Enne keevitama asumist kontrolli, et keevitusseade oleks õigesti reguleeritud. - Kontrolli, et keevituse tagasivoolu klemmil oleks korralik kontakt - Ava kaitsegaasi balooni reduktor ja kontrolli, et läbivoolatava gaasi hulk oleks olemas ja õige. - Kontrolli traadi etteandemehhanismi rullikute tugevust, nad ei tohi töö ajal libiseda samas aga kui ots peaks kinni sulama siis nad peaksid liikuma, et traat annaks järgi. - Reguleeri paika keevitusvool ja traadi etteande kiirus. Kui kiirus on õige siis peaks keevituse ajal kuulma ,,tärisevat" heli. Kui traadi etteande kiirus on antud keevitusvoolu juures liiga aeglane tekib susisev heli, kui aga liiga suur siis surutakse keevituspüstolit detaili juurest eemale. - Kasuta ka pritsmete vastast aerosooli, et pritsmed ei rikuks ega blokeeriks keevituspüstolit ja selle suudmiku. Keevitama asudes asetatakse keevituspüstol detaili lähedale, vajutatakse päästikule ja süttib
Firma Kemppi valmistab laias valikus keevitus seadmeid ka nõnda nimetatud multisüsteemseid , see tähendab täiuslikke komplekte , kõigi kaarkeevitus viiside tarbeks.Keevitus akrekaad paigaldatakse tavaliselt ratastele , et kergendada teisaldamist , ning see koosneb järgnevatest seadmetest : 1) elektrivoolu generaator milleks on staatiline aparaat transformaator alaldiga. 2) juhtpaneel voolupinge ja tugevuse ning keevitus viisi (punkt,pidev,süsinikelektroodiga silumine) valik. 3)traadi etteande seade , mis võimaldab traadi etteande kiirust täpselt ja sujuvalt reguleerida. 4) gaasiballoon ,reduktor kulumõõturiga. 5) geevituspüstol (MIG) või põleti (TIG) lülitusnupuga. 6)kaablid MIG ja MAG keevitusel kasutatakse traate mille tähistus algab S. Nende keemilisse koostisesse kuuluvad elemendid : süsinik,räni,mangaan,vask ja nikkel.Autode kereremondil on traadi läbimõõduks 0,6-0,8 mm . Traadi pind peab olema täiesti puhas ja roostevaba , selleks traadi pind
MAG protsess-poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskkonnas tunnus nr 135 kaitsegaasideks CO2(Ar+CO2)keevitatakse musti metalle. INERTGAASID-ei osale keevituse keemilises protsessis. AKTIIVGAASID-osalevad keemilises protsessis MIG/MAG keevitus-nimetatakse poolautomaadiks selle tõttu, et elektroodi etteanne on mehhaniseeritud. MIG/MAG keevitusseade koosneb kolmest põhi komponendist. 1.vooluallikas(alaldi,inverter)keevitus vool DC+2.Traadi(elektroodi) etteande mehhanism 3.gaasiseade Seadme sisselülitumise järjekord 1.gaas 2.vool 3.traat MIG/MAG keevitusseadme ehitus: 1.kaitsegaasi klapp 2.keevitus traadi pool 3.traadi etteande mehhanism 4.Lülitus ahel 5.keevitus traat 6.Kaitsegaasi kanal 7.Keevitus voolu juhe 8.keevitus püstol(põleti) 9.vooluallikas 10.maandus ehk tagasi voolu kaabel 11.massiklemm 12.detail 13.keevituskaar 14.voolukontakt 15.vooluvõrgu pistikupesa 16.kaitsegaasi balloon 17
Viimase sõlmena võib olla hari, mis lõpuks puhastab eseme lihvtolmust. Lihvimissõlmedel on osttsillatsioon, lindi külgliikumine, mille eesmärgiks on pidada lint kauem puhtana, et lihvimistolm linti ei ummistaks. Lihvlint on lõputu, see liigub kontaktvaltsi ja juhtvaltsi ning lihvimiskohta tugirulliku või talla kaudu. Lindi lihvimislaius on 600-1500 mm. Pingi kõiki lihvimissõlmi saab kasutada ükshaaval või korraga, olenevalt vajadusest. Etteande suunas esimene lihvimissõlm on kummikattega või metalltrummel, millega saadakse kontakt lihvitava esemega. Trummelsõlm teeb jämedama paksus- ja alglihvimise ning lihvpaberi karedus on 60-80. Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides. Nii on lihvimissurve esemele pehmem ja lihvpaber järjest peenem, andes siledama pinna. Lailintlihvpingil on tihti võimalik etteande laua kõvadust reguleerida. Kui lihvitakse
ajami sisen. Koos kiiruse etteandesign.koormusmomendiga võrdeline sign.pinge. Suletud strukt.ehit.häiringute ja kõrvalekallete põhimõttel e. Tag.side põhimõttel. El.ajamit juhit.summarse sign. skeem11.25 15. El.ajamite suletud juht.süsteemide tehn.vahendid- Kasut.põhiliselt pooljuht- seadmeid. Kontaktaparaati kasut.toitepinge kommuteerimiseks, kaitse, blokeerin- gute ja signalisats..ahelates. 1)etteande progr.-seadm.mis määravad regul.koord- inaadi nivoo ja muutumise iseloomu 2)regul.koordinaatide ja tehnol.parameetrite andurid, mis annavad infi tehnol.prots. kulgemisest ja el.ajami tööst 3)Regul.ja funkts.muundurid mis etteande (programm-)seadmete , koordinaatide ning param.andurite sign.alusel töötavad välja juht.signaalid. 4)Sobituselem.mille abil saab ühendada ühisesse skeemi (punktid 1-3) elem. Sobitades omavahel nende sis.-ja välj.sign
