Tööõiguse kordamisküsimused-vastused (0)

Q: Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööõiguse kordamisküsimused-vastused

Q: Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Vastus leiad õppematerjalist: Tööõiguse kordamisküsimused-vastused

Õigus - Tööõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?
Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks.

Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;
1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd;
2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus;
3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks;
4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid;
5. Vähenevad kulud töövõimetusega;
6. Vähenevad kulud seoses pensioniga.

Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
RISKIANALÜÜS –selgitamaks välja ohud
Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima)
Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused .
Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle.

Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid , mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 ( rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; ( Muudatus jõustus 1.07.2009)
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava , teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; (jõust. 1.03.2007)
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; [jõust. 1.03.2007]
5.1) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; [jõust. 1.03.2007]
5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; [jõust. 1.03.2007]
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest
6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister (jõustus 1.07.2009)
7.1) korraldama sotsiaalministri poolt kehtestatud korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; (jõustus 1.07.2009)
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; [jõust. 1.03.2007]
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007]
Tööandjale määratud trahv puudulike dokumentide ja tegevuste korral -
sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma , kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ( tinglik trahv) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.
Tööandja võib trahvi määrata ka töötajale, kes eirab nõudeid.

Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; [jõust. 1.03.2007]
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. [jõust. 1.03.2007]
Õigused:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; [jõust. 1.03.2007]
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
5.1) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
-Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
-Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
Kohustused:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Õigused:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal; [jõust. 1.07.2009]
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.

Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
-Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
Ülesanded:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi , tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
Riskianalüüs - töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine:
•Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes
•Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks
•Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine
•Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et
- keda suunata tervisekontrollile;
- milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada.
Riskihindamise eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajaid ähvardavate ohtude kohta. Riskihindamise edukaks läbiviimiseks on vaja:
- kindlaks määrata reaalsed ohud, et tööandjal oleks võimalik otsustada, millist tegevust arendada töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks, võttes arvesse kehtivat seadusandlust
- hinnata riske, et oleks võimalik valida parimad töövahendid, ohutumad kemikaalid, korraldada eeskujulikult tööd
- hinnata olemasolevate kaitsevahendite piisavust
- esitada kavandatavaid abinõusid tähtsuse järjekorras
- näidata, et kõik tööga seonduvaid tegureid on arvesse võetud ja riske ning ohutusmeetmeid on hinnatud kompetentselt
- rakendada meetmeid, mis parandavad töötingimusi.
Riskihindamise protsess:
•Taustinformatsioon
•Meeskonna moodustamine
•Süsteemi piiritlemine ja meetodi valik
•Ohtude identifitseerimine
•Ohustatud isikute väljaselgitamine
• Riskihindamine
•Aruanne
•Tegevuskava
Riskihindamiseks valida meeskond sõltuvalt tööspetsiifikast, keskkonnast:
•Insener ( teostab töökeskkonnas mõõtmisi)
•Tööhügieenik, töötervishoiuarst, -õde
•Ergonoom (füsioloogiline – liigutused ei koormaks, ülearuseid ei teeks )
•Psühholoog ( tagakiusamine , intrigant)
•Toksikoloog (keemilised ained)
•Töökeskkonnaspetsialist ja – volinik
Riskihaldamine
•Tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi
•Riskihaldamine on tegevus, mis sisaldab:
- üldist ettekujutust olemasolevatest riskidest
- süstemaatilist uurimist , kuidas riskist tulenevaid võimalikke kaotusi viia miinimumini
- otstarbekohast haldamismeetodi valimist ja teostamist
- riskitaseme vähendamist või ohuteguri eemaldamist töökeskkonnast
Riskitasemed
•VÄHENE RISK (I tase) – erilisi abinõusid ei vajata.
•VASTUVÕETAV RISK (II tase) – ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel
•KESKMINE RISK (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.
•SUUR RISK (IV tase) - nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Abinõud tuleb rakendada 1 – 3 kuu jooksul.
•TALUMATU RISK (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.
Riskianalüüsi käik
•Töökeskkonna vaatlus
•Küsimustiku tegemine töötajatele ja vastuste analüüsimine
•Töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmine (akrediteeritud labori poolt)
•Ohutegurite ja terviseriskide kirjeldamine (dokumenteerimine)
•Abinõude väljatöötamine ja tegevuskava koostamine abinõude tähtsuse järjekorras
•Erinevate meetmete rakendamine
•Töökeskkonna eeldatav paranemine
•Uus riskianalüüs – soovitav dokumenteerida ohutegurite taseme langus ja lisada riskinalüüsi dokumenti uued andmed ohuteguri tasemete kohta
Riskianalüüsi käigus dokumenteeritakse
•Töötajate tervisekontroll
•Vigastusi ning haigestumist välitivad meetmed ettevõttes ja töökohtadel
•Isikukaitsevahendite, kaitseriietuse kasutamine
•Ruumide korrashoid
•Olmetingimused/hügieen
•Töötajate väljaõpe ja täiendõpe
•Esmaabi korraldus
•Avariiolukorras tegutsemine
Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuste eest hüvitist (võlaõigusseadus).

Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
Määrus (Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003,56,816) kehtestab tervisekontrolli korra töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. See tehakse kindlaks töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.
-Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri.
•Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest.
Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil!)
•Tervisekontrollile suunatavate töötajate nimekirja koostab tööandja vastavalt vormile.
•Töötervishoiuarst tutvub enne tervisekontrolli alustamist töötajate töötingimustega ja riskianalüüsiga.
•Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist , määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse.

Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.
Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk
3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
- Müra
•Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
•Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
•Lubatud max. müra tugevus vastavalt tööohutusstandardile 85 dB(A).
•Müra võib olla pidev, impulsiivne , madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga).
•Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.
• Puuride , freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra.
• Traktoritel , veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz.
•Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine . Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. See on püsiv ja pöördumatu protsess.
•Kaudne toime
-mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile.
-kestev müra kurnab närvirakke
-aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime
-tujutus ja kiire ärrituvus
-tekivad peavalud , mälu halveneb
-töövõime ja tööviljakus langeb
-suureneb tööõnnetuse tekkimise risk
•Mürakaitse
-Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel
-Müra “neelavad” laed , seinad, põrandad
-Müraallika alla müra summutavad alused
-Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi
-isikukaitsevahendid
- Vibratsioon
•Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine.
•Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz)
•Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz.
•Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja
•üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2.
•Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele).
•Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi.
•Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab:
-füüsiline koormus,
-sundasendis töötamine, madal temperatuur
-müra
-niiskus
• Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest . Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.
•Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 –10 aastaga. Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul.
- Sisekliima
•Õhutemperatuur
•Õhu relatiivne niiskus
•Õhuliikumine
•Õhus tolmu kontsentratsioon

Õhutemperatuur

Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C
•Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast ;
• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C
•Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C

Õhu relatiivne niiskus

•Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)
•Liiga kuiv – limaskestade ärritus (silmade kipitus )
•Liiga niiske – lõhnad , temperatuuri taju
•Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked
•Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused
•Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul
•Niiske ja jahe töökeskkond – kasvulava hallitusseentele

