1 kursus tööohutus ja töökeskond (7)

71

Töökeskkond ja tööohutus

TO ja TT seadused,määrused

TK ohutegurid

Ergonoomid

Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused

Tervisekontroll

Nõuded töökohale,töövahenditele

Isikukaitsevahendid

Töö õpetus,kutsehaigus

Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel

Elektriohutus,tuleohutus

Töökaitse juhendamine ja väljaõpe

Eluohutus

Esmaabi

Keskkond ja säästuareng

Top of Form
Bottom of Form
Top of Form
Top of Form
Väljaandja :
Riigikogu 
Akti või dokumendi liik :
seadus 
Teksti liik :
terviktekst  
Redaktsiooni jõustumise kpv. :
01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
14.07.2004
Bottom of Form
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
Vastu võetud 16. 06. 1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26. 07. 1999.
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
14. 06. 2000 (RT I 2000, 55, 362) 21. 07. 2000
24. 01. 2001 (RT I 2001, 17, 78) 1. 01. 2002
15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003
19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002
29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003
1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 
[Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest.
(2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve , samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti.
 
[Paragrahvi 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel , töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega;
2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 2. Töötervishoid ja tööohutus
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 
2. peatükk
TÖÖKESKKOND
 
[Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 3. Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
(3) Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele.
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid . Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Paragrahvi 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 3. Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
(3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 4. Töökoht
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
(2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
(3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.
(31) Töötervishoiu ja t��öohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohumärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 
[Lõike 4 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(5) Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 5. Töövahend
(1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda.
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke t��kestada;
6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.
(4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 6. Füüsikalised ohutegurid
[Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(1) Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon , ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid.
 
[Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele .
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 7. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 8. Bioloogilised ohutegurid
(1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid , viirused , seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
(2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
(3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
(2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(4) Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
§ 10. Naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad
(1) Rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.
(2) Tööandja järgib rasedate , rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel invaliidistunud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.
(4) Puudega töötaja töö ja töötamiskoht tuleb kohandada tema kehaliste ja vaimsete võimetega.
 
[Lõige 5 kehtetu alates 1. 07. 2003]
(5) Soodustingimused puudega töötaja tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Lõige 7 jõustub alates 1. 07. 2003]
(7) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded alaealiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 11. Tööolme
(1) Olmeruumid on riietus-, pesemis -, tualett - ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
(2) Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või duššidega ning sooja ja külma veega.
(4) Töö laadist olenevalt peab t��ötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi , milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada.
 
3. peatükk
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
 
§ 12. Üldsätted
(1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
(2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
(3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab tööandjate tegevuse kooskõlastamist ohtlike olukordade vältimiseks ning üksteise ja oma töötajate või käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud töökeskkonnavolinike teavitamist ohtudest ja ohutusabinõudest.
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib töötajate või nende usaldusisiku ja töökeskkonnavolinikega igas töökeskkonnaga seotud küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.
 
[Lõike 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(6) Tööandja tagab, et teise ettevõtte tööandja, kelle töötajad osalevad tema ettevõtte töös, on teadlik ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning et need töötajad on töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud.
 
[Lõike 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(6) Tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
(1) Tööandja on kohustatud:
[Alapunkti 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;
 
[Alapunkti 1 sõnastus alates 1. 07. 2003]
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
[Alapunkti 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
3) viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele;
 
[Alapunkti 3 sõnastus alates 1. 07. 2003]
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
[Alapunkti 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
5) viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
 
[Alapunkti 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
 
[Alapunkt 62 jõustub alates 1. 07. 2003]
62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
 
[Alapunkti 7 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud;
 
[Alapunkti 7 sõnastus alates 1. 07. 2003]
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister;
71) korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
16) [kehtetu - RT I 2002, 47, 297 - jõust. 1. 01. 2003];
[Alapunkti 17 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest;
 
[Alapunkti 17 sõnastus alates 1. 07. 2003]
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
[Alapunkti 18 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele , töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
 
[Alapunkti 18 sõnastus alates 1. 07. 2003]
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
(2) Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 14. Töötaja kohustused ja õigused
(1) Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
[Alapunkti 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest;
 
[Alapunkti 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
(2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 15. Õnnetusoht
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusjuhtumina ettevõttes toimuvat raske tagajärjega õnnetust, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
(2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1) korraldama sideühendused ettevõtteväliste pääste- ja hädaabiteenistustega;
2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava ohualast inimeste väljaviimiseks, tulekustutus - ja päästetööde tegemiseks ning esmaabi andmiseks;
3) määrama ohualast inimeste väljaviimise, tulekustutus- ja päästetööde tegemise ja esmaabi andmise eest vastutavad töötajad ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra;
5) andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja/või ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.
(3) Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.
(4) Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
(5) Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
(6) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud.
 
