Töö ja Keskkonnajuhtimine (0)

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika
2. Tööandja kohustused ja õigused
3. Töötaja kohustused ja õigused
4. Töökeskkonnaspetsialist
5. Töökeskkonnavolinik
6. Töökeskkonnanõukogu
7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes
8. Töötajate tervisekontrolli kord
9. Juhendaamine ja väljaõpe
10. Vastutus.
11. Tööõnnetused ja kutsehaigused
12. Valgustus.
13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka 
informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite 
parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika


 osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused  • Tööandja kohustused  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta 
kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda 
ettevõttes;  vaatama igal aastal läbi     töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja  analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud 
muutunud olukorrale;  viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja 
töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab 
ohutegurite mõju töötajate tervisele; Riskianalüüsi tulemused 
vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat   töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles 
nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks   viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud 
ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;  teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete 
ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi 


tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest 
abinõudest;  teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat 
alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks 
rakendatud abinõudest;  korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud 
kulud  korraldama töötajate tervise kontrollimise, kelle tervist võib tööprotsessi 
käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega 
seotud kulud;  korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist 
ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;   määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile 
tööandja kulul väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab 
igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda 
oskav töötaja;  tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. 
Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti 
juurdepääsetavas kohas;   viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud 
korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele 
tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;  oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- 
ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale 
isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;  tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima 
nende täitmist;  korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja 
ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe.
Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat 
vahetatakse või uuendatakse;  koostama ja kinnitama     ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;  kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või 
psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja;  teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 
Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või 
tegevusala muutmisest;   tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, 
töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, 
töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule;  täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit 
kirjalikult nende täitmisest. • Tööandjal on õigus   kehtestada    ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja  tööohutuse nõudeid.


2. Töötaja kohustused ja õigused • Töötaja on kohustatud   osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse 
nõudeid;  järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;   läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;  kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras ;  tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö 
ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks 
keskkonda;   kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja 
töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti 
tema enda tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest     ;   täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, 
tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase 
korralduse.   Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises 
joobes või psühhotroopse aine mõju all.   kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;   hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast 
töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama 
neid seadiseid nõuetekohaselt.  • Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta 
tööandjat asjaomasest vastutusest. • Töötajal on õigus:  nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid 
töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;  saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi 
tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest      abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest
tööandjale;   tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning 
lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;  keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või 
teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, 
teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja 
töökeskkonnavolinikule;  nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või 
alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;  saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt 
Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;


 pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, 
töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema 
arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei 
taga töökeskkonna ohutust. 3. Töökeskkonnaspetsialist   Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu 
töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud 
täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.  Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast või 
pädeva isiku puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist 
teenuseosutajat.   Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta 
tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.  Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid
õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma 
tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.  Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus 
või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja 
elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.  Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb 
töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku    ,    töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuarstiga.  Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.   Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonna ohuteguritest, nende 
vältimiseks rakendatavatest  abinõudest.  Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud 
töökeskkonnaalast koolitust.  Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni  kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja 
perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed .  4. Töökeskkonnavolinik   Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja 
tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.  Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda 
hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.   Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud 
konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.  Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab  korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või  vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.  Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate  üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või  lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui  neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste  kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate 


vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud  töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule  asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. • Töökeskkonnavolinikul on õigus:  nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude 
rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning 
teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;  pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste
täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest 
tööandjale;   pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused 
tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;   peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi 
kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole 
võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale 
või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.  Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda 
ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.  Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste 
täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi 
täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine
töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning 
kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. .  Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette 
kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. 
Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning 
muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas. • § 92. Ülesütlemise piirangud   ... töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;   Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal 
või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles
öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui 
tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud 
alusel.  • § 94. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus   Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima 
töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu 
ülesütlemise kohta.   Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse 
kümne tööpäeva jooksul selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust 
mõistlikul määral arvestama. Tööandja peab põhjendama töötajate arvamuse
arvestamata jätmist.  6.Töökeskkonnanõukogu


 Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu,
kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud 
küsimusi.  Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel 
töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja 
töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende
volitused kehtivad kuni neli aastat.   Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud 
tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus 
nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga 
ettevõttes.   Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema 
asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.  Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest 
Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Nõukogu liikmete nimed ja nende 
volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.  Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult 
hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku 
asutust, esitades järgmised andmed:  nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;  nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid;   nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja. • Töökeskkonnanõukogu:  analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad 
probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning 
jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;  osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte 
rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide 
koostamisel;  tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse 
korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;  analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud 
haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende 
ennetamiseks;  aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad 
töötingimused ja töökorralduse.  Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.   Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta 
selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala 
jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.   Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, mil ta 
täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse 
selleks ajaks keskmine töötasu Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu 
liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning 
kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise 
tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate 
kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks 
tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, 
siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.


 Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab 
tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks 
säilitatakse neile keskmine töötasu.  Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. 
detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu 
tegevusest. 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi 
mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu 
ja edasine tervis. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras ja
ettevõtte juhi ülesanne on püüda seda organiseerida nii, et tehtud oleks kõik 
suutmaks mis tahes olukorras kannatanut elus hoida kuni arstiabi 
saabumiseni.
Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajad, nende arv sõltub 
ettevõtte suurusest ja jagunemisest struktuuriüksusteks. Kui ettevõtte asub 
mitmes territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või tehakse töid 
vahetustega, peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal 
vähemalt üks esmaabiandja. Esmaabiandjate arvu määramisel peab 
tööandja lähtuma ettevõtte tegevuse laadist, töötingimustest ja töötajate 
arvust. Oluline on järgida põhimõtet: igal ajahetkel, igas tööga seotud 
olukorras peab olema tagatud, et õnnetuse korral oleks kiiresti kättesaadav 
esmaabi anda oskav inimene. Ühtlasi tuleks arvestada olukorraga, et 
õnnetus võib juhtuda ka selle inimesega, kes oskab esmaabi anda. Lisaks 
tasub meeles pidada, et töötaja, kes on ainus esmaabiandja, võib olla hoopis
puhkusel, haiguslehel või mingil muul põhjusel töökohast eemal.
Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja. 
Koolituse sisu on määratud sotsiaalministri määrusega nr 80 "Töötervishoiu- 
ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord". Tööandja peab korraldama 
ettevõttes esmaabi andvale töötajale väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul 
alates tema määramisest. Esmaabi andmise esmane väljaõpe peab olema 
vähemalt 16-tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja suunata 
täiendusõppele. Tööandja peab pärast esmaabiandjate määramist ja neile 
vastava koolituse andmist kindlasti teavitama teisi töötajaid, kelle poole nad 
võivad abi saamiseks pöörduda. Selleks tuleb nähtavale kohale paigutada 
nende töötajate andmed, kes oskavad abi anda. Samuti võiks tööandja 
informeerida töötajaid ka muul viisil (näiteks töötajate koosolek, ettevõtte 
intranetis). Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane 
info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja 
kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda esmaabi 
saamiseks.
Esmaabivahendite asukoht peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt 
ja nõuetekohaselt märgistatud. Esmaabivahendite asukoha märgistus on 
valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal.
Esmaabivahendid peavad olema töökohal kõikidele töötajatele alati 
kättesaadavad. Lukustamata kapp või kaasaskantav esmaabikohver 
peavad asuma ruumis, kuhu töötajad lihtsalt ligi pääsevad. Esmaabikapis või
kohvris peab alati olema piisav varu esmaabivahendeid. Ettevõttes tuleb 
määrata isik, kes järgib regulaarselt, et esmaabivahendeid oleks piisavalt 
ning täiendab komplekti vajadusel – sageli on selleks esmaabiandja.
Nõutavate esmaabivahendite nimekiri on esitatud sotsiaalministri määruses 
„Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine". Esmaabivahendite kogus 


