Tööohutus

K, K

Tööohutus (0)

Eesti Maaülikool - Meditsiin - Tööohutus

1 Hindamata

Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses

Aine mõiste, sisu.
Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas.

Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone.
WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHO-s 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi.
ILO – rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILO-l on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. 8 töötajate põhiõigusi puudutavat konventsiooni käsitlevad ühinemisvabadust, organiseerumisõigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö keelustamist, kollektiivläbirääkimise õigust, laste töö kaotamist ning töö- ja kutsealase diskrimineerimise kõrvaldamist. üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil.
NIOSH - Riiklik Tööohutuse ja Töötervishoiu Instituut. Kehtestab piirnorme ja teadaolevaid surmavaid kontsentratsioone ainete kohta mis EV õigusaktides kehtestatud ei ole.
EU-OSHA (Europa Occupational Safety and Health Administration) – Euroopa tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur . Agentuur tegutseb katalüsaatorina teabe väljatöötamisel, analüüsimisel ja levitamisel tööohutuse ja töötervishoiu alase olukorra parandamiseks Euroopas.Viib läbi kampaaniaid ja trükiseprgaramme.

TTO struktuur Eestis.
Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seadus. Seaduses on ära töödud töötajate ja tööandajate kohustused ja õigused, olmetingimused, ohutegurid jne.
§ 1 Seaduse reguleerimisala:
•Töölepingu alusel töötavad isikud
•Avalikud teenistujad
•Kinnipeetava töö vanglas
•Õpilase ja üliõpilase töö õppepraktikal
•Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani töö

Töötervishoid ja tööohutus

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega

TTO korraldus Eestis. Instantsid ja funktsionärid.
TTH ja TO korraldamine ettevõttes
HEA ALGUS – juhtkonna tõsine suhtumine TTH ja TO korraldusse
TÖÖTAJATE KAASAMINE – sisekontrolli struktuur

Pädevus: oskused, koolitus, juhendamine
Kontroll: vastutus ja kohustused
Koostöö: konsulteerimine, planeerimine , lahendamine
Info: kogumine, edastamine

KIRJALIK TEGEVUSKAVA – riskianalüüs: iseseisvus , prioriteedid, reaalsus

KONTROLL JA ANALÜÜS – jälgimine, kontrollimine, analüüsimine
ARENDAMINE – otsus püstitatud eesmärkide saavutamisest, hinnang
Funktsionärid: Töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonna volinik , töökeskonna nõukogu

Tööinspektsioon ja tööinspektor.
Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on:
1) korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle;
2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses.

§ 26. Tööinspektor

(1) Tööinspektor on Tööinspektsiooni ametnik, kes teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle.
(2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.
(3) Tööinspektor on kohustatud:
1) kontrollima töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist ettevõttes;
2) uurima raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusjuhtumeid;
3) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle ning abinõude rakendamise üle tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks;
4) kontrollima enne kohaliku omavalitsuse poolt uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa andmist selle vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele;
5) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
6) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
7) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise.
(4) Tööinspektoril on õigus:
1) peatada töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemine ning keelata eluohtliku töövahendi kasutamine;
2) teha tööandjale ettekirjutusi töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmise korral ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
Kuigi tööinspektori õiguste loetelu on ulatuslik, on meie eesmärgiks ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna juhtimise vajalikkust ning suunata tema tegevus ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele.

Töökeskkonna spetsialist.
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu
töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma
töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
(2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva
töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.

Töökeskkonnavolinik. (internetisaidilt ja failist )
ON Töötajate esindaja
•Valitakse 2a-ks
•Nõutud kui töötajaid 10 ja rohkem
•Nõutud väljaõpe 2kuu jooksul, 24t programmi alusel
•Tagatised vastavalt TLS § 94 (TL lõpetamine)
•Veel:
-TLS § 99 (töölejäämise eelisõigus koondamisel)
-§ 87 TL lõpetamisel teade 1 kuu varem
-§ 117 TL ebaseaduslikul lõpetamisel hüvituseks 6 kuu keskmine palk
Töökeskkonnavolinik võib olla: Töökeskkonnanõukogu (TKN) liige
Ei sobi (kuigi õiguslikult keeldu pole): Töökeskkonnaspetsialist, Tööandja esindaja