Õhu liikumiskiirus ja tervisehäired

•Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud – lihas-ja närvipõletikud
•Külmetushaigused (neeru-kuseteede haigused, hingamisteede haigused
•Üldine düskomfort
•Töövõime langus
- Valgustus , valgustatus
•Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus)
•Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud )
•Kombineeritud valgustus – loomulik + kunstlik
•Valgustatus – eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse
Nõuded valgusallikale:
•Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel
- töölaadi
- töötsooni heledust
- kontrastsust
•Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud – ei tohi olla varje
•Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne
•Keelatud ainult kohtvalgustus
•Vaatevälja pimestuse vältimine
- elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid
- pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni.
• Hajutatud valgus – silm ei väsi
-Keemilised ohutegurid
1)Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus (tööõigus).
3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine:
•Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus)
•Hästi korraldatud tööprotsess
•Tõhus ventilatsioon (sund ja üldventilatsioon)
•Hea valgustus ruumides, töökohal
•Nõutavate isikukaitsevahendite kasutamine
•Jäätmete organiseeritud kahjutustamine jäätmete käitluskeskuses (ohtlike kemikaalide jäätmed ja nende nõud korjatakse eraldi )
•Nõuded õhupuhtuse ja heitvete osas (keskkonnaohtlikke kemikaale või mis võivad põhjustada veesaastet – ei tohi kallata kanalisatsiooni).
Hügieen ja isikukaitse:
•Töötajad ei söö ega joo tööruumides, kus töötatakse kemikaalidega
•Töötajatel peab olema pesemisvõimalus, kaks kappi – puhaste ja tööriiete jaoks. Võimalus eririietust igal ajal vahetada ümber, kui see määrdub
•Töökohas, kus töötatakse kemikaalidega peab olema ka silmapesuseadis
Tööandja peab töötajaid teavitama ja koolitama:
•Kemikaalidest tingitud võimalikest ohtudest tervisele;
•Kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavatest ettevaatusabinõudest;
•Hügieeninõuetest
•Kaitsevahendite ja – riietuse kandmisest ja kasutamisest,
•Avariiolukorras tegutsemisest
( Asbest on kiuline mineraal , mida on kaevandatud ning kaevandatakse siiani riikides nagu Venemaa, Hiina, Kanada , Brasiilia ja Kasahstan . Kasutatakse ehituses. Kiud lähevad 4 tunniga kopsu ja enam välja ei tule, peiteaeg kuni 10a. Kui hakkavad vohama, on aastaga surnud. Kasutamine keelatud!)
-Bioloogilised ohutegurid
1)Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
-Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
1)Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb:
•Töö ebaratsionaalne organiseerimine
•Pikaajaline viibimine sundasendis
•Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge
•Korduvad samalaadsed kiired liigutused
•Äkilised töörütmi muutused
•Valesti valitud tööriistad
•Ebaõiged töövõtted
•Vead raskuste käsitsi teisaldamisel
•Väikesed vigastused
•Töötajate puudus – tööde normeerimine puudub, normatiivid suured – mitte täidetavad.
•Liigväsimus
•Puhkepauside vähesus või puudumine
-Töötamine sundasendis- sundasenditeks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima tööpäevast vähemalt 50 % ühes asendis (seisev, istuv ) või peab teostama töid füsioloogiliselt ebaloomulikes (ebamugavas ) asendites ja lihaste pideva pinge all.
Lihaspingete vältimiseks:
•Proovida oma tööd korraldada nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töökoht ja töövahendid vastavad töötaja keha kasvule jt kehamõõtudele
•Kasutada töö teostamiseks näiteks käte tugesid, kandeseadmeid, abivahendeid
•Kujundades töökoha nii, et oleks võimalik vabalt muuta tööasendit
•Korraldada töö nii, et saaks vaheldumisi istuda ja seista, liikuda
•Regulaarsete puhkepauside tegemine ja lihaslõõgastamiseks võimlemise tegemine
2)Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
-Psühholoogilised ohutegurid
•Monotoonne töö
•Töötaja võimetele mittevastav töö
•Halb töökorraldus
•Pikaajaline töötamine üksinda
•Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis
-Töötajate vaimset tervist mõjutavad tegurid
•Vaimse töö osatähtsuse suurenemine
•Võidujooks turumajanduses
•Tugevnev konkrentsivõitlus
•Töö intensiivsuse tõus
•Ületunnitöö, ebarütmiline töö
•Süvenev töötus ja ebakindlus tuleviku ees
•Töötamine mitmel ametikohal
•Töövägivald
-Psüühilise seisundi muutused
• Stress - hormonaalsed muutused organismis, stressitaluvus (positiivne stress: saan püstitatud eesmärkidega hakkama!) :
-Kõrge vererõhk
- Depressioon
- Valud rinnakus
-Ärrituvus, haavatavus
-Kaadrivoolavus
-Probleemid töösuhetes
-Kvaliteedi langus
-Tööluus
-Presentism- töötaja on tööl, kuid ei täida oma tööülesandeid
•Läbipõlemine- pikaajalise stressi talumine- meedikud, õpetajad
•Depressioon (inimene on “haige”, kuid füüsiliselt terve)
•Käitumishälbed- alkoholism , hasartmäng, narkomaania , söömishäired, suitsetamine, enesetapud
Tööriski suurendavad tegurid
•Stress
•Depressioon
• Rahutus
•Töövägivald
•Tööahistamine
•Töökiusamine
•Juhtkonna juhtimisvead
•Spetsiifilise väjaõppe puudumine

Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);
Max müra tugevus 85db (kõrgsageduslik – ketassaag, impulsiivne – hetkeline kõva müra, madalasageduslik – tekitab paanikahoogu)
Õhuniiskus 40-60% (häälega töötajatele oluline, kui on kuiv tuleb juua vett muidu võib kaotada hääle)
Valgus: lamp kustub 50korda/1sekundis (läbib 0 punkti), see sagedus ei koorma silmi

Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;
Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb:
1) sissejuhatavast juhendamisest;
2) esmajuhendamisest;
3) väljaõppest;
4) täiendjuhendamisest.
Juhendamine -
1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist.
Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:
- ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
- töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
- juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
- juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
- töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
-töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
2)Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
- tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
-töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
-ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
- töötajale ettenähtud töökorraldust;
- tule- ja elektriohutusnõudeid;
- hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;
- töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
3)Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist.
-Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel.
-Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
-Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.
- Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua.
Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine:
Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:
1) juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
2) juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
3) struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
4) täiendjuhendamise põhjus;
5) töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
6) iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
Töötaja kinnitab lõikes 1 nimetatud juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
Tööandja põhikohustuseks on jälgida, kuidas töötajad täidavad nendele teatavakstehtud ohutusnõudeid: nõuded (reeglid) on kehtestatud täitmiseks!

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad.
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. (Lisaks statistiliste andmete kogumine, kõikidest tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud trendide väljatoomine.)
- Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööõnnetuse uurija:
1) selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga;
2) kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või skeeme , hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
3) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta;
4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid;
5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud;
6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti.
- Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt:
1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.
2) Tööandja alustab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimist viivitamata, arvestades § 3 lõikes 2 sätestatut. Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
3) Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide , fotode , sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega . Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.
5) Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.
7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.
8) Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse.
Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Akti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Tööõnnetused-
• Eurostat : tööõnnetuse kindlustuse puudumise korral suudetakse kirja saada vaid kuni kolmandik tööõnnetustest.
•Euroopa Liidus on kõige ohtlikum (õnnetusrohkem) tegevusala ehitus, Eestis on see umbes keskmisel tasemel ehk alles kuuendal-seitsmendal kohal.
Sotsiaalministeeriumi prognoos (koostatud 2006.a.):
● Tööõnnetused: 9000 aastas, neist 40 on surmajuhtumid;
● Kutsehaigused: 500 (surmaga lõppenud kutsehaiguseid ei prognoosita).
Reglementeerib: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
-Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord. (kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 75 03. aprillil 2008.a., jõustus 19. aprillist 2008.a.)
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi
kergeks, raskeks (raske kehavigastus, eluohtlik seisund) või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.
Tööõnnetusega on tegemist ka siis, kui tervisekahjustuse tagajärjel kannatanud töötajale töövõimetust ei määrata.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi .
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks;
(Tööõnnetuste raportid on kõik originaalid! 3 eksemplari, hoitakse alles 55a)
Ravikindlustusseaduse § 62. Haigekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel:
• Haigekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja sõltuvalt ravirežiimist nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel, 80 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe.
Kuigi RaKS § 10 lg 6 p 4 ei sätesta otsesõnu regressinõude esitamise eeldusena tööandja süüd, tõlgendab kolleegium seda sätet selliselt , et Haigekassal on tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel makstud hüvitise tagasinõudeõigus üksnes juhul, kui tööandja on tööõnnetuse või kutsehaiguse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi. Sellise järelduseni viib RaKS § 105 lg 6 p 4 süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine.
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine -
1.Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
2.Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
•Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt;
Tööõnnetusest teatamine arsti poolt -
1)Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades määruse lisas 1 toodud vormi kohase teatise.
2)Juhul kui töötajal toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga , millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest kannatanu tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele lõikes 1 sätestatud korras. Juhtumit loetakse tööõnnetuseks ja tuleb vormistada tööõnnetuse raport.
Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;
2) tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg ;
3) sündmuse lühikirjeldus;
4) tööandja nimi ja aadress;
5) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd , ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon vms, teatab tööandja lõikes 1 loetletud andmed Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist. Teavitamise korral esitab tööandja loetletud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ka kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Tööandja kohustused on sätestatud TTOS § 13 lg (1): Põhikohustused tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks:
•Sisekontroll
•Riskianalüüs
•Tegevuskava
•Töötajate teavitus
•Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine
•Tervisekontrollid
•Isikukaitsevahendite andmine
•Juhendamine ja väljaõpe
•Ohutusjuhendite koostamine

