TÖÖTERVISHOID (0)

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Töötervishoiu eesmärgiks on:
ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on.
Lähtepunkt on
töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi.
Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu.
1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999.
Redaktsiooni jõustumise kp:
01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
31.12.2013
www. riigiteataja .ee – otsing – Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna
töötaja tervisekahjustuse vältimiseks
1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude
rakendamist,
2- töö kohandamist töötaja võimetele
ning
3- töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
heaolu edendamist.
TTO seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude
ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks,
mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
1.2.TÖÖKESKKOND
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht
ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal
juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel
Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised,
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega
muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja seaduse füüsikaliste ohutegurite
parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri
ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala)
jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.
Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus.
Piia Tint „Töökeskkond ja ohutus”
http:/ www.tenteam.ee
1.3 TÖÖKESKKONNAS MÕJUVAD OHUTEGURID
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (mehhaanilised, tehnilised)
- müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli
- õhu liikumise kiirus (tuuletõmme), õhutemperatuur ja –niiskus, kõrge ja madal õhurõhk
- masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad
- valgustuse puudused
- kukkumis- ja libisemisoht
- elektrilöögi oht
- ning muud samalaadsed tegurid
Töötaja kaitse:
- tööprotsessi muutmine ohutumaks
- ohutusjuhendid, väljaõpe
- korras töövahendid ja seadmed
- individuaalsed kaitsevahendid
- tervisekontroll
1.3.1.Töövahend
Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks
kasutatav vahend.
Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.
[RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]
Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või
selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega
ületa piirnorme.
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
KEEMILISED OHUTEGURID
- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
Töötaja kaitse: (soovitav on määrata igas ettevõttes kemikaaliohutusega tegelev töötaja)
- tööprotsessi muutmine
- hermetiseerimine
- vähemohtlike kemikaalide kasutamine
- töötajate teavitamine , kasutamise väljaõpe
- individuaalsete kaitsevahendite kasutamine
- eelnev ja perioodiline tervisekontroll
BIOLOOGILISED OHUTEGURID
- bakterid , viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid
- parasiidid , putukad
- bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada allergiat, mürgistust
Töötaja kaitse:
- tööprotsessi muutmine
- hermetiseerimine
- töökorraldus
- töötajate teavitamine ohtudest, väljaõpe
- individuaalsete kaitsevahendite kasutamine
- vaktsineerimine
- eelnev ja perioodiline tervisekontroll
FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID
- füüsilise töö raskus
- sama tüüpi liigutuste kordumine
- üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös
- jm samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni
- raskuste tõstmine, raskuste teisaldamine käsitsi
Töötaja kaitse:
- töö sisu muutmine ( vaheldusrikas , rütmi reguleerimine, töövahendite õige kasutamine)
- ergonoomiliselt õigete töövõtete õpetamine ja nende kasutamise nõudmine
- töötajate tervisekontroll
PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID
- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö
- halb töökorraldus
- pikaajaline töötamine üksinda
- kiirus
- vägivald töökohas
- klienditeenindus
- töötamine vahetustes
- pikk töövahetus
- töötamine öösel
- sundtaktis töötamine
- otsuste vajadus
- vastutus
- pidev valvsus ja sündmustevaesus
- pidevalt muutuv situatsioon
- suhted kollektiivis
Töötaja kaitse:
- tööprotsessi muutmine
- töö ümberkorraldamine
- juhtimise parandamine
- töötajate kaasamine olukorra parendamisele
- suhete korraldamine
- meeskonnatöö
- stressi maandamine
- töötajate tervisekontroll
Inimese vaimse tegevuse astmed :
1. Teabe otsimine ja vastuvõtt meeleorganite poolt
2. Teabe mõistmine ja käsitlemine
Teabe võrdlemine varem salvestatud teadmistega või omavahel; otsustamine, tegevuse kavandamine.
3. Teabe alusel toimuv tegevus
Liikumistegevus, aga see võib olla ka sõna või teabe mälus fikseerimine.