Töökeskkonnanõukogu. (internetisaidilt ja failist)
(1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, …
•Moodustatakse kui ettevõttes vähemalt 50 töötajat, 2 aastaks
•Vähemalt 4 liiget
•Võrdselt tööandja ja töötajate esindajad
•Valitakse esimees ja asetäitja
•Nimed ja volituste aeg pannakse nähtavale kohale
•Teade Tööinspektsioonile 10p jooksul
•Ettepanekud tööandjale kirjalikult
•Kui tööandja pole nõus, peab 3 nädala jooksul esitama
kirjaliku vastulause
•TLS § 94 tagatised
•Väljaõpe 24 t 2 kuu jooksul
•Teave Tööinspektsioonile 12 kuu tööst kuni 01. dets.

TKK-nõukogu:

Analüüsib töötingimusi, jälgib otsuste täitmist
Osaleb töötingimusi muutvate kavade ja plaanide koostamisel
Tutvub sisekontrolli tulemustega, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks
Analüüsib tööõnnetusi, kutsehaigestumisi, veendub, et tööandja rakendab abinõusid
Toetab alaealisi, naisi, puudega töötajaid

Esitab tööandjale ettepanekud ja nõudmised kirjalikult, saab vastuse 3 nädala jooksul

Töötervishoiuteenistus ja töötervishoiuarst.
Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet
Töötervishoid on preventiivse iseloomuga tervishoiu valdkond, mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele ning töövõimele, tegeleb kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste väljaselgitamisega. Töötervishoiul on oluline roll kutsekahjustuste ennetustegevuses, töökoha tervise edendamisel, kutsehaiguste ja teiste tööst põhjustatud haiguste ravi- ning rehabilitatsiooni küsimuste lahendamisel.
Töötervishoiuarst on raviõigusega esmatasandi raviarst, kelle ülesandeks on avastada ja diagnoosida kutsehaigusi ja muid tööst tingitud tervisehäireid; hinnata töökeskkonna ohutegureid ja selgitada nende mõju töötajate tervisele; viia läbi töötajate tervisekontrolli ja rakendada ennetusmeetmeid töötajate tervise säästmiseks töökohtadel. Töötervishoiuarst koordineerib ja nõustab töökeskkonna ohuteguritest (keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste , füsioloogiliste ja psühholoogiliste) tuleneva riski hindamist, rakendab tervise-edenduslikke programme töökohtadel, ennetades tööst põhjustatud tervisekaebusi ning suunates töötajat adekvaatsele taastusravile tema töövõime taastamiseks.
Töötervishoiuarst võib töötada töötervishoiuteenistustes, tervisekeskustes, haiglate või polikliinikute juures pädeva töötervishoiuspetsialistina. Töötervishoiuarst peab oskama hinnata erinevatest ametitest tulenevaid kutseriske, diagnoosida kutsehaigusi, rakendada tööga seotud haiguste ravi-rehabilitatsiooni meetodeid. Samuti peab töötervishoiuarst jagama teadmisi kutsenõustamise ja esmaabi alal ning oskama juhtida töötervishoiuteenistuse multidistsiplinaarset meeskonnatööd.
§4. Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel
Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst:
1) hindab töötaja terviseseisundit ;
2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;
3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.

Töökeskkonna Nõukoda.
Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes.

Tööandja ja töötaja põhiõigused ja –kohustused.
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
(1) Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
5) viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse paragrahvides 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
7) korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteenistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud;
71) korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja;
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja;
16)
[ kehtetu -RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003]
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest;
18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele , töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
(2) Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
[RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003]
§ 14. Töötaja kohustused ja õigused
(1) Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervisehäirest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
(2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