Sisekontroll, milles seisneb?
Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.Sisekontrolli eesmärk on oma olemuselt kahesuunaline: säilitada töötajate töövõime ja tervis ning kaitsta ettevõtte materiaalseid väärtusi.Kuivõrd on tööandja kohustus igal aastal läbi vaadata sisekontrolli tulemused, siis sisekontrolli dokument/dokumentatsioon on soovitav vormistada kirjalikult ja selle allkirjastab tööandja. Töökeskkonna sisekontrolli tulemusi kasutavad oma töös töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu.

Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
•Töölepingu alusel teeb üks isik teisele (tööandjale) tasu eest tööd; iseloomulik:
- Alluvussuhe
- Sõltumine tööd andvast isikust
- Tööprotsessi olulisus: töö kui järjepidev protsess
- Tasu eest töö tegemine, tasu maksmine vähemalt 1x kuus kokkulepitud ajal
- Sotsiaalsed garantiid : (õigus saada tasu vähemalt miinimumtasu ulatuses, õigus saada puhkust, tööaja piirangud, töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel ülesütlemise piirangud, ohutud töötingimused jm)
Töölepinguga on määratud töö tegemise viis, koht ja aeg.
•Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
•Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepingut ja käsunduslepingut reguleerib võlaõigusseadus.
Töövõtu- ja käsunduslepinguga töötava inimese jaoks ei kehti töölepinguseadus ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (tööandja ei pea tagama ohutust, ega andma vahendeid). Töövõtja teeb tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks.
Maksud kõigi kolme lepingu puhul on samad.

Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
-Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
-Tööülesannete kirjeldus;
-Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
-Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
-Aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
-Töö tegemise koht; (seos töölähetusega!)
-Puhkuse kestus;
- Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
-Viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut;
-Andmed esitatakse heauskselt, selgelt, arusaadavalt (TLS § 5)

Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);
Kuni 5 aastaks;
•Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine;
•Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord;
•Lõpeb automaatselt tähtaja saabumisega;
•Ennetähtaegsel lõpetamisel tööandjal “väljaostmise” kohustus.

Töö- ja puhkeaeg;
Tööaja arvestust peab tööandja. (lisaks kohustus säilitada viimase 12 kuu sõidumeerikute salvestised ettevõttesiseste kontrollimiste jaoks)
- Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.
- Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.
- Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul.
- Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused.
Ületunnitöö - tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; - hüvitamine vaba aja andmisega või rahas (1,5 x töötasu); - tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. Öötöö ja riigipühal töötamine - ööajal kell 22.00-6.00 tasustatakse 1,25-kordselt; - tööaeg riigipühal tasustatakse 2-kordselt.
Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus -teadustöötaja;
•Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
•Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega ;
•Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;
Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
• Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg)
Tööandja kohustus:
•Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta);
•Ületunnitöö piirnorm : maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta!
•Tagada igapäevane puhkeaeg;
•Tagada iganädalane puhkeaeg;
•Järgida alaealiste tööaja piiranguid.
-Igapäevane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; Seega: maksimaalne tööaeg 13 tundi.
-Iganädalane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tööaja lühendamine - Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.