4. peatükk
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS
 
§ 16. Töökeskkonnaspetsialist
(1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
(2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või pädeva isiku puudumisel võtma tööle väljastpoolt ettevõtet.
(3) Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
(4) Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
(5) Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
 
[Lõike 6 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(6) Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga.
 
[Lõike 6 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(6) Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
(7) Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.
(8) Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest, nende vältimiseks rakendatavatest ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest.
 
[Lõike 9 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.
 
[Lõike 9 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
 
[Lõike 10 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul.
 
[Lõike 10 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed .
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 17. Töökeskkonnavolinik
(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat.
 
[Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(2) Kuni kümne töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.
 
[Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
(3) Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
(4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
(6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
(7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
(8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 94 ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised.
(9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 18. Töökeskkonnanõukogu
(1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
(2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
(3) Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
(4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
 
[Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(5) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
 
[Lõike 5 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
 
[Lõige 51 jõustub alates 1. 07. 2003]
(51) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;
3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
(6) Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
(7) Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
(8) Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist. Kui vastuolu jääb püsima, otsustab asja töökeskkonnanõukogu või tööandja avalduse alusel Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(9) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 94 ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
(10) Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
 
[Lõike 11 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(11) Töökeskkonnanõukogu informeerib igal aastal kirjalikult oma tegevusest Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
 
[Lõike 11 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(11) Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahvi 19 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 19. Töötervishoiuteenistus
(1) Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus.
(2) Töötervishoiuteenusena mõistetakse töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi, ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesande täitmist.
(3) Töötervishoiuteenistuse põhiülesanne on vältida või vähendada ohtu töötajate tervisele ja ennetada kutsetööga seotud haigestumisi.
(4) Töötervishoiuteenistus osutab järgmisi teenuseid:
1) teeb töökoha riskianalüüsi, sealhulgas mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid, ning teeb ettepanekuid töötingimuste parandamiseks;
2) kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit , et ennetada kutsehaiguste ja teiste tööga seotud haiguste kujunemist;
3) aitab korraldada töötajate meditsiinilist ja kutsealast rehabilitatsiooni ;
4) annab tööandjale nõu töö kohandamisel töötaja võimetele ja tema tervise seisundile;
5) annab tööandjale nõu töövahendite ja isikukaitsevahendite valimiseks ja kasutamiseks ning nõustab muudes töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.
(5) Töötervishoiuteenistus järgib oma töös kutse- eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) kaitseb töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsust;
3) teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetööga ja töökeskkonnaga seotud ohtudest objektiivselt.
(6) Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Töötervishoiuteenuste osutamiseks antava tegevusloa taotlemise ja andmise korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 
[Paragrahvi 19 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja
(1) Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.
(2) Töötervishoiuteenuse osutaja on Töötervishoiu Keskuses registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
(3) Töötervishoiuteenuse osutaja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) töötajate taastusravi korraldamine;
4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;
5) tööandja n��ustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;
6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.
(4) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.
(5) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahv 191 jõustub alates 1. 07. 2003]
§ 191. Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimine
(1) Registreerimine annab töötervishoiuteenuse osutajale õiguse osutada registreerimisel väljastatud tõendis märgitud töötervishoiuteenuseid.
(2) Registreerimist taotlev isik esitab Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluse ja registreerimisel nõutavate dokumentide ärakirjad, sealhulgas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ärakirjad. Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendavat diplomit, spetsialiseerumise või täiendõppe tunnistust ning mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 13 4 lõike 2 alusel kehtestatud korras väljaantud akrediteerimistunnistust töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmiseks.
(3) Töötervishoiu Keskus kontrollib registreerimistaotluses esitatud andmeid ja dokumente ning teeb registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest alates 30 päeva jooksul.
(4) Kui registreerimistaotluses esitatud andmed on puudulikud, määrab Töötervishoiu Keskus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid mitte rohkem kui 15 päeva. Isikut ei registreerita töötervishoiuteenuse osutajana, kui ta esitab valeandmeid või kui ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente.
(5) Kui isikut Töötervishoiu Keskuses ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 päeva jooksul, esitades teates registreerimisest keeldumise põhjused.
(6) Registreerimata jätmise otsuse võib isik vaidlustada halduskohtus.
(7) Töötervishoiuteenuse osutajale väljastatakse registreerimistõend.
(8) Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimistaotluses ja -tõendis esitatavate andmete loetelu ning registreerimistaotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(9) Töötervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teatama kirjalikult Töötervishoiu Keskusele registreerimistaotluses nimetatud andmete muudatustest 15 päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates.
(10) Töötervishoiuteenuse osutaja, kelle tegevus hõlmab töötervishoiuarsti või töötervishoiuõe tööülesannete täitmist, taotleb töötervishoiuteenuse osutamiseks Tervishoiuametilt tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661) kehtestatud korras ja tingimustel ning temale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–9.
(11) Tervishoiuamet on kohustatud teatama Töötervishoiu Keskusele kirjalikult viie päeva jooksul töötervishoiuteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest või selle kehtetuks tunnistamisest arvates, esitades järgmised andmed:
1) tegevusloa omaja nime, tegevuskoha ja aadressi; füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime;
2) tegevusloa numbri ja väljaandmise kuupäeva.
 [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 20. Töötervishoiu Keskus
(1) Töötervishoiu Keskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus.
 