7 3.1.3 Ava puurimine Ø11H10 mm Puur: CoroDrill 860 860.1-1100-088A1-NM H10F, Dc = 11 mm, zn = 2 Puurimissügavus: 1 läbim ap = 36mm Spindli pöörlemissagedus: n= 8680 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 300 m/min [3] Ettenihe pöördele: Fn = 0,55mm [3] Etteande kiirus: Vf = 4770 mm/min [3] Lõikejõud: PPC = 5,82 kW [3] Tööriista püsivusaeg: 17500 siiret [3] Siirdeaeg: 00:00,584 min [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.4 Ava puurimine Ø10,2 mm Puur: CoroDrill 860 860.1-1020-031A1-NM H10F, Dc = 10,2 mm, zn = 2. Puurimissügavus: 1 läbim ap = 7,4mm
niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti.Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla.
niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti.Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla.
Question 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ? Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1.etteande tsoon 2.sulatamise tsoon 3.sulami pumpamise tsoon Question 2 Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel? Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1
Valmis töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone Hinne 10 / 10 nimetatakse ? Flag question Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1. Etteande tsoon 2. Sulatamise tsoon 3. Sulami pumpamise tsoon Kommentaar: Lõpeta ülevaatus Oled sisenenud kui Sander Sink (Välju) MET0030 Lehekülg 2/2 29.10.2012 13:12
HDI mootori kõrgrõhu pump MOOTORI KÜTUSE ARVUTI PAAK PÕHIPIHUSTUS EELPIHUSTUS ETTEANDE PUMP PUMP KÜTUSELISAND JÄRELPIHUSTUS SISSEPRITSE SÜSTEEM ANDURID
peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4. Puidu niiskusest 5. Saekettaste arvukusest 6. Saekettaste teravusest Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor with an electro-magnetic control device
Viimase sõlmena võib olla hari, mis lõpuks puhastab eseme lihvtolmust. Lihvimissõlmedel on osttsillatsioon, lindi külgliikumine, mille eesmärgiks on pidada lint kauem puhtana, et lihvimistolm linti ei "ummistaks". Lailintlihvpink Lihvlint on lõputu, see liigub kontaktvaltsi ja juhtvaltsi ning lihvimiskohta tugirulliku või talla kaudu. Lindi lihvimislaius on 600- 1500 mm. Pingi kõiki lihvimissõlmi saab kasutada ükshaaval või korraga, olenevalt vajadusest. Etteande suunas esimene lihvimissõlm on kummikattega või metalltrummel, millega saadakse kontakt lihvitava esemega. Trummelsõlm teeb jämedama paksus- ja alglihvimise ning lihvpaberi karedus on 60-80. Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides. Nii on lihvimissurve esemele pehmem ja lihvpaber järjest peenem, andes siledama pinna. Paberi karedus tallaga sõlmedes on 100- 180. Lailintlihvpink
10 ühendusjuhtmed 2 4. Töö käik Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Peale etteande temperatuuri sisestamist tuleb see fikseerida ENTER nupuga. Iga poole minuti möödudes kirjutatakse üles lugem E' ning vaadatakse, kas E < 0, 005 mV , kui jah siis see tähendab, et temperatuur on ' stabiliseerunud. Alustatakse katsega. Fikseeritakse mõlema voltmeetri ning vedeliktermomeetri näit. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 30 °C võrra ja jälgitakse
6 mitme läbimiga keevitus. T-liite puhul tuleb toimida samamoodi kuid oluline on õmblus teha ka liite teisele poole. MIG/MAG keevituse tööpõhimõte on sama mis käsikaarkeevitusel, kuid erineb selle poolest ,et elektroodi ei kata räbusti, selle asemel kasutatakse kaitsegaasi (CO2 ,Ar) ning elektroodi antakse etteande mehhanismiga kaare piirkonda traadi sulamiskiirusega. Keevitustraadina kasutatakse 0,6-1,6mm läbimõõduga traati. Erandina on võimalik keevitada ka ilma kaitsegaasi kasutamatta kuid sel juhul tuleb kasutada täitetraati. Täitetraat kujutab endast traati mille sees on räbusti (analoogselt elektroodkeevituse elektroodiga). MIG/MAG keevituse puhul on oluline enne keevitus algust kontrollida kas keevitusaparaat on korrektselt seadistatud
Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis ,,Raute" (AVC 1800) Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Tööpingi tehnilised andmed alljärgnevas tabelis: Parameetrid ,,Raute" AVC 1800 Noa pikkus, mm 1800 Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s) Etteande konveieri suurim kiirus, m/min 60 Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min 150 18 5. Spooni sorteerimine Kuivatatud spoon sorteeritakse mehhaniseeritult - klass A kvaliteediklassi. 2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine Giljotiinpingi tehnilised andmed Näitaja H-18
Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis „Raute“ (AVC 1800) Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Tööpingi tehnilised andmed alljärgnevas tabelis: Parameetrid „Raute“ AVC 1800 Noa pikkus, mm 1800 Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s) Etteande konveieri suurim kiirus, m/min 60 Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min 150 18 5. Spooni sorteerimine Kuivatatud spoon sorteeritakse mehhaniseeritult - klass A – kvaliteediklassi. 2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine Giljotiinpingi tehnilised andmed Näitaja HГ-18
mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keevituspüstol; 7vooluallikas-alaldi; 8maanduskaabel; 9 maandusklemm; 10keevitatav toode; 11keevituskaar; 12voolukontakt e. traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16 keevitusvoolu seadistuse nupp MIG/MAG keevitussuudme skeem Keevitatava materjali parameetrid (teras S355J2G3)
Selles seadmes võib juhitava mehhanismi võlli pöörata juhtimisrattaga. Juhitava mehhanismi võll pannakse liikuma täiendava mootoriga. Nurga muutuste signalisaatoriks on potentsiomeeter R1, mille liugurit nihutab operaator juhtimisratta abil. Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille liuugur nikub üheaegselt mootori rootoriga. Võrdlevaks elemendiks on kolmepositsiooniline polariseeritud relee Rpol, mille ergutusmähis on lülitatud vooluringi etteande ja mõõtepotentsioonimeetri liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks. Etteandva juhtimisratta asendi muutmisel tekib relee vooluringis vool.
1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus mm Servade töötlus Vool A vähim keevituskiirus m/h Volframelektroodi läbimõõt Gaasikulu l/min Lisametalltraadi läbimõõt mm Traadi etteande kiirus m/h 2 Servamata 115...140 18,0 3 7...8 1,5 - 3 Servamata 160...210 13,0 3 8...9 1,5 - 6 V- kujuliselt servatud 240...260 8,5 4 12...15 2,5...2,8 20...24 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Servade töötlus Metalli paksusVool A Keevituskiirus m/h Elektroodtraadi läbimõõt Kihtide arv Gaasikulu l/min
Mootoriga saab pidurdada eelkõige siis, kui jälgid liiklust – nähes juba kaugemalt, et foori tuli läheb punaseks, tõstad jala gaasipedaalilt ja aeglustad sujuvalt. Mootoriga pidurdamine säästab kütust ja vähendab heitgaaside teket, aidates samas säästa ka pidureid ja rehve. Kui Sul on vanem karburaatormootoriga või diiselsõiduk, siis pole kütusesäästu mõttes erilist vahet, kas aeglustad käik sees või väljas. Vanematel autodel pole enamasti elektroonikat, mis kütuse etteande katkestaks ja seetõttu tarbivad nad mootoriga pidurdades umbes sama palju kütust kui tühikäigul töötades. Sellegipoolest aitab gaasipedaali varajane vabastamine vältida järske pidurdusi ning säästab seega pidureid. Üksteis põhilist kütusesäästmise nippi Sõida aeglasemalt! Sõida 90km/h õige kiirusega. 100 või 110 km/h sõites suureneb kütusekulu (olenevalt autost) märgatavalt. Kontrolil rehvi rõhku! 10% liiga väike rehvirõhk põhjustab kütusekulu suurenemist ca 2%
Toite kadumisel poolilt vedru sulgeb kuulklapi ja seadeservomootor on uuesti töökorras. 5. Regulaatori Woodward PGA kütuse sissepritse piiranguseade vastavalt ülelaadimisõhu rõhule. Mootori koormuse või pöörlemissageduse kasvule kaasneb kütuse etteande suurenemine. Turbokompressori pöörete suurenemine, ja seega ka ülelaadimisõhu rõhu suurenemine, jääb mootori pöörlemissagedusest maha. Seetõttu uus, suurenenud küttekogus pole teatud aja jooksul tagatud normaalseks põlemiseks vajaliku koguse õhuga.
