide hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgede raskust. Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärgistust, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada (ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas).
Tabel riskitaseme määramiseks – sisaldab kahju tõenäosuse ja tagajärgede raskuse.
-kahjuliku sündmuse tõenäosus: väga ebatõenäoline, vähetõenäoline, tõenäoline
-tagajärgede raskus: vigastust ei esine, kerge vigastus, raske vigastus
Esinemine
Tagajärjed
Väheohtlik
(vigastust ei esine)
Ohtlik
(kerge vigastus)
Eriti ohtlik
(raske vigastus)
Väga ebatõenäoline
vähene risk
I
vastuvõetav risk
II
keskmine risk
III
Võrdlemisi ebatõenäoline,
kuid võimalik
vastuvõetav risk
II
keskmine risk
III
suur risk
IV
Tõenäoline
keskmine risk
III
suur risk
IV
talumatu risk
V
Riskide hindamine ja rakendatavad meetmed
Risk
Meetmed
Vähene risk
Erilisi abinõusid ei vajata.
Vastuvõetav risk
Erilisi abinõusid ei vajata kuid otsida paremaid lahendusi
Keskmine risk
Tuleb võtta meetmeid riski vähendamiseks, mitte liiga kallid
Suur risk
Tegevust töökohal ei alusta enne kui risk on kõrvaldatud
Talumatu risk
Töid ei tohi alustada enne, kui riski on vähendatud.
IV samm:
Dokumenteeri avastused
Riskihindamine peab olema dokumentaalselt vormistatud. Tööandja peab näitama, et riskianalüüs on läbi viidud nõuetekohaselt, st kindlasti on välja selgitatud välja kõige suuremad ohutegurid.
NB! Nende dokumentide jaoks ei ole kehtestatud mingit ühtset vormi, vaid selle otsustab tööandja. Tähtis on dokumendi sisu.
V samm:
Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid.
Riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava on aluseks ennetusabinõude ettenägemiseks terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
Ohumärguannete rakendamine
Mis on ohumärguanne?
Millal peab tööandja kasutama ohumärgistust?
Mida peab tööandja tegema muudetavate või uute kasutusele võetavate märkide kohta? Ohumärguannete tüübid
Kuidas ohumärguanded jagunevad?
Millal kasutatakse alalist ohumärguannet?
Ohumärguande mõjususe
Ohumärguannete tunnused
Ohumärguanded jagunevad otstarbe järgi
keelumärgid,
hoiatusmärgid
kohustusmärgid
evakuatsioonimärgid
esmaabimärgid
tuletõrjemärgid
Ohutusmärkide kasutamine
Kuhu paigutatakse ohumärk?
Millal eemaldatakse ohumärk?
Takistuse ja ohtliku koha märgistus
Liikumistee märgistamine
Ohtlike kemikaalide märgistus tervise- ja keskkonnaohtlikud kemikaalid
Ohtlike kemikaalide sümbolid
Ohtlik kemikaal – aine või valmistis, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda, vara.
Ohtlike kemikaalide ohutunnused trükitakse pakendile musta värviga oranžile tagapõhjale.
Tervisohtlike kemikaalide märgistus:
T mürgine
Kui kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgnev surm.
T+ väga mürgine
Kemikaal, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toiminuna põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma.
Xn kahjulik
Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T
Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus
Xi ärritav
Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C.
Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust.
C sööbiv. Kahjustab eluskudet, millele satub.
Keskkonnaohtlike kemikaalide märgistus
E plahvatusohtlik
Kemikaal võib plahvatada hõõrdumise tagajärjel või kokku puutudes tulega.
F väga tuleohtlik
Kemikaal võib süttida kokku puutudes toatemperatuuril õhuga.
Gaasid võivad süttida toatemperatuuril.
F+ eriti tuleohtlik
Vedelikud, mille leekpunkt ja keemistemperatuur on erakordselt madalad.
O oksüdeeruv
Kemikaali reaktsioon teiste ainetega , eriti tuleohtlikega toimub eksotermiliselt.
N keskkonnale ohtlik
Kahjustab väliskeskkonda.
Kui kasutatakse rohkem kui üht ohusümbolit, siis
Sümbolid T ja T+ teevad sümbolid C1 Xn ja X1 kohustuslikuks
Sümbol C teeb sümbolid Xn ja X1 kohustuslikuks
Sümbol E teeb sümbolid F ja O kohustuslikuks
Tööohutusmärgid
Keelavad
Hoiatavad
Kohustavad
Territooriumi märgistavad
www.kolm lovi.ee
September 2008
Tartu Kutsehariduskeskus