Töötasu, lisatasud;
-Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;
-Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;
-Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt)
-Brutosummana;
-Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist;
Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud:
-Majandustulemustelt makstav tasu;
-Tehingutelt makstav tasu;
-Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist.
Töö andmine kokkulepitud ulatuses pole võimalik tööandjast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt:
- Teise töö pakkumise kohustus;
-konsulteerimine-informeerimine;
-Kuni 3 kuuks aastas;
-Etteteatamine 14 kalendripäeva;
-Mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära;
-Töötajal õigus keelduda, tööleping üles öelda, makstakse hüvitist 1 keskmine kuupalk;
-Töötajal õigus tasu vähenemisel võrdeliselt ka vähem töötada.
Keskmine palk 2012.a.: - 844 €
Pensioniarvestusse minev sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2012.a oli keskmiselt 792, 75 eurot kuus
Eestis 2013.a. I kvartalis saavad miinimumpalka 79461 töötajat ja see number pole aastatega vähenenud.
Mediaanpalk :
-I kvartal 2013a. 634 €
-I kvartal 2012a. 600 €

Puhkused ;
•Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja;
•Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
•Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega;
•Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;
Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
•Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;
• Leppetrahv on vastavalt VÕS-i §-s 158 lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma . Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades , kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks.
•Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata.
•Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
• saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22 lg 2)
•konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine (§ 26 lg 1)
•tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (§ 77).
•Vastavalt töölepingu seaduse §-le 77 tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil.
Leppetrahvi kohaldamisel peab silmas pidama järgmist:
•tegemist peab olema töötaja süülise rikkumisega
•töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine (töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada).
Töölepingu seaduse §-s 77 sätestatu puhul on tegemist täiendava leppetrahviga, mis annab võimaluse lisaks töölepingu seaduse §-s 74 lg 3 ettenähtud ühekuulisele leppetrahvile kokku leppida ka suuremas leppetrahvis.
•Täiendavas leppetrahvis kokkuleppimise võimalus on oluline eelkõige selliste tööandjate jaoks, kellele töö iseloomust tulenevatel põhjustel töötaja etteteatamata töölt lahkumine võib põhjustada olulise kahju (uue töötaja väljakoolitamise kulud). Samuti on see vajalik juhul, kui tööandja enne töötaja tööleasumist peab tegema töötaja suhtes olulisi kulutusi (näiteks muretsema töötajale elukoha). •Seadusandja on näinud ette, et täiendava leppetrahvi võib kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 77 lg 1). Mõistlik oleks siiski leppetrahv kokku leppida töölepingu kirjalikus dokumendis töölepingu sõlmimise ajal. Sellisel juhul on töötaja teadlik, et saades enne tööleasumist töötaja kulul koolituse ja seejärel mitte tööle asudes või töölt etteteatamata lahkudes, järgneb talle kohustus maksta leppetrahvi.