neil ei tohi olla väljalöödud kilde ega täkestatud kohti. 2.5. Höövlinoad peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid omavahel paralleelsed ning et nende lõiketerad joonistaksid ühesuguse läbimõõduga ringjoone. Höövlinoa tera ei tohi ulatuda üle laastumurdja rohkem kui 1,5 mm. 2.6. Etteandemehhanism peab olema noavõllidega blokeeritud nii, et ükskõik, millise noavõlli peatamine kutsub esile etteande seiskumise. 2.7. Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. 3. RIHTHÖÖVELMASINAD 3.1. Automaatsööturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 3.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 3.4
Hinne 10 / 10 nimetatakse ? Flag question Plastide töötlemisel ekstruuderis on kasutusel kolmetsooniline tigu, mille tsoonid on esiteks etteande tsoon, seejärel sulatamise tsoon ning viimaseks tsooniks on pumpamise tsoon. Kommentaar: Küsimus 2 Nimetage 2 vedelikel põhinevat Valmis kiirtöötlemismeetodit ja kirjeldage tööpõhimõtet Hinne 5 / 10
Treispooni lõikamise pingist tulev spoonilint lõigatakse vajaliku suurusega tükkideks kas enne või pärast kuivatamist spooni lõikamise kääride abil. Spoonilindi tükeldamise kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Spoonilindi tükeldamise kääride tehnilised andmed Parameetrid AVC 1800 "Raute" Noa pikkus, mm 1800 Noa käigu kõrgus, mm Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s) Etteande konveieri suurim kiirus, m/min 60 Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min 150 . Valin kuivatamiseks lint (võrk) kuivati ,,Raute", tehniliste andmetega: Kuivatite arv on võrdne spooni treipinkide arvuga 2.4. Spooni kuivatamine. Spooni kuivatamiseks vajaliku kuivati margi ja selle tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis Näitajad Raute Korruste arv 5
võimsuste laias diapasoonis; Kütuseaparatuuri tootmist kõrgtehnologiliste meetoditega. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED 1. Filtrite ummistumine 2. Separaatorite ummistumine 3. Pihusti otsiku nõelklapi ebatihedus 4. Nõelklapi kulumine, liikumine takistusega, kinnikiilumine 5. Rõhu langus pihustusprotsessi algfaasis 6. Pihustiotsiku sulamine 7. KKP täppispindade kulumine 8. KKP kütuse etteande ebaühtlus 9. KKP plunzerpaaride haardumine, pinnakriimustused ja plunzeri kinnikiilumine 10. Sette teke tankides ja soojendites Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE Üheks tähtsamaks võimalike rikete ennetamiseks on laeva kütusesüsteemi kõigi elementide regulaarne hooldamine, tehnilise seisukorra kontroll ja nende töös
n= n= = 0,87 1 pink p W S Al 299 3 179 W vahetuste arv tööpäevas Formaatsaagpinkide tehnilised andmed Näitajad -3 "Behter-Gessner" "Infor" 13 NSVL 485 Saksa Soome 1. Etteande tüüp läbiv läbiv positsiooniline 2. Töödeldava plaadi mõõdud, mm pikkus 2000-3500 kuni 3500 kuni 5000 laius 1200-1750 kuni 1950 kuni 2600 3. Kiirus, m/min. töölaual 7; 10,2 0 - 15 - saesupordil - - 0 20 4. Saagide arv 4 4 1- eellõike
3. Ventilaator Ventilaatori ülesanne: jahutab alaldit ja transfomaatorit ülekuumenemise eest, kuna keevitusprotsessi käi- gus võivad nad üle kuumeneda ja süttida. 4. Jahutusvedeliku rõhu relee Jahutusvedeliku rõhu relee ülesanne: kontrollib vesijahutusega põleti olemasolu korral jahutusvee tsirku- leerimist. Jahutusvedeliku ringlemise katkemisel lülitab relee keevitusaparaadi automaatselt vooluvõrgust välja ja keevitusprotsess katkeb. 5. Kaitsegaasi etteande regulaator Kaitsegaasi etteande regulaatori ülesanne: elektromagnetilise kaitsegaasi klapi avamine enne ja sulgemine enne ja pärast keevitusprotsessi lõpetamist. 6. Juhtpult 37 Juhtpuldi ülesanne: 6.1. keevitusaparaadi sisse ja välja lülitamine 6.2. keevitusvoolu tugevuse reguleerimine 6.3. kaitsegaasi avamine enne keevitusprotsessi algust ja lõpetamine peale keevitusprotsessi 6.4