TTO koolitus. Töötajate koolitus on õigusaktidega ette nähtud.
Muu koolitus: -tööjuhid
-teised keskastme juhid
-teabepäevad
Väljaõppe ja täiendõppe kord: Reguleerimisala:
•töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete välja- ning täiendõpe;
•töökeskkonnaspetsialisti täiendõpe;
•ettevõttes esmaabiandja väljaõpet ja täiendõpe;
•töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamine ja väljaõpe töökohal
ÕPE KOOLITUSASUTUSES
Töökeskkonnavolinikud ja TKN liikmed
• Väljaõpe 2 kuu jooksul alates valimisest või määramisest
koolitusasutuses 24-t õppekava alusel
•Täiendõpe korraldatakse kursusena, mille teemad ja õppekava kinnitab koolitusasutus.(mitte harvem kui 1x 5.a. jookul)
Esmaabiandja
Väljaõpe 1 kuu jooksul alates tema määramisest,
aluseks on Eesti Punase Risti 16-t õppekava.
Täiendõpe 1x3a. minimaalne kestus on 6 t.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb:
1) sissejuhatavast juhendamisest;
2) esmajuhendamisest;
3) väljaõppest;
4) täiendjuhendamisest.
TTO eeskiri . (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

Ohutusmärgistus. (värvid, kujundused)
Kasutatavad ohutusmärgid

(1) Keelumärgid

Keelumärgi olulised tunnused on ümar kuju, must piltkiri valgel taustal, punane ääris ja diagonaaljoon, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 35% märgi pindalast.

(2) Hoiatusmärgid

Hoiatusmärgi olulised tunnused on kolmnurkne kuju, must piltkiri kollasel taustal ja must ääris, kusjuures kollane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

(3) Kohustusmärgid

Kohustusmärgi olulised tunnused on ümar kuju, valge piltkiri sinisel taustal, kusjuures sinine osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

(4) Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid

Märkide olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri rohelisel taustal, kusjuures roheline osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.
(5) Tuletõrjemärgid

Tuletõrjemärgi olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri punasel taustal, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.

Värvus
Otstarve
Käitumisjuhis
Punane
Keelumärguanne
Ohtlik käitumine
Hoiatus ohu eest
Seiskamine, sulgemine , väljalülitamise varuseadis
Ohualalt lahkumise korraldus
Tuletõrjevahendid
Tunnus ja asukoht
Kollane või oranž
Hoiatusmärguanne
Ole ettevaatlik, võta tarvitusele ettevaatusabinõud, uuri olukorda
Sinine
Kohustusmärguanne
Eriomane kohustuslik käitumine või tegevus
Isikukaitsevahendi kandmise kohustus
Roheline
Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid
Uksed, liikumisteed ja väljapääsud
Esmaabivahendite tunnus ja asukoht
Ohtu ei ole
Normaalne olukord taastunud
Ohutusmärgid jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõjemärkideks.

Ergonoomilised nõuded töökohale ja reziimile .
-analüüsida tegevuse vajalikkust, turvalisust
-koormus olgu vastavuses võimetega
-õiged tööasendid(jalad,selg, kael jne.)
-õiged töövõtted (ergonoomilisi töövõtteid)
-kasuta ergonoomilisi abivahendeid
-mugav riietus ja õiged jalanõud, head töövahendid
-õige valgustus - ja müralahendus
-normeeritud temperatuur
-võimalikult väike vibratsioon
-tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine
-monotoonse töö lahendused

Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur).
Müra – mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel
kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud
südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust,
põhjustab kontsentratsioonivõime langust ja kiiremat väsimist, samuti maskeerib teisi helisid ,
mille tagajärjeks võivad olla kommunikatsioonihäired. Lubatud müra piirnorm on 85db. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluuradikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub
südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikkus langeb, alaneb
tähelepanu.
Valgustus – Valgustusele esitatavad nõuded:
1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule
2) pea olema ühtlane, ei tohi tekitada liigseid varjusid
3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist.
Temperatuur - soojuskomfordi tagab õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja õhu liikumise
kiiruse kompleksne mõju. Normeerimise aluseks on põhiliselt võetud töö kategooria
(energiakulu) ja aastaaja keskmine õhutemperatuur (soe ja külm aastaaeg ). Istuva töö puhul
on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline
õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim
mõtlemistööle. 23-24° C on parim käte liikuvust ja jõudu nõudva töö jaoks. Alates 16° C
allapoole muutub käte ja sõrmede liikuvus kehvemaks ja suureneb traumatismi tõenäosus.
Oluline on kliimale vastav (õhku läbilaskev, soojapidav jne) tööriietus.

Turvavahendid.