sõltub töötajate arvust  ettevõttes. Nimekirjas ei ole ühtegi ravimit, sest  töötaja ei pruugi olla teadlik tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või 
allergia tekkimisese võimalusest. Seega ravimid, mida inimene võtab, 
peaks olema temaga kaasas, mitte ettevõtte esmaabikomplektis.
Esmaabivahendite muretsemisel tuleb arvestada ka ettevõtete 
spetsiifiliste vajadustega. Näiteks ohtlike kemikaalidega töötamisel on 
oluline, et töökohas oleks võimalus silmade loputamiseks, näiteks 
silmadušš, või põletust leevendavad ravimid kõrvetuse 
esmaabiks.
Esmaabivahendid peavad olema ka tööandjale kuuluvas 
mootorsõidukis (nt auto, buss, traktor) – nimekiri sõidukis 
kohustuslikest esmaabivahenditest sisaldub samuti sotsiaalministri 
määruses.
Töökohas tuleb ette näha ruum, kus saab anda esmaabi ja hoida 
kannatanut kuni arstiabi saabumiseni. Selleks võib olla ka töötajate 
puhkeruum, oluline on, et seal oleks võimalik lamada. Kuidas 
lamamisvõimalus tagatakse jääb tööandja otsustada.  8. Töötajate tervisekontrolli kord • Tööandja ülesanded töötaja tervisekontrolli suunamisel  Tööandja selgitab välja:  töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku  puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud  haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale  tööpäeva või töönädala jooksul;  andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta,  millega töötaja oma töökohal kokku puutub   töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise 
tervisekontrolli aja.   Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel 
töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel 
töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega.   Tööandja koostab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja 
vastavalt toodud vormile.  • Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid :  töötajate nimekirja   töökeskkonna riskianalüüsi tulemused   andmed ohutegurite parameetrite väärtuste kohta  töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad  • Tervisekontrolli tegija  • Töötajate tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst  • Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst   hindab töötaja terviseseisundit;  hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;   selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku 
kutsehaigestumise.  • Tervisekontrolli läbiviimise kord   Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul 


 Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise 
esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud 
ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.   Tervisekontrolli käigus täidab töötaja toodud tervisekontrolli kaardil 
tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.   Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning 
töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud 
terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.   Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli 
kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse 
töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.   Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute 
tulemused ja tervisekontrolli otsuse.   Töötervishoiuarst väljastab tööandjale  vormi kohase tervisekontrolli 
otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või 
töökorralduse muutmiseks.  Tervisekontrolli andmete säilitamine   Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja 
terviseuuringute tulemusi 75 aastat töötaja sünnist arvates.   Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga 
töösuhte lõpetamist.  TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID VÕI TÖÖLAAD, MIS ON ALUSEKS TÖÖTAJA 
SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI 
Füüsikalised ohutegurid:   müra;  vibratsioon;   kõrge ja madal õhutemperatuur;   ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus,  madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv  kiirgus);   ioniseeriv kiirgus;   kõrge õhurõhk.  Keemilised ohutegurid:  ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud 
ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria 
kantserogeenide või mutageenide hulka   anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt  asbesti-, kvartsi-, 
tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;   orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade 
epiteelitolm;   biotsiidid;  vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena;   plii ja selle ühendid.  Bioloogilised ohutegurid:   2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. 
mai 2000. a määrusele nr 144   Füsioloogilised ohutegurid:  raskuste käsitsi teisaldamine   sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate 
sundasendite ja -liigutustega seotud tööd Psühholoogilised ohutegurid
Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas 
töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt 
puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi
kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt 


Töölaad:   öötöö;   kuvariga töötamine  Muu ohutegur või töölaad, mida ei ole eelpool nimetatud punktides , kuid mis võib 
põhjustada tööga seotud haigestumist.
9. Juhendaamine ja väljaõpe  • Sissejuhatav juhendamine  Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist 
tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist.  • Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:  ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja 
tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;  töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude 
tutvustamist;   juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;   juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;   töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;   töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku 
asutuse kontaktandmete tutvustamist.  • Esmajuhendamine Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid  täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.  • Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:  tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või 
kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude 
töövahendite kohta;  töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;  ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;  töötajale ettenähtud töökorraldust;   tule- ja elektriohutusnõudeid;   hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;  töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -
teede asukohta.  • Väljaõpe   Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale 
pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist.    Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või 
kogenud töötaja juhendamisel.   Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala 
spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.   Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et 
töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid 
praktikas rakendada.   Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on 
töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui 
tema töö laad seda ei nõua.  • Täiendjuhendamine
Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse:  uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;  töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust  pikem vaheaeg; 


 tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;  töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel  muutumisel;  kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud 
põhjustada tööõnnetuse;  tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud 
tööde või ametikohustuste hulka;  kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;   kui tööinspektor peab seda vajalikuks.  • Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.  • Juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine  Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale  tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu 
märgitakse:  juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;  juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;  struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;  täiendjuhendamise põhjus;   töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;  iseseisvale tööle lubamise kuupäev.   Töötaja kinnitab   juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist  oma allkirjaga.  10. Vastutus.  • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine   Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse 
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.   Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse 
rahatrahviga kuni       2 600 €.  • Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine   Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise,  samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või  kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest –  karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.   Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse  rahatrahviga kuni 2 000 €. • Distsiplinaarvastutus  rahatrahv  töölt kõrvaldamine  töölepingu lõpetamine • Kriminaalvastutus  rahatrahv   vabadusekaotus  11. Tööõnnetused ja kutsehaigused • Tööõnnetus   Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja 
antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka 
arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.   Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga 
lõppenud tööõnnetuseks   Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske  kehavigastuse või eluohtliku seisundi. 


 Arst teatab raskest, surmaga lõppenud ja töötajale ajutise töövõimetuse  määramisest  viivitamatult Tööinspektsiooni.  • Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt  Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, teatab 
tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud 
tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised 
andmed: • Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt  töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;  tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;   sündmuse lühikirjeldus;
 tööandja nimi ja aadress;   teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon. • Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt  Tööandja esitab loetletud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsiooni 
kohalikule asutusele kirjalikult või kliendiportaali kaudu kirjalikku 
taasesitamist võimaldava • Kutsehaigus ja tööga seotud haigus   Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus 
nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu 
kehtestab sotsiaalminister  Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.    Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud 
haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.   Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja 
töötervishoiuarsti juurde.   Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst   Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie 
päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni
kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud 
arstile.   Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult 
hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja 
Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed:  töötaja ees- ja perekonnanime, ameti   haiguse diagnoosimise kuupäeva   haiguse ja selle tekkepõhjused   tööandja ja tema aadressi  • Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine 
ning registreerimine   Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab 
uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab 
osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik.  Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või
tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele .   Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst 
põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks 
töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate 
usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.  Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 
aastat.  • Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised 
andmed:   töötaja ees- ja perekonnanimi;


  töötaja ametinimetus;  tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);  tööõnnetuse toimumiskoht;   tööõnnetuse lühikirjeldus;  tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud 
tööõnnetus) ja   tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.   Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetuse tagajärgedest 
pärast töövõimetuse määramist kirjalikult või kirjalikku taasesitamist 
võimaldavas vormis tööinspektsiooni vormikohaselt  …füüsilisest isikust ettevõtja korral tööinspektsiooni  Juhul kui töötajal toimus nahka läbiv kokkupuude nakkuskahtlase 
inimese või loomaga, millele järgnes ennetav ravi, teatab arst sellest 
tööinspektsiooni  Kui tööõnnetuse tagajärjeks on nähtav raske vigastus   teatab tööandja 
Tööinspektsiooni ning  surmaga lõppenud tööõnnetusest  politseile 
telefoni teel ootamata arsti teatist. • Tööõnnetuse uurimine  • Tööõnnetuse uurimise eesmärk on   välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused   koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks   kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud 
samalaadse juhtumi vältimiseks.  • Tööõnnetuse uurimise üldnõuded   sündmuskoha vaatlus    võetakse seletused pealtnägijatelt  Väljavõtted ohutusjuhenditest, õigusaktidest  Juhendamiste läbiviimisest  Ekspertiistulemused  Fotod, skeemid joonised jm • Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt   Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja  koostab raporti 10 tööpäeva  jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates.   Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või  tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni   Tööandja koostab uurimistulemuste alusel tööõnnetuse raporti kolmes 
eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. 
Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid 
saadab tööandja:  töötajale või tema esindajale  Tööinspektsiooni kohalikule asutusele  kolme tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates   Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning 
uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse raporti tööõnnetuse 
uurimistoimikuks   Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama   
abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks   Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab 
tööandja töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi
kohta akti, milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise 
lõpetamise põhjuse.  • Kutsehaigestumise uurimine   On analoogne tööõnnetuste uurimisega


 Koostatakse vastav raport Töö andjale juurdlemiseks ja raporti koostamiseks aega 20 tööpäeva . 12. Valgustus.  Valgustus
-Loomulik
-Tehis (kunstlik)
Kunstlik Üldvalgustus -Ühtlane  -lokaliseeritud Kohtvalgustus -Statsionaarne
-Teisaldatav Avariivalgustus Evakutsioonivalgustus Valvevalgustus Lambid
-Hõõglambid
-Päevavalguslambid
-Halogeenlambid LED valgustid
Missugused on:
Eelised
Puudused? Hõõglamp
Puudus
väike kasutegur
Eelis
valguspekter loomuliku valguse lähedane
Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused
- spekter
- sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt)
- müra
- värv
- utiliseerimine Halogeenlambid
LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul:  Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust    (loomuikku)    .    Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on  keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust      Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja  suutlikumaks. 