Lihvitaval pinnal on suured defektid. 2. Kortsude ja pragude tekkimine lihvlinti. Lindivaltsid on ristunud lihvtolmuga. Valtsid on kaotanud geomeetrilise täpsuse. Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristsuunas Suruti on kulunud või saastunud. Suruti ja ühtlane. etteande konveier ei ole parallelsed. 4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on Surutite ebatäpne asend lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2
Soojendada tuleb raskekütust kõigis mahutites ja kütusetorustikes kulutankidest kuni tema silindrisse pihustamiseni. Laevades kus võidakse kasutada vaheldumisi nii kerget kui rasket kütust, peab olema võimalus enne üleminekut ühelt kütuselt teisele kütust segada. Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks ja silindrisse pihustamiseks. Survet süsteemis hoiavad kütuse etteande- ja vahepumpad. Tavaliselt kasutatakse kütusesüsteemis mahutpumpasid, kruvi-, hammasratas- ja kolbpumpasid. Mootori toitesüsteem on varustatud kütuse jäme- ja peenpuhastusfiltritega. Kaasaegsete mootoritel kasutatakse paljude elementidega isepuhastavaid automaatfiltreid. 3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP) Kütuse kõrgsurvepump on diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis
Järkamise eesmärgiks on : Saada vajalik arv vajaliku pikkusega ja kvaliteediga toorikuid Tagada materjali parim võimalik ärakasutamine . Šarniirsaag – saeketas asub töölaua kohal ja liigub liigenditel Saeketta etteandeliikumine materjali suunas toimub käsitsi . Pendelsaag – saekaetas asub töölaua all ja kinnitatud šarniirselt Hüdrosilinder liigutab saeketast üles-alla Järkamise töökoht Etteande töölaud ( rulltee) Järkamissaag Töölaud piirajatega, mis määravad tooriku pikkuse Järgatud materjali virnastamine . Saematerjali lahkamine . Lähtematerjalik on saematerjal, mis on järgatud tooriku pikkusesse Eesmärgiks on : Materjali maksimaalne ärakasutamine Etteaetud mõõtudega toorikute nomenklatuuri täitmine . Pink on läbiva tööga Toorikute etteandmine toimub roomikkonveieriga
kuna vajalik katla soojusvõimsus tagatakse kütusekoguse vastava muutmisega. Aurukatel soojusvõimsuse reguleerimisobjektina on keerukas dünaamiline objekt. Katel on lihtsustatult vedel- ja gaaskütuse põletamisel vaadeldav kahe lüli järjestikühendusena: kolle, milles toimub kütuse põlemine ja soojuse vabanemine, katla aurustuspinnad, milles toimub vee aurustumine koldest võetud soojuse arvel. Reguleeritavaks suuruseks on rõhk katla trumlis, häiringuteks aga kütuse etteande ja kütteväärtuse muutumine, samuti ka põlemisõhu koguse muutumine. Dü.a. B Qk ptr Kolle Aurustuskontuur V Dtv Skeemil: B kütusekulu muutus V õhukulu muutus Qk soojusvoog, mida võtavad ajaühikus vastu kolde ekraanid Dü.a
saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea, ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega 45. Ketassaagide puudused: saetee on laiem kui teistel saagidel, saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks, jämedate palkide saagimine on raske, saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust 46. Lintsaagide eelised: suur etteande kiirus, ühtlane lõikamise kiirus, kogu saagimise ajal ühtlane lõikenurk, saetud materjali pinnakvaliteet on ühtlane ja hea, saetud materjali mõõtmete täpsus, kitsas saetee, suhteliselt väike energiakulu 47. Lintsaagide puudused: saekorrashoid nõuab hästikoolitatud töölist, saeoperaator peab olema, saekorrashoiuks vajalikud seadmed on kallid ning see nõuab suurt pinda 48. Lintsaed saab jaotada järgnevalt Lintsaed jagunevad kaheks: horisontaalsed- ja vertikaalsed lintsaed
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile ...
