„Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. (0)

Q: Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?

Vastus leiad õppematerjalist: „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Q: Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Vastus leiad õppematerjalist: „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“.

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ühiskond - Ühiskond

2 HALB

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid?
Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Õppeaine TLM 320 „ Tööõigus , tööohutus ja töötervishoid “.

Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks.

Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;

Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;

Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;

Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;

Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;

Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;

Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.

Töökeskkonna ohutegurid , peab oskama lahti seletada.

Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);

Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;

Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad .

Sisekontroll , milles seisneb?

Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.

Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?

Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);

Töö- ja puhkeaeg;

Töötasu , lisatasud;

Puhkused ;

Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;

Materiaalne vastutus.
Koostas: Priit Siitan
Lektor

Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;
1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd;
2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus;
3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks;
4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid;
5. Vähenevad kulud töövõimetusega;
6. Vähenevad kulud seoses pensioniga .
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
•Sisekontroll
• Riskianalüüs
•Tegevuskava
•Töötajate teavitus
•Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine
•Tervisekontrollid
•Isikukaitsevahendite andmine
•Juhendamine ja väljaõpe
•Ohutusjuhendite koostamine
3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
-Kohustused sarnased eelmise seadusega, lisatud kohustus osaleda koolitusel, koostöö kohustus, teavitamiskohustus asjaolude suhtes, mille kohta on tööandjal õigustatud huvi;
-Oluline täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise;
- Lojaalsuskohustus ;
-Hoolsuse määr;
5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
•(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
•(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
•(4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
•1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; •2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ; •3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; •4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; •5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
(6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
•1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks; •2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; •3) pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
•(1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
•(2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
•(4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. •(5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
(6) Töökeskkonnanõukogu ülesanded:
•1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
•2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi , tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel; •3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
•4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
•5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse .
7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
Määrus (Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003,56,816) kehtestab tervisekontrolli korra töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad . See tehakse kindlaks töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.
● Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri.
•Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest.
teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
???
8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
Määrus (Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003,56,816) kehtestab tervisekontrolli korra töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. See tehakse kindlaks töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.
Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil!)
Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest.
Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse.
9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.
Füüsikalised ohutegurid on:
(1)Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra , vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
(2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk
(3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Müra
•Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
•Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
Müra toime tervisele
•Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt.
•Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine
•Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine.
•püsiv ja pöördumatu protsess
•Müra kaudne toime
-mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile.
-kestev müra kurnab närvirakke
-aeglustub mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanuvõime
-tujutus ja kiire ärrituvus
-tekivad peavalud, mälu halveneb
-töövõime ja tööviljakus langeb
-suureneb tööõnnetuse tekkimise risk
Mürakaitse
•Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel
● Müra “neelavad” laed, seinad, põrandad
•Müraallika alla müra summutavad alused
•Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi
•isikukaitsevahendid
Vibratsioon
•Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine.
• Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele).
•Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi.
Sisekliima
•Õhutemperatuur
•Õhu relatiivne niiskus
• Õhuliikumine
•Õhus tolmu kontsentratsioon
Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C
Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine:
•Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus)
•Hästi korraldatud tööprotsess
•Tõhus ventilatsioon (sund ja üldventilatsioon)
•Hea valgustus ruumides, töökohal
•Nõutavate isikukaitsevahendite kasutamine
•Jäätmete organiseeritud kahjutustamine jäätmete käitluskeskuses (ohtlike kemikaalide jäätmed ja nende nõud korjatakse eraldi )
•Nõuded õhupuhtuse ja heitvete osas
§ 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb
•Töö ebaratsionaalne organiseerimine
•Pikaajaline viibimine sundasendis
•Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge
•Korduvad samalaadsed kiired liigutused
•Äkilised töörütmi muutused
•Valesti valitud tööriistad
•Ebaõiged töövõtted
•Vead raskuste käsitsi teisaldamisel
•Väikesed vigastused
•Töötajate puudus – tööde normeerimine puudub, normatiivid suured – mitte täidetavad.
•Liigväsimus
•Puhkepauside vähesus või puudumine
11. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;
Sissejuhatav juhendamine (1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. (2) Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;
3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.
Esmajuhendamine (1) Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. (2) Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: 1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 4) töötajale ettenähtud töökorraldust; 5) tule- ja elektriohutusnõudeid; 6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ; 7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
Väljaõpe (1) Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. (2) Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. (3) Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest.
(4) Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. (5) Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua.
Täiendjuhendamine (1) Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse: 1) uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; 2) töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 3) tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; 4) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
5) kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid , mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; 6) tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; 7) kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8) kui tööinspektor peab seda vajalikuks. (2) Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 76 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Madiano123 Õppematerjali autor

Tööõigus TKTK arvestus, osaliste vastustega.

1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.
10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);
11. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;
12. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad.
13. Sisekontroll, milles seisneb?
14. Tööleping erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
15. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
16. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);
17. Töö- ja puhkeaeg;
18. Töötasu, lisatasud;
19. Puhkused;
20. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;
21. Materiaalne vastutus.

Tööõigus TKTK arvestus vastustega ühiskond Tööõigus tööohutus töötervishoid

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööseadusandlus

Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk

Tööseadusandlus

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövah

Tööohutus ja töötervishoid

doc

Tööõigus, töötervishoid ja -ohtutus arvestus

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Terv

Tööõigus

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.)

Ametijuhend

doc

Tööõigus

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise väl

Töökeskkonna ohutus

docx

Hindelise arvestuse üldküsimused ja vastused

1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis

Tööõigus

doc

Ohutusõpetuse konspekt

*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust.

Ergonoomika

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste

Tööõigus

Rohkem sarnaseid