[Lõike 2 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
(2) Töötervishoiu Keskuse ülesanded on:
1) teha töötervishoiu teadus- ja rakendusuuringuid;
2) viia ellu töötervishoiuprogrammid;
3) anda eksperdihinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes ning teha kutsehaiguse ekspertiisi;
4) korraldada töötervishoiuarstide ja -õdede ning teiste töötervishoiuspetsialistide täiendõpet;
5) koguda, analüüsida ja edastada töötervishoiuandmeid;
6) pidada arvestust kutsehaiguste kohta.
 
[Lõike 2 sõnastus alates 1. 07. 2003]
(2) Töötervishoiu Keskuse põhiülesanded on:
1) korraldada ja koordineerida töötervishoiualast tegevust riigis;
2) osaleda töötervishoiuprogrammide väljatöötamisel ja korraldada nende elluviimist;
3) koguda ja analüüsida andmeid töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta;
4) korraldada töötervishoiuspetsialistide täienduskoolitust;
5) anda hinnanguid töötervishoiuga seotud küsimustes;
6) registreerida töötervishoiuteenuse osutajad.
(3) Töötervishoiu Keskuse moodustab ja tema põhimääruse kinnitab sotsiaalminister.
 
[Lõige 4 jõustub alates 1. 07. 2003]
(4) Töötervishoiu Keskus peab töötajate terviseseisundiga seotud andmeid andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras ja töötleb neid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387).
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
§ 21. Töökeskkonna Nõukoda
(1) Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes.
(2) Nõukoja põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
(3) Nõukoda täidab järgmisi ülesandeid:
1) hindab korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit;
2) kogub , vaatab läbi ja arutab sotsiaalpartnerite töökeskkonna parandamise ettepanekuid;
3) analüüsib töökeskkonna parandamise abinõude tõhusust;
4) teeb sotsiaalministrile ettepanekuid ja annab soovitusi töökeskkonna küsimustes;
5) arutab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja sotsiaalministrile esitatavate seaduste ja määruste eelnõusid ning annab nendele hinnangu;
6) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.
(4) Töökeskkonna Nõukoja töökord kehtestatakse põhimäärusega, mille kinnitab sotsiaalminister. Nõukoja koosseisu kinnitab sotsiaalminister valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude ettepanekute alusel.
 
5. peatükk
TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
 
[Paragrahvi 22 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras.
(2) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused ja teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töötajate usaldusisikule ja tööinspektorile.
(3) Raske tööõnnetuse korral peab tööandja sellest viivitamata teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile .
(4) Kui töötaja on tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse korral pöördunud töövõimetuna arsti poole, teatab arst sellest kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
 
[Paragrahvi 22 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.
(3) Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
(4) Arst teatab raskest tööõnnetusest tööandjale viivitamatult pärast tööõnnetuse raskusastme määramist.
(5) Tööandja teatab raskest tööõnnetusest kirjalikult ühe päeva jooksul pärast arsti otsuse saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kohustusliku kindlustuse andjale (edaspidi kindlustusandja ) ning surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusandjale.
(6) Arst teatab Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikult tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel töötajale vähemalt üheks päevaks töövõimetuse määramisest hiljemalt viie päeva jooksul pärast töötaja arsti poole pöördumist.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahvi 23 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 23. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine
(1) Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
(3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.
(4) Tööandja registreerib kõik kutsehaigusjuhud ja muud tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed kättesaadavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töötajate usaldusisikule ning teavitab nendest Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
(5) Töötervishoiuarst teatab kutsehaigusest tööandjale, Töötervishoiu Keskusele ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, tööst põhjustatud muust haigusest tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele.
 
[Paragrahvi 23 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
(5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tö��andjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist ja tööraamatust.
(6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile .
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Töötervishoiu Keskusele, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;
2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
4) tööandja ja tema aadressi.
(8) Tööinspektsioon edastab Töötervishoiu Keskusele hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste statistilised andmed.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahvi 24 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine
(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi .
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusasutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(3) Tööandja teeb uurimistulemused teatavaks töötajatele või nende esindajale ja töökeskkonnanõukogule.
(4) Tööinspektor uurib raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid tööandjast sõltumatult.
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
 
[Paragrahvi 24 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine
(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusandjale. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
(31) «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.
(4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu andmekogude seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
 [Paragrahvi 25 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 25. Tööinspektsioon
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on:
1) korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle;
2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses.
 