jõuga hammaslatil[4]. 15 Hüdraulilise roolivõimendi maksimaalne rõhk on 75 bar. Hüdraulilise roolivõimendi pumba ehitus: Sele 8. Hüdraulilise roolivõimendi pump [7] Pump pannakse tööle väntvõllilt tuleva rihmajamiga. Pumba etteanne on võrdeline mootori pöörlemise sagedusega. Jõusilindrile töövedeliku etteande reguleerimiseks on pumba sisse paigutatud möödavooluklapp, mis viib üleliigse töövedeliku tagasi pumba imurisse. 2.2. Elektrilise roolivõimendi tööpõhimõte ja ehitus Elektrilise võimendi puhul tekitab lisajõu elektrooniliselt juhitud elektrimootor, mis lülitub vajadusel juurde. Lisaks saab elektrimootorit kasutada iseseisvateks juhtimisliigutusteks[4]. Teise hammasrattaga võimendi ehitus[4]:
Suletud juhtimissüsteemiga elektriajamite üheks iseloomulikuks tunnuseks on veel see, et nendes kasutatakse nii jõu- kui juhtimisahelais põhiliselt kontaktivabasid elemente ja seadmeid. Kontaktaparaate kasutatakse piiratud ulatuses toitepinge kommuteerimiseks, kaitse-, blokeerimis- ja signalisatsiooniahelates. Jõumuunduri poolt realiseeritavate mootori juhtimise seaduspärasuste välja- töötamiseks kasutatakse mitmesuguseid juhtimiselemente: etteande(programm-)seadmed, millised määravad reguleeritava koordinaadi muutumise iseloomu ja nivoo; regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid, millised töötavad etteande (programm-)seadmete ning koordinaatide ja parameetrite andurite signaalide alusel välja juhttoimesignaali(d); reguleeritavate koordinaatide ja tehnoloogiliste parameetrite andurid, millised annavad infot elektriajami tööst ja tehnoloogilise protsessi kulgemisest;
karburaator, kütusepump, väljalasek kollektor, väljalaske torustik, kütuse torustik, kütuse paak. Diiselmootorite toitesüsteemi erinevus seisneb küttesegu valmistamise viisis, kuna põlev segu valmistatakse vahetult silindris. Vedel kütus pritsitakse kõrge rõhu all läbi pihusti otse silindrisse ja põlev segu saadakse silindris olevast kuumast õhust ja sinna pritsitavast vedelkütusest. Diisli toitesüsteemi põhiosad: kütusefiltrid, kõrgrõhu pump, etteande pump, kütuse paak, pihustid. Diiselmootori toitesüsteemis ringleb kütus madalal ja kõrgel rõhul. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on mootoris koos töötavate detailide õlitamine, jahutamine ja detailide vaheliste pindade puhastamiseks. Hõõrdejõudude toimel lahti tulnud metalli osakeste ja põlemis jäätmete neutraliseerimine. Detailide õlitamiseks kasutatakse kolme moodust: paiskõlitamine, pidev surve õlitamine, katkend surve õlitamine. Paiskõlitamise puhul
Kahe hambaga otsfrees on mõeldud soonte ja pesade töötlemiseks Kasutatakse võngutaja tööorganina . Puurid on ümmarguse ristlõikega vardakujulised lõikeinstrumendid, mis on mõeldud avade töötlemiseks Puurid on puurpinkide tööorganik Puuri osad : Kinnitusosa – silindriline saba Kinnitamiseks padrunisse või tsangi Lõikeosa . Puur pöörleb ümber oma telje - lõikekiirus Etteande suund puurimisel on piki puuri telge . Puuri nimimõõdud : Puuri üldpikkus Puuri kinnitusosa pikkus Puuri lõikeosa läbimõõt Puuri kinnitusosa läbimõõt Puurid töötamiseks ühespindlilise puurpingiga Puuride saba on silindrilise kujuga sabaosa läbimööt on sama kui lõikeosal Puurid kinnitatakse padrunisse . Kõvadus on aine võime vastu panna teise materjali sissetungimisele
Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik andurite signaalid ja muudab need andmeteks mis määravad ära vajaduse kui palju õhku on vaja ventileerida. Häireandurid määravad ära hädaolukorra, mille korral antakse signaal tekitada hädaolukorra reziim.Ventilatsioonijuhtimis keskus on ajami üksus, mis juhib ajami automaat talitlust. Juhtimisruumi etteande käsklus kujutab endast hoone personali poolt reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides. Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam. Ventilatsiooni juhtimise osa Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil Joonis 1 1.) Keldri korruse ventilaatsiooni süsteem 2.) Põhi jõu kilp 3.) Mõõtekilbid ja alajaam 4
144. Siin on ainsaks esindajaks takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on seega muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis ei jälgi keha liikumist. 145. Hõõrdejõud 146. Kuivhõõrdumisel: Fh hõõrdejõud, µ-hõõrdetegur, N- Normaaljõud pinnale, mis liugub, i-liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja milledele mõjub N. (auto sidur, greifer printeri paberi etteande mehhanismis) 147. NB! Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna omadustest 148. Punkti dünaamika I ja II põhiülesanne 149. 1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuva jõu. 150. m a = F ( r , v,t) 2. põhiülesanne: antud on kõik punktile mõjuvad jõud, määrata tuleb punkti liikumine (tavaliselt tema liikumise seadus). 151. 2 2 2
..200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metall Traadi vähim Lisametalltraa i Servade Volframelektroo Gaasikul etteande Vool A keevituskiir di läbimõõt Paksu töötlus di läbimõõt u l/min kiirus us m/h mm s mm m/h Servamat 115...14 2 18,0 3 7...8 1,5 - a 0
..120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Traadi Metalli vähim Servade Volframelektrood Gaasikul Lisametalltraad etteande Paksus Vool A keevituskiiru töötlus i läbimõõt u l/min i läbimõõt mm kiirus mm s m/h m/h Servamat 2 115...140 18,0 3 7...8 1,5 - a Servamat 160...21 3 13,0 3 8...9 1,5 -
Täisetteande massnormi tonnides saab leida: Qte = mvt × Gev . (16) Ööpäevaks vajalik etteannete arv leitakse: qsv.a net = . (17) Qte Valemiga (17) leitud väärtus ei pruugi olla täisarv. Selle suuruse täisosa näitab täisetteannete arvu ööpäevas. Täisosa tähistatakse nett. Viimase etteande, mittetäisetteande, nassnorm leitakse: Qmte = qsv.a - (Qte × nett ) . (18) Ülesanne 8. Tõste-transpordiseadmete ja masinate töö näitajate kindlaksmääramine Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i
- piisavalt pikk, et katta noavõ lli ava tä ies ulatuses - piisavalt lai (võ rdne vä hemalt noavõ lli diameetriga) - paigutatud ohualast sellisele kaugusele, mis vä listab tö ötaja juhusliku sattumise ohualasse. Kä sitsi etteandega rihthö övel- masinatel peaks kasutama vaid silindrilisi noavõ lle. Noavõ lli tasa- kaalustamisel ja nugade kinnita- misel tuleb jä rgida selle valmistaja soovitusi. Vä ljavõ tu- ja etteande- laua servade kaugus lõ ikedia- meetrist peab olema võ imalikult vä ike, ü ldjuhul 3 mm ± 2 mm. Vä ljavõ tulaua kõ rgus ei tohiks olla madalamal kui lõ ikenoa kõ rgus. Proovihö ö veldamisel ja tö ö vahendi hooldamisel tuleb kasutada kaitseseadiseid. Detaili tö ö tlemisel on tä htis kä te asend. Hö ö veldamisel surub parem kä si detaili vastu lauda ning vasak toetab seda etteandelauale ja suundlatile. Niipea kui vä ljastuslaualt saab detaili
sinakas valgus silmi. Ta selgitas, et nutitelefonidest kiirgav valgus aitab kaasa kollatähni degenereerumisele, mis on üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid.«Kuigi me ei tea, kas on olemas otsene seos silmahaigustega, on olemas tugevad laboratoorsed tõendid selle kohta, et see võib olla põhjuseks,» rääkis Hepworth. Tööõnnetuste põhjuseid füüsikalistest ohuteguritest • Töötamisel töötlemise masinatel - masinate pöörlevad osad, näit. saed ja freesid - etteande- ning surverullid - presside survepinnad - võllid ja valtsid (nt. liimvaltsid) - masinate paigaldamine, seadistamine, hooldamine ja remontimine • Materjalide transportimine - konveierid - kahvelkärud ja –tõstukid - tõstevahendid Õnnetusohtude kindlakstegemiseks tuleb tähelepanu pöörata ka: Töökoht ja liiklus - trepid - ebatasased ning libedad põrandad - põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed - põrandal vedelevad tootmisjäätmed - tasapinnaerinevused, kukkumine kõrgustest