ERUTUSSEISUND
Närvisüsteem võtab välismõjutused vastu olenevalt erutusseisundist. Inimese erutusseisund muutub hetkeliselt ja see oleneb ümbruskonna häiringutest, töö kestusest, töö iseloomust. Kui töö on jätkunud kaua aega ja inimene on väsinud, on on erutusseisund normaalsest kõrgem. Tekkivad häiringud infokäsitluses. Häiringu ajal erutusseisund langeb sekundiks või paariks, millega seoses siis ka infokäsitlus on takistatud. Tegevust võib jätkata nn „aukudest” hoolimata, kuid sel juhul erutusseisund tõuseb. On vaja kogu aeg lisapingutusi, et ära hoida väsimuse mõju ja selle tõttu muutub töö koormavaks. „Augud” võivad põhjustada töö lisandumist. Tegevuse edukus ja erutusseisund sõltuvad teineteisest. Tegevuse edukus paraneb erutusseisundi kasvades teatava piirini . Kui erutusseisund edasi kasvab, siis tegevuse edukus langeb. Tegevuse seisukohalt sobiv erutusseisund oleneb tegevusele esitatud nõuetest. Mitmekülgne ja vaimselt keeruline töö ei vaja nii kõrget erutusseisundit kui monotoonne töö.
Vaimse töökoormuse tagajärjed:
Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne: töö on meeldiv ja rahuldav.
Paremal juhul tähendab see, et inimene kasutab oma teadmisi ja oskusi ning õpib pidevalt juurde.
Vaimse koormuse kahjulikke tagajärgi esineb sellistes olukordades , kus nõuded on inimese võimetest ja omadustest suuremad. Inimese enda arusaam tööülesannetest ja nõuetest võib põhjustada mittesoovitavaid tagajärgi. Keskne probleem seisneb selles, et inimene reageerib koormusolukordadele kogu organismi kui tervikuga .
Ebasoodsad tagajärjed:
- väsimine
- töö monotoonsuse kogemine
- enesetunde halvenemine
- passivsus
- töö kvaliteedi halvenemine, vead töös
- lahkhelid kaastöötajatega
- töölt puudumised
- alkohol , mõnuained
Ebasoodsate tegurite põhjustatud füsioloogilised tagajärjed:
- hormonaalsed häired
- vere adrenaliini tõus
- vererõhu tõus
- seedeorganite häired ( soolhappe eritus lisandub, seedetegevus häirub, maohaavade tekkimise võimalus)
Inimlikud vead
Inimesed on erinevad, nad mõtlevad ja tegutsevad erinevalt. Seetõttu on raske leida töökeskkonda, kus ei sünniks ohtlikke olukordi inimlikust faktorist johtuvalt.
Tootmise automatiseerimine on vähendanud inimese otsest tegevust tööprotsessis ja see on
asendunud mitmesuguse jälgimistegevusega, kus võib aset leida erinevaid vigaseid toiminguid . Lisaks sellele on inimeste teha mitmesugused remondi -, hoolde- ja muud parandustööd.
Vajalik on uurida vigade tekkimise võimalusi ja õnnetuste põhjuseid, et ennetada vigadest johtuvaid ohtlikke olukordi.
Vead võib jaotada: (Swaini teooria)
- puudulik tegevus
- vale tegevus
- kahjulik ülemäärane tegevus
- vale tegevusjärjestus
- vale ajastamine
Olukorrad, millest inimlikud vead võivad tuleneda:
- kavandamisviga
- tegevusviga
- valmistamisviga
- korrashoiuviga
- kontrolliviga
- käsitlusviga
Suurem osa kommunikatsioonist inimeste vahel toimub suuliselt.
See viis on eriti aldis mitmesugustele häiringutele ja teave ei lähe alati pärale.
Suulise kommunikatsiooni nõrk koht on see, et teave võib ununeda, kontroll ei ole nii kerge kui kirjaliku teavitamise korral
Inimlike vigade sündi mõjutavad tegurid:
- keskkonnategurid
- koormustegurid
- stressitegurid
- teiste töötajatega seotud tegurid.