Tervisekontrollid.
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID VÕI TÖÖ LAAD ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI
Tööandja: Tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.Peab korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud
Tervisekontrolli läbiviimise kord
(1) Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
(2) Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
(3) Tervisekontrolli käigus täidab töötaja lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
(4) Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
(5) Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
(6) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.

(7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
1. Füüsikalised ohutegurid:
1) müra;
2) vibratsioon;
3) kõrge ja madal õhutemperatuur;
4) ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus);
5) ioniseeriv kiirgus;
6) kõrge õhurõhk.
2. Keemilised ohutegurid:
1) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»;
2) anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi -, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm ;
3) orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla - ja linatolm, loomade epiteelitolm;
4) biotsiidid ;
5) vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena ;
6) plii ja selle ühendid.
3. Bioloogilised ohutegurid:
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
4. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
(2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad .
Kutsehaigusi põhjustavad ohutegurid.
Ohutegurid:
•füüsikalised,
•keemilised,
•bioloogilised,
•füsioloogilised ja psühholoogilised
Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist.

Kutsehaigused .
Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 2–4 või kui §-des 5–6 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise.

Respiratoorsed kutsehaigused ja – kasvajad (allergiline astma , kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.)

Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus - ja parasiithaigused)

Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused(uv kiirgus, rõhk,ioniseeriv ja soojuskiirgusjne.)

Kutsenahahaigused ja –kasvajad(põhjustajad: tahm,pigi, bituumen jne.)

Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused( kloor , broom ,jood jne.)

Tööõnnetused. Põhjused, dünaamika.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust.
Põhjus: Tõhusa tervisekaitse ja tööohutuse puudumine.
Dünaamika: Tööõnnetuste arvu statistika puhul tuleb silmas pidada, et igal aastal registreeritakse 100 000 töötaja kohta Eestis keskmiselt 500 tööõnnetust. Tööõnnetusi juhtub rohkem meestega, kui naistega ; igaaastaselt on olnud surmaga lõppevaid tööõnnetusi
• õnnetusi on juhtunud tavaliselt keskmisest suuremates ettevõtetes (50-
249 töötajat).
• Enamus tööõnnetusi toimub tööstuses või tootmisega tegelevates ettevõtetes, suurel hulgal metsatööstuses;
• Ametialadest on esikohal liht- ja oskustöölised, masinaoperaatorid ning
teenindustöötajad;
• Vanuseliselt satuvad õnnetusse enim 20-24.a noored. Andmed on 2006 aastast!

Tegutsemine tööõnnetuse korral.
Kohustus tuleneb Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korrast, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning toote ohutuse seaduse muutmise seadusest ja samuti reguleerib tegutsemist Tartu Ülikooli Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend.
Töötajad (kannatanu, pealtnägijad):

teata koheselt struktuuriüksuse juhile, juhi äraolekul töökeskkonnaspetsialistile või töökeskkonnavolinikule

Struktuuriüksuse juht (töö vahetu korraldaja), töötajad:

seiska seadmed ja masinad
korralda esmaabi andmine, vajadusel kutsu päästeamet ja kiirabi 112 ning töötaja surma korral ka politsei
teata koheselt töökeskkonnaspetsialistile
raske tööõnnetuse korral säilita sündmuskoht ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral politsei või tööinspektori saabumiseni (kui ei ole võimalik puutumatuna säilitada, peab tööandja sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide , fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil)

Arst:

teatab raskest tööõnnetusest tööandjale viivitamatult pärast tööõnnetuse raskusastme määramist

Tööandja (töökeskkonnaspetsialist):