[Paragrahvi 25 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 25. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.
(2) Tööinspektsioon teostab käesoleva seaduse rakendusalas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
 [Paragrahvi 26 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
§ 26. Tööinspektor
(1) Tööinspektor on Tööinspektsiooni ametnik , kes teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle.
(2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.
(3) Tööinspektor on kohustatud:
1) kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes;
2) uurima raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid;
3) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning abinõude rakendamise üle tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks;
4) kontrollima enne kohaliku omavalitsuse poolt uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa andmist selle vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele;
5) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
6) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
7) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.
(4) Tööinspektoril on õigus:
1) peatada töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemine ning keelata eluohtliku töövahendi kasutamine;
2) teha tööandjale ettekirjutusi töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmise korral ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
3) [kehtetu];
4) rakendada meetmeid, mida ta peab vajalikuks selleks, et veenduda õigusaktide ranges täitmises, sealhulgas pääseda tööandja valduses olevasse ettevõttesse, küsitleda kas üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, usaldusisikut ja töötajaid töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete kohta, tutvuda dokumentidega, mida tööandja on kohustatud pidama, ja teha neist koopiaid ja väljavõtteid, nõuda tööandjalt töökeskkonna kontrollmõõtmiste tegemist, pildistada ning võtta materjalidest või ainetest proove analüüsiks.
 
[Paragrahvi 26 sõnastus alates 1. 07. 2003]
§ 26. Tööinspektori kohustused ja õigused
(1) Kehtetu - RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
(2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.
(3) Tööinspektor on kohustatud:
1) kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes;
2) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi;
3) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning abinõude rakendamise üle tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks;
4) osalema kohaliku omavalitsuse taotlusel uue ehitise ülevaatusel enne ehitisele kasutusloa andmist;
5) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
6) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
7) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.
(4) Tööinspektoril on õigus:
1)--2) [Kehtetud - RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003];
3) [kehtetu];
4) rakendada meetmeid, mida ta peab vajalikuks selleks, et veenduda õigusaktide ranges täitmises, sealhulgas pääseda tööandja valduses olevasse ettevõttesse, küsitleda kas üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, usaldusisikut ja töötajaid töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete kohta, tutvuda dokumentidega, mida tööandja on kohustatud pidama, ja teha neist koopiaid ja väljavõtteid, nõuda tööandjalt töökeskkonna kontrollmõõtmiste tegemist, pildistada ning võtta materjalidest või ainetest proove analüüsiks.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahv 261 jõustub alates 1. 07. 2003]
§ 261. Ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi , ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
3) ettekirjutuse kohustatud subjektiks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku nimi ja postiaadress, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimetus ja postiaadress;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon , milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri .
(2) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui ettekirjutusest on vajadus informeerida kolmandat isikut, saadetakse talle ettekirjutuse koostaja kinnitatud ärakiri. Ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) ettenähtud korras ja tähtaegadel.
(3) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul.
(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[Paragrahv 262 jõustub alates 1. 07. 2003]
§ 262. Ettekirjutuse vaidemenetlus
(1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.
(2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti saamise päevast arvates kümne päeva jooksul.
[RT I 2003, 20, 120 - jõust. 1. 07. 2003]
 
[7. peatükk kehtetu alates 1. 07. 2003 - RT I 2003, 20, 120]
7. peatükk
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
§ 27. Vaidluste lahendamine
(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused lahendatakse seaduses ettenähtud korras.
(2) Kui juriidiline või füüsiline isik ei nõustu töötervishoiu ja tööohutuse riiklikku järelevalvet teostava tööinspektori ettekirjutuse või muu toiminguga, on tal õigus esitada Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale kaebus ettekirjutuse saamisest või muu toimingu tegemisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kaebuse esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita.
(3) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja vaatab kaebuse läbi ning teeb oma otsuse - kas jätta ettekirjutus või mõni muu toiming jõusse, see muuta või tühistada - kaebuse saamise päevast arvates kahe nädala jooksul. Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Kui kaebaja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja otsusega ei nõustu, võib ta selle vaidlustada halduskohtus.
(4) Kaebuse esitamine halduskohtule ei võta isikult kohustust täita tööinspektori ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks.
 
71. peatükk
VASTUTUS
§ 271. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
(1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
§ 272. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine
(1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 273. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
 §-d 28--30. [Kehtetud]
 
 
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
 
§ 31. Eesti Vabariigi töökaitseseaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus
Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (RT I 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse käesoleva seadusega vastavusse.
§-d 32-36. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
Bottom of Form
Töökeskkonna ohutegurid
Töökeskkonnas