1.4. TÖÖKESKKONNAALASE TÖÖ KORRALDUS RIIGI TASANDIL
EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO
TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA
TÖÖKESKKONNAFOND
KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD
TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON
TÖÖKOHT
TÖÖANDJA – TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST
TÖÖTAJA – TÖÖKESKKONNA VOLINIK
TÖÖKESKKONNA BÜROO – kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille eesmärgiks on ohutu ja tervisliku töökeskkonna väljaarendamine, ühtse tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi loomine.
TÖÖTERVISHOIUTEENINDUS – nõustab ja abistab ettevõtet tööohutuse ja töötervishoiu meetmete rakendamisel ( http://www.qvalitas.ee/ , töötervishoiu arstid)
TÖÖINSPEKTSIOON – korraldab riiklikku järelvalvet töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle
TÖÖKESKKONNA NÕUKODA – on valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes
TÖÖKESKKONNA FOND – LOODAV FOND, TÖÖÕNNETUSTE JA KUTSEHAIGUSTE KINDLUSTUSE SEADUSE ALUSEL
TÖÖKESKKONNA KORRALDAMINE ETTEVÕTTES
Tööohutusalane side:
Haldus- ja tehnilised töötajad (osakonna juhatajad)
Töötaja(d)
Üksuste juhid
Töökeskkonna volinikud
Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnaspetsialist
Direktor
Enamesinevad seaduse täitmisega seotud probleemid ettevõtetes
Töökeskkonnaalase töö korraldamisega seotud probleemid
Riskianalüüsi läbiviimisega seotud probleemid
Töökeskkonnaalase töö korraldamine on süsteemne meeskonna töö!
Meeskonnatöö tulemuslikkus sõltub:
tööandja
töökeskkonnaspetsialist
töökeskkonnanõukogu
töökeskkonnavolinikud
töötajad
- kõigi meeskonnaliikmete positiivsest meelestatusest töökeskkonnaalase töö korraldamisse
- töötervishoiu ja – ohutuse alastest teadmistest
- ettevõttele sobivate töötervishoiu ja –ohutuse alaste eesmärkide püstitamisest
1.5.RISKIANALÜÜS
Näitab, kus tulevikus võib oodata kutsehaigestumisi või ohtlikke olukordi ja aitab
nende esinemise tõenäosust vähendada
Näitab töökeskkonnale kulutavate vahendite ratsionaalse kasutamise kohad
Töötervishoiu ja tööohutusealase töö ülesanded ettevõttes
TÖÖANDJA
- hindab töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda
- püstitab töökeskkonnaalased eesmärgid
- planeerib ja eraldab vajalikud ressursid
TÖÖKESKKONNANÕUKOGU
- analüüsib töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda
- kooskõlastab tervet ettevõtet hõlmavaid selle valdkonna muudatusi
TÖÖKESKKONNASPETSIALIST
- korraldab ettevõtte töökeskkonnaalast tööd
- esindab tööandjat nendes küsimustes
TÖÖKESKKONNAVOLINIKUD
- jälgivad töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmist oma töölõigus
- esindavad töötajaid
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSNÕUETE TÄITMISE EEST VASTUTAVAD TÖÖTAJAD
- vastutavad töötervishoiu ja tööohutuse eest allüksuses
- peavad tundma ja täitma seadust, sellest tulenevaid määrusi ja juhiseid, kehtestatud juhendeid, direktori käskkirju ja juhiseid
- viivad läbi esmast ja täiendavat tööohutusealast juhendamist töökohal
ESMAABIANDJAD
- osutavad esmaabi oma pädevuse piires
- korraldavad esmaabivahendite hoidmist allüksuses
TÖÖTAJAD
- osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ( TTOS )
Töötervishoiu ja tööohutuse ankeet
…………………………………………………………………………………………
töökoht, ruum,
1. Töökoha aadress:
2. Töökoha kirjeldus:
3. Töökeskkonna tegurid:
Nr.