A "S7" M0.6 AN "3B4" I0.6 -- magazin tühi A "START" I1.0 -- Start nupp R "S7" M0.6 R "IND_Q1" Q1.2 -- Magazin tühi R "IND_START" Q1.0 -- Start indikaator S "S8" M0.7 Network: 9 S8 to s9 A "S8" M0.7 R "S8" M0.7 S "1M1" Q0.0 -- Detaili etteandmine S "S9" M1.0 Network: 10 S6 to S9 A "S6" M0.5 R "S6" M0.5 S "1M1" Q0.0 -- Detaili etteandmine S "S9" M1.0 Network: 11 s9 to s10 Kui s9 ja detail ette antud siis edasi. manipulaatori käpp paremale.s10 A "S9" M1.0 A "1B1" I0.2 -- Etteande silkolb detaili etteandmine S "3M1" Q0.3 -- manip käpp vasakule R "3M2" Q0.4 -- manip käpp paremale R "S9" M1.0 R "1M1" Q0.0 -- Detaili etteandmine S "S10" M1.1 Network: 12 S10 to s11 Kui s10 ja manipulaatori käpp on vasakul, siis detaili haaaramine ja S11. A "S10" M1.1 A "3B1" I0.4 -- manip käpp vasakul 10 R "3M1" Q0.3 -- manip käpp vasakule R "1M1" Q0.0 -- Detaili etteandmine R "2M2" Q0.2 -- Detaili eemaldamine sisse lülitatud
Leonardajami osadeks on generaator (G) ja elektrimootor (M), koos oma mähiste takistustustega (RAG ja RAM). Ülejäänud skeem on juhtimisahel. Printsipiaal skeemil näeme elektrimootorit M, mille kiirust me püüame hoida konstantsena. Selle jaoks on paigaldatud mootori võllile tahhogeneraator (TG), mille abil muundatakse mootori pöörlemiskiirus tagasiside pingeks (U ts). Seda pinget võrreldakse etteande- või ülesandepingega (Uü). Ülesandepinge seatakse reostaadiga Rs. Uü määrab ära mootori pöörlemiskiiruse Uü-Uts liidetakse pingega U0. See on kohalik tagasiside, mis parandab süsteemi dünaamilisi omadusi. on kohaliku tagasiside ja on peatagasiside kolfitsendid, mis seatakse reostaatidega R0 ja RT. Nende pingete summaarne pinge suunatakse elektronvõimendisse (EV). EV-st läheb võimendatud signaal edasi elektromasinvõimendi (EMV) ühele ergutusmähistele
piduriharu. Aeglustid: Mootoripidur Osale veoauodest on valmistaja seadnud nn mootoripiduri, mille töö põhineb mootori seiskamise süsteemi rakendamisel liikumise ajal ja väljalasketorus seleava klapi tõttu tekkivas lisatakistuses mootori kolbide liikumisele, mis omakorda pidurdab läbi jõuülekande tagarattaid. Mootori seiskamise lülitile vajutamisel liigutab õhusilinder kõrgrõhupumba kammaslatti pumba kerest välja kütuse etteande 0 asendisse ja samal ajal sulgub mootori väljalasketorus klapp, seega mootor jääb tööle kompressorina. Hüdrauliline on kas käigukasti küljes või kardaanülekandel paigaldatuna eraldi karterisse. Auto ratastel on sõltuvalt arenguetapist kas trummel- või ketaspidurid. Knorr-Bremse alusas õhkajamiga ketaspidurite tootmist 1996. Aastal. Aastal 2000 esitleti uut, teise põlvkonna ketaspidurit, mis kaitsti patendiga. Selle ehituses on piduriketas iseseisev
5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3. Kütus ei ole normaalselt ettesoojendatud , viskoosus tõrge 4. Etteande pump annab vähe toidet 5. Kütus on ülekuumutatud 6. Pööreteregulaator on valesti häälestatud või on rikkis 7. Kütuses on vett või õhku 8. Mõni silinder ei tööta 9. Mootor on üle koormatud V Mootor hakkas lõhkuma Põhjused: 1. Järsk koormuse vähenemine 2. Sõukruvi tuli veest välja 3. Pööreteregulaatori avarii 4. Kütuselatt kinni kiilunud VI Mootori töötamisel koormuse all on heitegaaside värvus tumehall või must Põhjused: 1
annaabi.ee 