Materiaalne vastutus.
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
•Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
- see on sõlmitud kirjalikult;
- see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
- töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
- on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
- tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
•Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest;
•Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu;
•Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu.
MÕISTED:
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tavaliselt teeb ettevõttes ka muid ülesandeid, vastutab vaid tööandja ees.
Töökeskkonnavolinik – töötajate valitud, esindab töötajaid, jälgib ohutusjuhendite järgimist ja kaitsevahendite kasutamist. Tegeleb ainult keskkonna küsimustega.
Usaldusisik – laiem valdkond (palk, töötajate mured), vahendab töötajaid ja juhtkonda
Töökeskkonna nõukogu – paarisarv inimesi, tööandja ja töötajate poolt valitud. Osalevad ettevõtte remondi ja arenduse protsessil. Vastuvõetud otsused peavad olema 100% ühehäälsed.
Tööinspektsioon - riikliku järelevalve teostaja Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus , mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Oht – on ebasoodne olukord, mille mõjul võib tekkida inimesele vigastusi või muid tervisekahjustusi, samuti keskkonnakahju. Nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist. Ohud: vigastusoht, nakkusoht , plahvatusoht, elektrioht, kukkumisoht jms.
Ohutegur – vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja . Võib tekitada ka keskkonnakahju, varalise kahju. Ohutegurid töökeskkonnas: füüsikalised, keemilised, boiloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised.
Risk – ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosus ning sellega kaasneva kahju vaheline seos. Tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi võib saada ohu tõttu kannatada. Risk on hüpoteetiline suurus, tagajärgede teostumine on ebakindel.
Riskihindamine – koosneb riskianalüüsist ja riskitaseme määramisest. Tehakse otsus riski vastuvõetavuse kohta, mis on seotud nii arstiteadusliku kui majandusliku hinnanguga
Riskianalüüs – osa riski hindamisest. Koosneb analüüsitava objekti piiride määramisest ja riskide suuruse ja tagajärgede raskuse hindamisest.
Ohtude kindlaksmääramine – samm riskianalüüsis, milles kvalitatiivselt sedastatakse ohu eksisteerimine ja iseloomustatakse ohtu
Tööõnnetus - töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. kergeks, raskeks või surmaga lõppenud.
Kutsehaigus - haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
Tööandja kohustused on sätestatud TTOS § 13 lg (1): Põhikohustused tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks:
•Sisekontroll
•Riskianalüüs
•Tegevuskava
•Töötajate teavitus
•Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine
•Tervisekontrollid
•Isikukaitsevahendite andmine
•Juhendamine ja väljaõpe
•Ohutusjuhendite koostamine
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus-TTOS Seaduse reguleerimisala
TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja)
-tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded,
-tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ,
-töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil,
-vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Töötervishoid – on töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vältimiseks;
Tööohutus – on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist.
Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel.
Tööinspektsioon - riikliku järelevalve teostaja Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
2013. maksumäärad, maksuvaba tulu suurus, töötasu alammäär ( miinimumpalk )
- Tulumaksu kinnipidamise määr on 21% (TMS § 4).
- Maksuvaba tulu on 144 EUR/kuus (TMS § 23).
- Sotsiaalmaksu määr on 33% (SMS § 7 lg 1).
- Sotsiaalmaksu kuumäär on 290 EUR, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95.7 EUR/kuus. (2013 RES § 2 lg 10, SMS § 2 lg 2)
Töötuskindlustusmakse määrad on:
- töötajale 2,0% (VV määrus nr. 76. § 2).
- tööandjale 1,0% (VV määrus nr. 76. § 3).
Kogumispensioni makse määr on 2% kõikidele liitunutele ja 0% kõigile mitteliitunutele. Kogumispensioniga liitumist saab kontrollida siit (KPS § 9).
Töötasu alammäär (miinimumpalk) on:
kuus 320 EUR (VV määrus nr. 6. § 1).
tunnis 1,90 EUR (VV määrus nr. 6. § 1).
Keskmine palk 2012.a.:
- 844 €
Pensioniarvestusse minev sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2012.a oli keskmiselt 792, 75 eurot kuus
Eestis 2013.a. I kvartalis saavad miinimumpalka 79461 töötajat ja see number pole aastatega vähenenud.

.DOC Laadi alla originaalfail 41 lk · .doc · 87 allalaadimist

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #10

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #11

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #12

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #13

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #14

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #15

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #16

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #17

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #18

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #19

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #20

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #21

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #22

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #23

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #24

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #25

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #26

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #27

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #28

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #29

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #30

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #31

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #32

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #33

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #34

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #35

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #36

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #37

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #38

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #39

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #40

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused #41

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zumanni Õppematerjali autor

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

töötaja tööandja tööõnnetus riskianalüüs tervisekontroll müra trahv vibratsioon kutsehaigus leppetrahv tööinspektsioon tervisekahjustus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.)

Ametijuhend

doc

Tööõigus

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise väl

Töökeskkonna ohutus

docx

Tööõigus ja tööõhutus

1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vas

Tööõigus

doc

Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Terv

Tööõigus

docx

Hindelise arvestuse üldküsimused ja vastused

1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis

Tööõigus

pdf

Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on,

Tööohutus ja töötervishoid

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

Kategoriseerimata