taotleb kirjalikult traumapunktist teate kerge tööõnnetuse kohta, kui arst ei ole kannatanule nimetatud teadet andnud
raske tööõnnetuse korral teavitab tööandja kirjalikult ühe päeva jooksul pärast arsti otsuse saamist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kohustusliku kindlustuse andjale ning surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile , Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustusandjale
viib läbi koos töötajate esindajaga (struktuuriüksuse juht, töökeskkonnavolinik, töötajate usaldusisik) tööõnnetuse uurimise 10 päeva jooksul alates tööõnnetuse toimumisest arvates
- sündmuskoha vaatlus (fotod, skeemid , plaanid jms) ja vaatlusprotokolli koostamine ( lisadena vaatluse käigus kogutud tõendid)
- töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele
- seadme ülevaatus (akt tehn. seisukorra kohta)
- seletuskirjad isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi ( Seletus)
- antud tööks juhendamine (juhendid, juhendamiste läbiviimine ja registreerimine, töösuhet tõendavate dokumentide koopiad )
koostab raporti neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ( http://www.ti.ee ---info---2.2 tööõnnetuse raport )
väljastab raporti
- kannatanule või tema esindajale 3 päeva jooksul raporti allkirjastamisest arvates
- tööinspektsioonile 3 päeva jooksul raporti allkirjastamisest arvates
- kohustusliku kindlustuse andjale (haigekassale)
- 1 eksemplar jääb tööandjale
registreerib tööõnnetuse vastavas registris ja säilitab registrit 55 aastat
tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks
kui järgneb tööinspektsiooni ettekirjutus abinõude rakendamiseks või puuduste kõrvaldamiseks:
- tööandja teavitab ettekirjutusest kannatanut, töökeskkonnavolinikku, töökeskkonnanõukogu liikmeid, töötajate usaldusisikut; teeb vajalikud järelpärimised, võtab tarvitusele võimalikud abinõud ning teavitab tööinspektsiooni ettekirjutuse täitmisest.

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse uurimine . TÕ raport.(fail tööõnnetused ja kutsehaaigestumine)
2.7.1.3 Tööõnnetuse uurimine
Tööõnnetuse uurimise eesmärk
Tööõnnetuse uurimise eesmärk on:
1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused;
2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja
3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.
Tööõnnetuse uurimise üldnõuded
Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud:
sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse
skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja
tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha
vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll , millele lisatakse vaatluse käigus kogutud
tõendid;
võetakse seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on
võimelised andma nende kohta ütlusi;
selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes
vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest;
kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad,
sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase
juhendamise (sissejuhatava, esma - ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet tõendavate
dokumentide ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööohutuse tagamiseks
kasutusele võetud töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist.
2.7.2.2 Kutsehaigestumise registreerimine
Tööandja registreerib kutsehaigestumised, näidates järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi ;
2) töötaja ametinimetus ;
3) kutsehaiguse diagnoosimise kuupäev;
4) kutsehaiguse põhjustanud ohutegur(id) ja
5) kutsehaigestumise raporti allkirjastamise kuupäev.
Kutsehaigestumise uurimine
Kutsehaigestumise uurimise eesmärk
Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on:
1) välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused;
2) koguda andmeid kutsehaigestumiste analüüsiks ja järelduste tegemiseks;
3) kindlaks määrata kutsehaigestumise põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi
vältimiseks.
2.7.2.3 Kutsehaigestumise uurimise üldnõuded
Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised
uurimistoimingud:
1) võetakse seletused töötingimuste kohta töötajalt ja vajadusel kaastöötajatelt, kutsehaigestumise
uurimisel tööinspektori poolt võetakse lisaks seletus tööandjalt ning vajadusel varasematelt
tööandjatelt;
2) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes
vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest;
3) kogutakse kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tähtsust omavate
dokumentide koopiad, sealhulgas töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise
(sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet, töötaja läbitud
tervisekontrolle ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööga seotud
haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõudest.
Kutsehaigestumise uurimine tööandja poolt
(1) Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi §-s 12 sätestatud korras ja koostab raporti
20 päeva jooksul kutsehaiguse teatise saamisest arvates.
(2) Kutsehaigestumise uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, selle puudumisel
töötajate usaldusisik.
(3) Tööandja koostab uurimistulemuste alusel lisas 5 toodud kutsehaigestumise raporti (edaspidi
kutsehaigestumise raport) neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel
kujul. Kutsehaigestumise raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:
töötajale või tema esindajale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme päeva jooksul
kutsehaigestumise raporti allkirjastamisest arvates ning
kohustusliku kindlustuse andjale «Ravikindlustuse seadusega» ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidega sätestatud korras.
(4) Kui uurimise käigus kogutud andmete põhjal selgub, et kutsehaigestumise põhjus on seotud
töötaja varasema(te) tööandja(te)ga, teeb tööandja kutsehaigestumise raportisse vastavasisulise
kande.
(5) Tööandja vormistab kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste
alusel koostatud kutsehaigestumise raporti kutsehaigestumise uurimistoimikuks.
(6) Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise
ärahoidmiseks.