Valgustus on vajalik koridorides, treppidel, kaldteedel ja         kõikides    kohtades, kus võivad viibida inimesed  Parem valgustatus treppidel ja koridorides aitab ära hoida õnnetusi
Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha 
valgustamisel.  Soovitav on vältida teravaid kontraste töökohal 
Töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus, et nad saaksid igal 
ajal suutlikult ning mugavalt töötada.  Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus 
Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks  Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale 
E   emaldada pimestav valgus.      Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest
V   alida sobiv nägemistaust ülesannete täitmiseks      R   egulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid      13. Müra KLASSIFIKATSIOON   Spektri järgi  laiaspektriline (üle 1 oktaavi)   kitsaspektriline (tonaalne) madalsageduslik (kuni 400 Hz)
kesksageduslik (400-1000 Hz)
kõrgsageduslik ( >1000 Hz) KLASSIFIKATSIOON       Kestvuse järgi  pikaajaline (vahetuse kestus üle 4 h)  lühiajaline (kuni 4 h) KLASSIFIKATSIOON  Toime aja ja iseloomu järgi      pidev ühtlane – muutub ajas <5 dB  pidev ebaühtlane – muutub ajas >5 dB  diskreetne   # katkendlik – kestvusega > 1 sek.  # impulssmüra – kestvusega < 1 sek .  KLASSIFIKATSIOON  Levimiskeskkonna järgi  õhu kaudu  konstruktsioonide kaudu • Helid  Kuuldava  heli sagedus on 20-20 000 Hz,  kõnel 500-2000 Hz,   muusikal 400-8000 Hz.  • Kuulmise nõrgenemine   algab 20-aastaselt  Nõrgenemine algab 10-aastase töötamise järel pideva müra tingimustes  Kõigepealt tekkivad raskused s- ja h- häälikuid sisaldavate sõnade  kuulmisel    Müra mõju


Müra mõjub   närvisüsteemile,  tekitab väsimust,   tekitab peavalusid,   halvendab nägemist,   tekitab nimmeristluuradikuliiti,   pindmisi vereringehäireid,   mõjub südamele,   seedeorganitele,  töötootlikkus langeb,   alaneb tähelepanu,   lihasepinge,   stress,   unetus,   kontsentratsioonihäired,   kõrgvererõhutõbi  Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus 
võimatuks.   75 dB juures ei ole kuulda telefoni,   85 dB puhul on tavaline kõne võimatu.   Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik !  Riski rühma kuuluvad töötajad  kes suitsetavad,   kellel on kõrge vererõhk,   kes töötavad orgaaniliste lahustitega   kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil. Müra rõhk  Tuule sahin puulehtedes - 10 dB   Kella tiksumine - 20 dB   Sosin - 20-30 dB   Tavaline kõne - 60-65 dB   Keskmise tihedusega liiklus – 70 dB   Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB   Mootorsaag 100-120 dB   Äike 120 dB   Rockkontsert 120-130 dB   Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Lubatud müra tase
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab   85 dB - 8 tundi   88 dB - 4 tundi   91 dB - 2 tundi   94 dB - 1 tund   97 dB - 30 minutit   100 dB - 15 minutit   103 dB - 7 minutit   106 dB- 3 minutit   109 dB - 1,5 minutit  Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes  haiglad 30 - 35  korterid   30 - 40  auditooriumid 35 - 40  kohvikud, restoranid 50  kauplused, juuksurid 55 Kaitsevahendid
Individuaalsed


Tropid 
Kõrvaklapid
kiivrid 
Tehnilised
Vali vaikne töömeetod
Kata mürarikkad masinad
Eralda mürarikas töö vaiksest tööst 
Võimalda küllaldane kaugus müraallikast 
Kasuta lage     seinu, põrandat    müra absorbeerimiseks     Organisatsioonilised abinõud