Hindamisele kuuluv tegevus vöi töökeskkonna tegurid
Hinne (1-6)
3.1 Hinnang tööandja (äriühingu juhatuse, asutuse juhi) tegevusele ohutute
ja tervislike töötingimuste tagamisel
3.2 Hinnang ohule
3.3 Hinnang ohtudest tulenevale riskile
3.4 Hinnang töötajate terviseohule
3.5 Hinnang terviseriskile
3.6 Hinnang töötajate olmetingimustele
3.7 Hinnang kõrvaliste isikute ohutusele
Koondhinne:
4. Põhilised ohutegurid
Nr.
Ohutegur
Olemas-olu (jah/ei/?)
Mõõtmiste kuupäevad
Töötamiskohti
Põhilise ohuteguri lühiiseloomustus (nimetus, mõõdetud tase või esinemiskoht )
Mõõdetud
neist ei vasta nõuetele
1
2
3
4
5
6
7
4.1 Mehaanilised ja termilised
4.2 Ohtlikud kemikaalid
4.3 Tolm
4.4 Müra
4.5 Vibratsioon
4.6 Mitteküllaldane valgustatus
4.7 Õhu temperatuur, niiskus ja liikumiskiirus
4.8 Kiirgused
4.9 Bioloogilised
4.10 Füsioloogilised sh raskuste teisaldamine
4.11 Psühholoogilised
Märkused:
5. k
Töökeskkonnanõukogu
Riskide hindamine ja haldamine töökohal
( Guidance on risk assessment at work, 1994)
1. Koosta tööriskide hindamisplaan 8. Uuri võimalusi riski kõrvaldamiseks või haldamiseks
2. Planeeri hinnang, vali meetod 9. Pane abinõud tähtsuse järjekorda ja vali haldamismeetod
3. Kogu andmeid 10. Teosta haldamisabinõud
4. Määra kindlaks ohud 11. Kirjuta hinnang
5. Määra kindlaks ohustatud 12. Mõõda efektiivus isikud
6. Määra kindlaks ohustamise 13. Kontrolli ja täienda plaani viis
7. Hinda riske kahju tõenäosuse ja raskuse järgi
Hinnang on piisavalt hea. Muutused on
Ei ole vaja lisaabinõusid vajalikud
Olemasolevad Abinõud ei
abinõud on ole piisavad
piisavad LÕPP
LÕPP
14. Jälgi riski hindamisprogrammi mõju
Muutus on toimunud Muutust ei ole toimunud
LÕPP
15. Teosta uus hindamine
1.6. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
St., et tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd.
Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama ohtudest.
Tööandja ennetustegevus
Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Tööandja rakendab meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
1) riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks ;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.
1.6.1. Tööandja kohustused ja õigused
Tööandja on kohustatud:
viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske TOseaduse §-s 10 nimetatud töötajat ( rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad) ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava , teostajad , ning eraldama selleks vajalikud vahendid;
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
5.1) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või
eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;
5.2) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat
alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
6.1) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
6.2) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
7) korraldama seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister ;
7.1) korraldama sotsiaalministri poolt kehtestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse.
Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata , kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja;
17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
Tööandjal on õigus:
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras;
2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
1.6.2.Töötaja kohustused ja õigused
Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande
täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide
puudustest;
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti,
tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase
korralduse;
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast
töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid
töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi
tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest,
tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma
töökohalt või ohualalt;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste
isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades
sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või
alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine
on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal
on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kehtestatud õigusaktid
1. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord
Sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80
2. Töötajate tervisekontrolli kord
Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74
3. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine
Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82
4. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord
Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrus nr 146
5. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 12, muudetud määrusega 4.05.2006 nr 107
6. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
Sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75
7. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176
8. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377
9. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13
10. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26
11. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362
12. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord
Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrus nr 54
13. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1
Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 109
14. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1
Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108
15. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105
16. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
Vabariigi Valitsuse 18.09.2001 määrus nr 293
17. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 02.02.2000 määrus nr 32
18. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308
19. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144
Vabariigi Valitsuse 28.04.2006 määrus nr 105
20. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193
21. Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173
22. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas
Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 197
jõustumiskuupäev 01.07.2004
23. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
Vabariigi Valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50
24. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223
(jõustus 1.07.2004)
25. Kutsehaiguste loetelu
Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66