Tulekahjud. Tegutsemine tulekahju korral.
Sisetulekahjud on alati lahtised ja välistulekahjud võivad olla nii lahtised kui kinnised. Lahtise tulekahju puhul on ruumide ülevaatamisel põlemine nähtav. Kinnise tulekahju puhul avastatakse põlemine ainult tema tunnuste järgi - suits, soojuse eraldumine ja temperatuuri tõus.

Metsatulekahjud , nende liigitamine .
Metsatulekahjude 3 liiki:

pinnatuli-põlevad kulu, samblikud ,samblad,risu(muu org.aine). liigub pärituult mõnikümmend meetrit kuni 1km/h.(kustutatakse vee,mulla kasutamisega ja okste pühkimisega, vastupõlemise kasutamine. Suits helehall
Ladvatuli- põlevad puude võrad, suits tumehall. Liikumiskiirus 4-25km/h. Vastupõlemise kasutamine, tuletõkkekraavide ja –ribade ehitamine.
Maatuli – põleb turvas või turvastunud toorhuumus. Levib kümmekond meetrit ööpäevas.

Vastutus. TTO seaduse rikkumisega kaasnevad sanktsioonid.
Füüsiline isik-TTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest
distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutus
Juriidiline isk-TTS ja sellealusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest
haldusvastutus
1. Surmaga lõppenud õnnetus, ettekirjutuse korduv täitmata jätmine: kuni 250000
2. Raske tagajärjega tööõnnetus, töövõimetus kutsehaiguse tagajärjel: kuni 100000
3. Tööõnnetuse, kutsehaigestumise varjamine , uurimata jätmine, raporti koostamata jätmine, töökeskkonnavoliniku uurimisse mittekaasamine, töötajale tervisekontrolli tegemata jätmine, naistöötaja, alaealise või puudega töötaja tööpiirangu täitmata jätmine: kuni 50000

Uue või rekonstrueeritud ehitise kasutuselevõtmine ilma tööinspektori nõusolekuta:
kuni 50000
5. Töötajale või töötajate esindajale koolituse korraldamata jätmine, töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmata jätmine, töötajale ohutegurile vastava isikukaitsevahendi andmata jätmine: kuni 20000

Tööõnnetuste ja kutsehaiguste näiteid metsa- ja puidutööstuses.
Enim õnnetusi puidutööstuses. Iibis Puidus on juhtunud ka tööõnnetusi. Mullu aprillis toimus seal raske õnnetus: üks töötaja lõikas järkamispingil kogemata oma kolme sõrme otsad maha. Õnnetuse asjaolude selgitamisel leiti, et firma juht on jätnud ohutuse tagamiseks mõningad asjad tegemata ja talle tehti 1800 krooni trahvi .
Iibis Puidul oli tegemata ka töökeskkonna riskianalüüs. Analüüs on oluline selleks, et oleks teada kõik töötajaid ohustavad tegurid. Firmas puudus ka töökeskkonna sisekontroll ja ventilatsioon oli lõpuni ehitamata. Samuti ei kasutanud töötajad kaitseks õhus lendleva saepuru vastu tolmumaske, samas olid kasutusel kõrvaklapid.
tugi- ja liikumiselundkonna
haigused on peamised kutsehaigused Euroopas
Need on praktiliselt ka Arvestuse küsimused. 10 küsimust töös

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 184 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

184 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K K Õppematerjali autor

Arvestus tööohutuses, vastused aines käsitlevatele teemadele.

tööõnnetus kutsehaigused tööinspektor tööinspektsioon töötaja tööandja õigused

Sarnased õppematerjalid

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

docx

TÖÖOHUTUS

TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe

Ergonoomika

pdf

Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on,

Tööohutus ja töötervishoid

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste

Tööõigus

doc

Tööseadusandlus

Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk

Tööseadusandlus

docx

Tööõnnetused ja kutsehaigused

Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmag

Eesti keel

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 2. Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja

Tööohutus ja tervishoid

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk